Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2019
E T K N R L P
« juuli   sept »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Ajaloopäev Pätsi ausamba juures senistest auväärsem

Häädemeeste vallas on kujunenud tavaks tähistada taasiseseisvumisepäeva ajalootunniga Tahkurannas asuva president Konstantin Pätsi monumendi juures. Tänavu koguneti 20. augustil märksa pidulikumas meeleolus, sest kaua oodatud ümbruse korrastamine on valmis saanud.

28. taasiseseisvumisepäeval Tahkurannas president Konstantin Pätsi ausamba juures. Foto Marko Šorin

28. taasiseseisvumisepäeval Tahkurannas president Konstantin Pätsi ausamba juures. Foto: Marko Šorin

Marko Šorin Tahkurannas Konstantin Pätsi monumendi juures kõnelemas. Foto Tiina Tojak

Marko Šorin Tahkurannas Konstantin Pätsi monumendi juures kõnelemas. Foto: Tiina Tojak

Kui omalajal kaeti kõnniteed vaid mätastega, siis nüüd on kasutatud juba kiviparketti. Väravast monumendini ja selle ümbrust katab graniitkividest sillutis, mis asub vajalikul määral kõrgemale tõstetud aluspinnasel. Külvatud on uus muru ja paigaldatud pingid.

Ühislaulmisel olid eeslauljateks Tiia ja Viljar Soomre. Sõna võtsid Häädemeeste vallavanem Karel Tölp, Pärnu abilinnapea Marko Šorin ja Konstantin Pätsi muusemi juhatuse esimees Trivimi Velliste, kes asetas koos juhatuse liikme Jaan Audruga pärja ausamba jalamile.

Šorin meenutas Pätsi poliitilist kõnet 1937. a 18. veebruaril, kui tapresident ütles, et me ei ole vabad teiste armust, vaid oleme vabaduse ise kätte võidelnud. „Siis veel ei teatud, et Eesti kaotab vabaduse juba kaks aastat hiljem ning taasiseseisvumise saavutame alles 1991. aastal.”

Šorin pidas märgiliseks, et taasiseseisvumisepäeval saab pidulikult vastu võtta Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi mälestusmärki ümbritseva pargi, mis on renoveeritud tänaste normide ja tavade kohaselt. „1937. aastal, kui käisid siinse pargi rajamise tööd, tehti seda talgute korras mitmel korral. Osavõtt oli väga suur, mis kinnitab, et Tahkurannast sirgunud riigimees oli omade hulgas kõrgelt hinnatud ja tema tegevust peeti vääriliseks.”

Abilinnapea meenutas, et 1936. aastal planeerisid aktiivsed pärnakad Pätsile ausamba püstitamist Pärnu kesklinna, toonase Endla seltsimaja ette. „Nüüd kannab nimetatud plats Iseseisvuse väljaku nime, mis igati haakub tänase olulise tähtpäevaga.”

Samal, 1936. a hakati rääkima ka mõttest püstitada Pätsile mälestussammas tema kodutalu juurde. „Kui algselt plaaniti siia rajada nii võidutule altar kui tantsupõrand, siis jäädi soliidse kividest tahutud samba juurde,” rääkis Šorin. Pargi planeering telliti linnaarhitekt Olev Siinmaalt. Esimese tööna püstitati krundile lipumast, kuhu heisati talgupäevaks sinimustvalge. „Ka tänases vabas Eestis on tuules lehviva sinimustvalge all seistes uhke tunne, et meie iseseisvuse vundamendi rajaja on võrsunud just siinsetel maadel.”

Velliste rõhutas, et just 1989. aasta oli vaimse ja moraalse murrangu aasta. „Algas suurejooneline kodanike komiteede liikumine, mille käigus eesti rahvas sai aru, et ollakse endiselt Eesti Vabariigi kodanikkond. Ja siia vägivaldselt sisserännanud pole seda mitte – nemad on Nõukogude Liidu kodanikud.”

Ka Velliste viitas tõsiasjale, et Päts oli oma eluajal kodanike poolt hinnatud: „Algne monument rajati samuti rahvaalgatuse korras, sest president Päts oli rahva hulgas väga soositud – eriti veel kodumaakonnas. Ka samba esmapühitsemisel oli kohal palju rahvast.”

Velliste soovitas mõelda neile, kes selle ausamba rajasid ja taastasid. „Sügava tänutundega meenutame Tahkuranna ausamba taastamise hinge, Pärnu Muinsuskaitse Seltsi asepresidenti Ali Rza-Kulijevit. Väga palju tänu oleme võlgu tema väsimatule abilisele, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu juhile Tiina Tojakule, kes tänagi on siin meie keskel. Samuti oleme suured tänuvõlglased neile, kes selle ausamba kavandasid ja oma kätega ehitasid.”

Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Konstantin Pätsi Muuseumi nimel avaldas Velliste südamlikku tänu Häädemeeste vallale, selle juhtidele ja ametnikele, kes on näinud palju vaeva, et president Pätsi mälestuspark on saanud meie riigi rajaja vääriliseks. „Südamlik aitäh siinsele asja hingele Tiiu Sommerile!”

Urmas Saard

Samal teemal:

Trivimi Velliste peab kõnet Konstantin Pätsi ausamba juures. Foto Marko Šorin

 

 

 

Trivimi Velliste: mul ei lähe kunagi meelest kahin kuulajate hulgas

Ühislaulmist saadab Õnnela Teearu Foto Urmas Saard

 

 

 

Mäletades lähiminevikku

 

Comments are closed.