Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug   okt »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Väikeses Ulvi külas tehakse suuri tegusid

31. augustil tähistas Mustvee vallas Avinurme kandis asuv Ulvi küla meeleoluka rahvapeoga paiga esmamainimise 335. aastapäeva. Väärikaks sündmuseks sai laululava uue katuse. Ulvi küla teeb ainulaadseks väliraamatukogu.

Laulavad Klaarika Klemm, Anu Tooming, Ruth Tooming ja Krista Pedak. Foto Anete Pihlak

Laulavad Klaarika Klemm, Anu Tooming, Ruth Tooming ja Krista Pedak. Foto: Anete Pihlak

Ulvi suvelõpupeol ja küla aastapäeva tähistamise päevastel tundidel mängisid Avinurme ning Ulvi noorte võistkonnad võrkpalli. Võitis Avinurme. Kella kuuest algas õhtune osa koos osalejate registreerimisega. Nostalgia saamiseks oli avatud kunagine koolimaja, mis nüüd kogukonnale kooskäimiskohaks. Traditsiooniliselt astus publiku ette Avinurme Suveteater oma etendusega. Tervituskontserdi andis Avinurme puhkpilliorkester. Kontserdi lõpus astusid üllatusena lavale küla noored ning Ulvi Naiste Ühenduse liikmed lõpetasid pidulikuma osa Eesti Külade XIII Maapäevaks valminud Külaliikumise tunnuslauluga ,,Küla elab” (P. Pajusaar, A. Ilves).

Uus katus laululavale

Õhtu liigutavaim hetk oli laululavale uue katuse teinud tublide meeste tänamine. Rahastus tuli Kohaliku Omaalgatuse Programmist. Peolised paluti kringlile-kohvile. Ulvi naisseltsi juhatuse liikmed Klaarika Klemm ja Ruth Tooming rääkisid, et kuna Ulvi suvelõpupidu toimub juba mitu aastat traditsiooniliselt augusti viimasel laupäeval, siis on neil kombeks tähistada ühtlasi ka muinastulede ööd. Platsil süüdati lõkkepuud ja ümbritsevatele puudele riputati laternad kümnete küünaldega, mis pimeduses öö läbi sumedalt helkisid.

Rahvast tuli peole umbes 250-ne inimese juures: oli kohalikke, endisi elanikke, kooli vilistlasi, naaberkülade esindajaid ja kaugemaltki tulijaid. Klaarika ja Ruthi sõnul oli tore, et kohal viibisid piirkonna kõikide külade esindajad. Tervet õhtut läbivaks teemaks kujunes lavale jupi juurde ehitamise soov, sest tantsupõrand jäi peolistele kitsaks. Päris mitmed lubasid järgmisel aastal kindlasti uuesti tulla ja sõbrad ka kaasa kutsuda.

Vaade ajalukku

Ulvit, toonase nimega Wulffi mainiti esmakordselt ajalooürikutes 1638. a. Siis elas külas vad üks pärustalupoeg – Ulpy Niles. Koduloouurija ja endise koolidirektori Evi Vaheri andmetel oli 1599. a Poola maarevisjonis märgitud küla kahe taluga, Ulf Reino ja Theno, kuid siis oli küla nimeks Jammaferi. 1684. a on küla mainitud juba nimega Ulvi (isikunime Ulf järgi). Rootsi aja lõpul oli Ulvil kolm talu. 1984. a Ulvi küla kolmesajandal aastapäeval avati klubi ees mälestuskivi, koolimaja parki ehitati laululava, mis on tänaseni kooskäimise kohaks.

Eesti esimesel iseseisvusperioodil paistis Ulvi silma ühistegevusega. Ulvis tegutsesid Põllumeeste kogu, masina-, muna- ja piimaühistu. Piimaühistu ehitas 1925. a Ulvile meierei, mille teisel korrusel toimetas perenaiste selts. Korraldati mitmesuguseid kursusi, pidusid, teeõhtuid. Tuletõrjeühingus tegutses pasunakoor. Organisatsioonid olid Kaitseliidu naiskodukaitsel ja kodutütardel. Külas toimetasid ka noorsooselts ja spordiselts Kalju.

1917. a alustas kohalikus koolimajas tegevust Ulvi Raamatukogu Selts, kellel oli oli oma õpiring Püüe, näitemängutrupp, segakoor ja rahvatantsurühm. Kuna tegevusi oli palju, alustati 1937. a Ulvi rahvamaja ehitamist, mis valmis 1941. a. Maja hävis tulekahjus 1973. a. 1977 avati kolhoosi kontor-klubi, kus jätkus viljeline tegevus.

Eestvedajaks tragid naised

Tänase kogukonna elu eestvedaja on 1999. a loodud MTÜ Ulvi Naiste Ühendus. Aastatega on nad ellu viinud palju ettevõtmisi. Klaarika ja Ruthi sõnul on olnud meeldejäävaim koolitus koostöös nelja naaberkülaga. Sai selgeks lambaniitmine, viljapuude lõikamine, koduaia kujundamine ja õuekamina ladumine. Projektide toel tehti korda kaks rahvamaja saali, mis on naiste ühendusele rendile antud.

„2017. aastal kinkisime EV100 kingitusena lastele uue mänguväljaku. 2018. aastal korraldati koostöös Avinurme Külavanemate Kojaga kümnest üritusest koosnev projekt Eesti 100-aastasest ajaloost. Meile jäid aastad 1978-1988, mängisime maha kolhoosi esimehe tütre pulmad aastast 1985. Hakkavad ju paljud tolleaegsed pulmakombed kaduma, seetõttu otsustati seda kõike meenutada. Vürtsi lisas tol ajal kehtinud kuiv seadus. Noortele oli see väga huvipakkuv ja vanematele nostalgiline üritus,” rääkisid vaheldumisi Klaarika ja Ruth.

Raamatukogu õuel

Praegu töötab rahvamaja hoones jätkuvalt raamatukogu ja toimub valla sotsiaaltöötaja vastuvõtt. Maja ühte tuba kasutatakse liini Laekannu-Jõhvi bussijuhi majutamiseks. Kuna majas puudub sisuliselt küte ja olmetingimused on väga kehvad, siis osutub maja parem kasutamine keerukaks. Soojemal ajal on paaril korral aastas naiste ühendus korraldanud peoõhtuid ja Pajusi Teater käinud etendusi andmas. Tänavu septembris tuleb külla Tabivere teater E.H.K. Maja väikest saali kasutavad ka ümberkaudsed külad oma ürituste korraldamiseks, samuti saab saali rentida perepidudeks ja muudeks sündmusteks.

Käesoleva aasta Teeme Ära talgupäeval tekkis naiste ühendusel täiesti ootamatult õueraamatukogu idee. Suurema koristuse käigus jäi rahvamaja fuajees silma terve hunnik raamatukogu poolt maha kantud raamatuid, mis ootasid hävitamisele minemist. Ulvilased leidsid ühest ruumist riiuli ja tulid mõttele panna riiul ning raamatud hoopis välistrepile. Mõeldud-tehtud, juba sama päeva pärastlõunal said laste muinasjuturaamatud endale uue omaniku. Ulvi Raamatukogu täiendab riiulit jooksvalt, samuti on keegi inimene toonud mujaltki raamatuid lugemiseks.

Klaarika ja Ruthi jutust selgus, et praegu on Mustvee valla registri andmetel Ulvis 152 elanikku. Viimase paari aasta jooksul on külla elama tulnud uusi inimesi, kusjuures just noori. Kes on ostnud omale elamise, kes tulnud oma vanavanemate elukohta. Hiljuti osteti ära päris küla keskel asuv maja.

Jaan Lukas

Comments are closed.