Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2019
E T K N R L P
« juuni   aug »
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Uuralid ja Punane allikas

10. ja 11. juulil külastas Ufas elav baškiiritar Larisa Mullagalieva taaskordselt Eestit – Tallinnat, Pärnut ja esmakordselt Sinditki. Meie eestlaste kolmik viibis nädalapäevad tagasi pikalt kestnud Venemaa reisil esmakordselt ka Ufaas ja Uuralites.

Larisa Mullagalieva ammutab Uuralites Punase allika vett. Foto Urmas Saard

Larisa Mullagalieva ammutab Uuralites Punase allika vett. Foto: Urmas Saard

Maapõuest tungib välja 14,88 kuupmeetrit vett sekundis

Jällenägemine tõi uue värskusega silme ette unustamatutes looduspiltides Uurali mäestiku, Ufa jõe ja selle vasakul poolel pulbitseva ülivõimsa allika, mida nautisime Larisa korraldatud autosõidul. Aga nägime palju muudki, näiteks kloostrit ja kohalike inimeste hoiakuid.

Muljet avaldav Krasnõi Kljutsh (Красный Ключ, baškiiri keeles Ҡыҙыл Шишмә) asub linnulennult umbes 100 kilomeetri kaugusel Baškortostani Vabariigi pealinnast Ufast. Tõlkes tähendab Krasnõi Kljutsh punast lätet või allikat. Kuni 1917. aastani, teistel andmetel ka kuni 1920. aastani oli koha nimeks Belõi Kljutsh (Белый Ключ). Eestiski leiame Punase allika, mis asub Alatskivi järve põhjakaldal. Kui punasest liivakivi paljandist välja voolavat allikat kutsutakse omadussõnaga punane, siis on nime valik mõistetav. Küll aga ei osanud ka Larisa leida mõistlikku põhjendust omaaegsele nimevahetusele asukohas, mis paikneb Ufa lavamaal.

Ufa lavamaa ulatub Uuralite keskosast umbes 265 kilomeetrit lõunasse. Vana mäestiku kõrgendikud jäävad vahemikku 350 kuni 450 meetrit, kõrgeim punkt on 517,9 meetrit. Nautisime kõrgendike vahel looklevat Ufa jõge ja selle ääres kõrguvaid järsakuid. Meelolu kergitasid ka mägist teed ületavad loomad, kelle aeglast ja häirimatut liikumist pidi kannatlikult ootama.

Krasnõi Kljutsh tähendab 20 kuni 38 meetri sügavustest allika lehtritest vee paiskumist maapinnale. Maapõuest tungib välja 14,88 kuupmeetrit vett sekundis, mis teeb umbes 15 tonni samas ajaühikus. Tegemist on ühe suurima allikaga maailmas. Vee temperatuur püsib aastaringselt viiel-kuuel kraadil. Vesi on läbipaistvalt rohekas-sinakas.

Allika lähedal asub vee pudelitesse villimise ja mullide lisamise tehas. Meil olid kaasas tühjad 1,5 liitrised plastpudelid, millel sildid kirjaga Красный Ключ. Ammutasime vett pudelitesse ilma selle eest maksmata ja rüüpasime suurtel sõõmudel täie mõnuga.

Territooriumi väravat läbides saatis valge-hallikarvalise miisu pilk nii saabujaid kui lahkujaid, lahkumata hetkekski väravast.

Urmas Saard

Samal teemal:

Vaade Võssotski keskuse vaateplatvormilt Jekaterinburgi linnale. Foto Urmas Saard

 

 

 

Vladimir Võssotski muuseum Jekaterinburgis

Euroopa-Aasia piiritähis Jekaterinburgi ja Moskva vahelise maantee ääres. Foto Urmas Saard

 

 

 

Seal, kus Moskva ja Jekaterinburgi vahelist maanteed lõikab Euroopa-Aasia piir

Tänane Jekaterinburg. Foto Urmas Saard

 

 

 

Pea tosin päeva Venemaal, sellest pool aega Jekaterinburgis

 

Comments are closed.