Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2019
E T K N R L P
« juuni   aug »
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Kaismal tähistati kolhoosi 70. aastapäeva: põllud on haritud, hooned kasutuses ja inimesed saavad tööd

Põhja-Pärnumaa valla Kergu külas asuva Kaisma rahvamaja õu oli laupäeval rahvast täis. Arvatavalt kuni pool tuhat inimest, valdavalt nüüdsed ja kunagised kaismalased, kes kogunesid Kaisma kolhoosi 70. aastapäeva peole.

Tarmo Lehiste, OÜ Kaisma nõukogu esimees ja tema poeg Sander Kaisma kolhoosi 70. aastapäeva tähistamisel. Foto Urmas Saard

Tarmo Lehiste, OÜ Kaisma nõukogu esimees ja tema poeg Sander Kaisma kolhoosi 70. aastapäeva tähistamisel. Foto: Urmas Saard

1958. aastal sai esimees Arkadi Teeäär preemiaks 127 muna ja brigadir Elladi Osi 115 muna

Kolhooside moodustamine algas 1949. aastal. „Aeg oli raske ja valuline, millest tänapäeval kõneldakse palju. Samas kolhooside hilisemast käekäigust nii palju juttu ei tehta, see oleks nagu kuidagi piinlik teema rääkimiseks või meenutamiseks,” arutles Tarmo Lehiste, OÜ Kaisma nõukogu esimees. „Hakkasin selle peale põhjalikult mõtlema seoses isa lahkumisega eelmisel aastal.” Lehiste selgitas, et mitmete põlvkondade elu mööduski enamuses või täielikult just kolhoosiajas. See oli nende elu, mis pakkus maal elavale inimesele mõndagi: oli võimalik tööd teha, spordi ja kultuuriga tegeleda, võis ka korralikult pidu pidada. Kool, arstiabi ja muud teenused asusid kodu lähedal ning maale jätkus inimesi. „Ühesõnaga – aeg nagu iga teine, rõõmude ja muredega, hea ja halvaga,” ütles Lehiste, aastapäeva mõtte algatajaid, kes koostöös rahvamajaga aastapäeva tähistamise ellu kutsus.

Lehiste selgitas, et OÜ Kaisma on põhimõtteliselt Kaisma kolhoosi õigusjärglane. 20. juulil korraldatud peopäev algas huvilistele Kärdi farmis, kus OÜ Kaisma juhatuse esimees ja tegevjuht Ly Kivikas tutvustas nüüdisaegset loomade pidamist ning esitas peamiselt paljude numbrite keeles majandi tegevusaruande. „Osaühingu põhitegevuseks on piima tootmine ning realiseerimine läbi Eestimaa Piimatootjate Ühistu (EPTÜ) . Samuti teravilja kasvatamine ja rohusööda tootmine oma tarbeks.”

Loomakasvatusest kõneldes oli tänavu juuni lõpu seisuga veiseid kokku 859. Aastal 2011 oli neid 591, seega 45% rohkem. Jõudluskontrolli andmetel oli piimatoodang 2018 aastaks kasvanud võrreldes 2011. aastaga 1,7 kordseks, mis tähendas aastas 11 461 kg lehma kohta.

Mullune töötajate keskmine hulk oli 29 ja neile makstud keskmine brutotöötasu 992 eurot.

Mõõdunud aastal oli majandi kasutuses 1276 ha põllumaad, millest teravilja (sh ka uba) koristuspind oli 552 ha. 2018. aastal oli teravilja keskmine saagikus 2 tn/ha. Kuna aastad on erinevad, siis võrdluseks: 2011 – 2,15 tn/ha ja 2017 – 3,5 tn/ha.

2018. aastal investeeriti tehnikasse ja seadmetesse 459 000 eurot ja uude farmi 1,2 miljonit eurot. „Oleme kaheksa aastaga kõvasti arenenud tänu meie töökale kolektiivile, aitäh teile,” lausus Kivikas.

Rahvamajas võis vaadata rikkaliku väljapanekuga näitust “Kaisma kolhoos 70”. Suur fotode valik jutustab omaaegsete looma- ja taimekasvatajate töödest, väljasõitudest ning pidudest. Vimplid ja aukirjad meenutavad tublisid tööinimisi. Põhjalik ülevaade võimaldab taaskohtuda paljude tuttavatega, kohtade ja masinatega. Palju huvitavat sisaldab Viivu Tilga poolt koostatud Kaisma kolhoosi ajalugu aastatest 1949-1970.

suppi jagatakse kolhoosi kulul

Rahvamaja õuel pakuti rahvale seljankat. Kulbiga katla juures toimetanud Mergely Pernik ütles kavala pilguga, et suppi jagatakse kolhoosi kulul kõigile tasuta. Maitsva seljanka keetis valmis Kaili Gustavson.

Õhtu meelelahutuslik osa algas Kultuuriselts Kerkau Võsateatri rahvatükiga “Turulüürika”. Lavastuses tegi koos paarikümne harrastusnäitlejaga kaasa ka Kaisma rahvamaja juhataja Imbi Tõnisson, kes näitemängu vaheajal ütles, et “Turulüürika” sai lavastatud Milvi Andrese kirjutatud näidendi põhjal. Kui näidendi esimesel kümnel minutil püüdsid vaatajad mõistatada edasist asjade käiku, siis peatselt kandus kogu tegevus Kaisma kolhoosist kunagisele Leningradi turule. 1984. aasta nutikad aiasaaduste kasvatajad muretsesid endile turul kauplemisele mineku ajaks “sinise lehe”. Mida sellest hiljem kolhoosi koosolekul arvati, oli sama tore jälgida, nagu ka turul toimunud õiendamisi, tülitsemisi, kakluseid ja miilitsa korduvaid sekkumisi.

Näitemängule järgnenud “kolhoosi kollektiivide” kontserdi eel pidasid rahvamaja kõrval kõnet seltsimehed. Just nõnda oli nõukogude ajal kombeks või koguni kohustuseks kõiki kodanikke kõnetada. Sõna said Kaisma kolhoosi viimane esimees Vassili Padumäe ja Tarmo Lehiste.

Oma aastapäeva kõnes osundas Lehiste toredale tõdemusele sellest, et nõnda paljudel Kaisma inimestel on koht nende mälus ja südames, mis meenutab kolhoosi ja osaühingu olulist osa pikal eluteel. „Algul loodi hilisema Kaisma kolhoosi alal koguni üheksa väikest kolhoosi. Igal külal oli oma kolhoos. Esimene asutati 15. veebruaril Viluveres ja selle nimeks pandi Pioneer.”

Lehiste tõi välja huvitavaid fakte Viivu Tilga koostatud ajalookogumikust. Kolhoosi keskus asus algul Kergus, Kaismale toodi 1964. aastal. Oluline on olnud maaparanduse osa: 1963 aastal anti ekspluatatsiooni Sildsoo esimene järk, 1964 aastal Nõmmeküla ja Kulliniidu, järgnevalt Kõnnu ja Sildsoo teine osa. 1969 valmis Kärdi laut paarisajale lehmale. „Kuuekümne kuuendal anti käiku 40-kohaline söökla, mis minu mälus on senini kõige maitsvamate roogadega söögikoht olnud.” 1. novembrist 1968 mindi üle viiepäevasele töönädalale. Preemiaid maksti algul põrsaste, vasikate, liha ja munadega. Näiteks 1958. aastal sai esimees Arkadi Teeäär preemiaks 127 muna ja brigadir Elladi Osi 115 muna.

Uus noorloomalaut võimaldab tõsta lüpsilehmade arvu 600 peale

Majandi praegusest seisust rääkides ütles lehiste muu hulgas, et investeeringutega on suudetud tagada OÜ Kaisma jätkusuutlikkus. „Tuleme igapäevaselt ots-otsaga kokku, samas on meil suur laenukoormus ja veel paremaks toimetulekuks peaksime veelgi suuremaks kasvama. Uus noorloomalaut võimaldab tõsta lüpsilehmade arvu 600 peale, selle karja ära toitmiseks ja piimahinna riskide maandamiseks peaksime rohkem teravilja kasvatama ehk siis haritavat maad oleks juurde vaja.”

Lehiste tuletas meelde, et 10 aastat tagasi OÜ Kaismale oma sõrme andes ei teinud ta seda mitte kangest tahtmisest põllumajandusega tegeleda. „Lihtsalt väga kahju oleks olnud, kui mitmete põlvkondade tööga loodu oleks kurva lõpu saanud. Tänaseks on hea meel tõdeda, et Kaisma kolhoos, kellega me kõik mingil viisil seotud oleme, elab edasi. Põllud on haritud, hooned kasutuses ja inimesed saavad tööd.”

Kontserdil esinesid ja pakkusid publikule lustlikku olemist rahvatantsurühm Rõõmsameelsed, juhendaja Aiki Metsalu; naisansambel Kapriis, juhendaja Airi Allvee ja külalised Pärnu-Jaagupist, juhendaja Tiina Saar. Esinejad juhatas sisse Marika Kruusmaa. Rahvalik ansambel Sinu Naine kutsus pidulised ühistantsule.

Urmas Saard

Comments are closed.