Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2019
E T K N R L P
« juuli   sept »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Suur pildigalerii ja kuuldud mõttekatkeid Paide kärajatelt

Aastast 2013 toimuv Paide Arvamusfestival kogunes tänavu seitsmendat korda. Paljude kuuldud mõttekäikude hulgast tabasid kõrvad kainestavalt ehmatavat küsimust Trivimi Velliste sõnastuses: „Kas oleme minemas Iirimaa teed?”

Paide Arvamusfestivalil, seitsmendat korda. Foto Urmas Saard

Paide Arvamusfestivalil, seitsmendat korda. Foto: Urmas Saard

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suveülikooli õppes osalejad on jõudnud seitsmendale  Paide Arvamusfestivalile. Foto Urmas Saard

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suveülikooli õppes osalejad on jõudnud seitsmendale Paide Arvamusfestivalile. Foto: Urmas Saard

Mitmete kohalviibinute suust kuulduna oli huvi tekitav SAPTK uudiste- ja arvamusportaali Objektiiv toimetajate liikumine arvamusfestivali alal.

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suveülikooli mitte küll kõige suurema osavõtjate hulgaga huviks on alati olnud ka Paide Arvamusfestivalil osalemine. Mõttetalguid kuulatakse ja mõeldakse kaasa laiali jaotunult täiesti erinevatel teemadel ja ei liiguta ühest telgist teise kogu seltskonnaga ühiselt. Ikka vastavalt oma isikupärale, erialale ja eelistustele. Nii oli see ka tänavu. Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli ütles, et iseenesest on arvamusfestivalil olek ja õhkkond positiivse loomuga: „”akusid laadiv”, millest aitab pikaks ajaks!”

Mari Suurväli. Foto Urmas Saard

Mari Suurväli. Foto: Urmas Saard

Teda paelus haridust käsitlev arutelu „Kes päriselt õpetab – õpetaja või influenser?” (Toimetaja poolt: influencer – eesti keeles siis mõjuisik või mõjutaja, keda jälgitakse ja kelle arvamust usaldatakse; influenser võib olla tuntud inimene, blogija, spordisangar, paavst, kuningas, riigikogu esimees.) Suurväli sõnul toodi suuresti esile just influenseri osakaalu. „Samas on mõlemal oma roll ühiskonnas ja ühtlasi oluline tähtsus kolmanda osapoolena ka lapsevanemal. Nii, et noore arengu mõjutusprotsessis on oma roll kodus lapsevanemal, ühiskonnas influenseril ja koolis muidugi õpetajal.” Ta peab tähtsaks osapoolte tasakaalu.

Kas igale lõpetajale peab jätkuma erialast tööd? Selgus, et eriala valikuga ilmnevad probleemid. Suur roll on karjäärinõustamisel. Õppima asuja vajab õppeprotsessis teoreetilistele baasteadmistele lisaks rikkalikult praktilisi kogemusi. Siis võib oodata ka tööandja positiivset suhtumist ja toetust. „Iga töökoht täidab omamoodi õpetaja rolli. Oleks hea koos baasteadmistega arendada loovust, huvi ja valmidust elukestvaks õppeks. Tänased teadmised vajavad juba homme täiendust,” jagas Suurväli kuuldu põhjal oma mõtteid.

Haridusest, mõjutustest ja mõjutajatest kõneldi ka laululava suurel pinnal, kus teemaks tõstatati Eesti teaduskeele tulevik. Eestikeelse kõrghariduse ja teaduskeele üle arutledes selgus, et ingliskeelsete õppekavade osakaal aina kasvab. Osalt on põhjuseks majanduslik surve, osalt põhimõtteline soov „rahvusvahelistuda“.

Trivimi Velliste. Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste. Foto: Urmas Saard

Trivimi Velliste juhtis mõttevahetuses osalejate tähelepanu tõsiasjale, et teaduskeel ei saa areneda lahus üldkeelest. „Professor Rein Taagepera on oma kõrvaga Tartus kogenud, kuidas 10-12-aastased poisid – nina nutitelefonis – rääkisid omavahel inglise keeles. Mina rõhutan omalt poolt, et kolmekümne aasta pärast on need Tartu poisid professorid, ministrid jne, kes määravad Eesti keelevilje, Eesti Vabariigi keelelise palge,” ütles Velliste. Ühiskonnategelase hinnangul ei päästa iseenesest seda keelt aeglasest hääbumisest asjaolu, et eesti keel on Euroopa Liidu ametlik keel. „Ka põline iiri keel – vana keldi keel – on ametlikult Iiri Vabariigi riigikeel ja sellega ka Euroopa Liidu ametlik keel. Kuid täna räägib seda keelt igapäevaselt vaid kolm protsenti iirlastest!”

Velliste küsis: „Kas oleme minemas Iirimaa teed?” Taagepera ütleb: parem karta kui kahetseda! „Arutelu selle üle, missugust emakeelt räägivad tänased eesti lapsed nüüd ja viie aasta pärast peab algama juba täna. Viie aasta pärast arutelu alustada – võib olla juba liiga hilja. Meie esiisad on näinud hiiglaslikku vaeva, et keerulise ajaloo kiuste hoida elus eesti keel ja eesti vilje. Kas meie mängime nende nähtud vaeva kergemeelselt ja kergekäeliselt maha?”

Õigusruumi telgis arutleti, mis saab lastest pärast lahutust. Väitlust juhtis sotsiaaltöö valdkonnas Pärnumaal töötav Tori abivallavanem Priit Ruut. Osalesid pere- ja paariterapeut Monika Koppel, justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Andra Olm, Lapsele Vanemad MTÜ esindaja Elo Madissoon ja Lepituse Instituudi esindaja Tarvo Tendal. Arutleti, kuidas võiks olla korraldatud laste kasvatamine pärast lahkuminekuid, kes ja kuidas saaks nii vanemaid kui ka lapsi toetada, milline on selles olukorras vanemate vastutus ja riigi roll. Kuidas suhted üldse nii kaugele jõuavad, aga ka seda, kuidas valusaid lahkuminekuid vältida.

Priit Ruut. Foto Urmas Saard

Priit Ruut. Foto: Urmas Saard

Monika Koppel leidis, et lahkuminek on alati ühele pooltest ootamatu ning tegu on leinasituatsiooniga. Stressi all kannatavad kõik, eriti on kahe tule vahel lapsed. „Huvitava võrdluse tõi Koppel kohtuskäigu ja autoavarii vahel, kus kohtus võid küll saavutada võidu, aga vigastustest see ei päästa,” kommenteeris Ruut pere- ja paariterapeudi head võrdlust. „Samuti leidis Koppel, et iga ärajäänud kohtulahing on võidetud kohtulahing.” Lepitaja Tarvo Tendal juhtis tähelepanu lepitusse jõudnud paaride sagedast tõdemust sellest, et nende probleemid algasid ligemale kolm aastat tagasi ja sellevõrra on nad ka lepitusele hilinenud. „Sageli kirjeldavad osapooled olukorda täiesti erinevalt, justkui oleks tegu inimestega erinevatest paaridest,” rääkis Ruut.

Erakonna Isamaa liikmena huvitus Mari Suurväli küsimusest „Kas esindusdemokraatia aeg on läbi? 2035 – Eesti ilma Riigikoguta …”. „Riigikogu liikmete põneva väitluse käigus jäi kuulajaskonna poolelt korduvalt kõlama suurema avatuse ootus. Ka komisjonide tööst vajab tavakodanik teavet.” Suurväli hindas Eiki Nestori kokkuvõtvat lauset parlamendi töö avatusest.

Vallimäele tõusva trepi juures oleva telgi juures äratas tähelepanu ja kutsus lähemale astuma Edasi. Mis on Edasi? Kas veneaegne ajaleht uuesti elustunud? Edasit toimetav Janeck Uibo selgitas, et nii see siiski pole ja Edasi olevat innustav ning hariv ajakiri. „Meie ambitsiooniks on teha kvaliteetse ajaviite jaoks väljaannet, mis oleks sedavõrd hea, et tahaksid seda ka alles hoida. Edasi hakkab edaspidi ilmuma paberajakirjana neljal korral aastas. Ajakiri on loetav ka internetis.

Lastealal pumbati veega täidetud pudeleid mürsuna kõrgele lennule ja sealsamas kõrval lennutati seebiveest tekitatud suuri palle. Tavapärases kohas toimetas heategevusega Paide Lions Club. Paide lõvid soovisid aidata diapeedihaigeid lapsi. Heategevusele kutsus ka vähiravifond “Kingitud Elu”, keda võib kohata enamikel Eestimaa suursündmustel.

Mitmete kohalviibinute suust kuulduna oli huvi tekitav SAPTK uudiste- ja arvamusportaali Objektiiv.ee toimetajate liikumine arvamusfestivali alal. Varro Vooglaid ja Markus Järvi usutlesid diktofoni ja videokaamerat kasutades inimesi, kelle arvamusavaldused ei ühti alati peavoolumeedia rõhuasetustega. Toimetuse sõnul lähtuvad nad eesmärgist kaitsta Eesti viljelist järjepidevust ja selle aluseks olevaid konservatiivseid väärtusi.

Urmas Saard

Comments are closed.