Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2019
E T K N R L P
« juuni    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Omalaadne Elistvere loomapark

Peale Tallinna loomaia paikneb üle Eesti veel vähemalt 14 pisemat kuid täiesti arvestatava tähtsusega loomaparki: Muhu saarel, Lääne-Virumaal, Võrumaal, Valgamaal, Läänemaal, Harjumaal, Pärnumaal, Järvamaal, Tartumaal. Juuni keskpaigas külastasid Sindi gümnaasiumi õpetajad Vooremaa maastikukaitsealal asuvat Elistvere loomaparki.

Pruunkaru Elistvere loomapargis. Foto Urmas Saard

Pruunkaru Elistvere loomapargis. Foto: Urmas Saard

Enne haldusmuudatust Jõgevamaal Tabivere vallas, nüüd Tartu maakonna Tartu vallas kümnel hektaril laiuvas loomapargis võib kohata võimalikult looduslikus keskkonnas Eesti metsades elavaid loomi. Nende nimetuste loetelu, keda võib hea õnne korral näha, on päris pikk. Õnne läheb vaja seepärast, et suhteliselt suurel pargialal ei pruugi nad alati inimeste ootel passida.

Kohe ekskursiooni alguses viis giid meid euroopa piisoneid vaatama. Praegu neid Eesti vabas looduses küll ei ela, aga kunagi elasid 500-900 kg kaaluvad piisonid terves Euroopas kuni Kaukaasiani kagus ja idas Volga jõeni. 19. sajandiks jäi järele üksnes kolm asurkonda. Tänapäeval on Euroopa piisonid levinud Kaukaasias, Poolas, Leedus. Looduslikult elavad nad lehtmetsades ja hajusate lagendikega segametsades, samuti soistes metsades. Toiduks maitsevad rohttaimed, oksad, tammetõrud, põõsaste ja puude lehed. Giid ütles, et olgu piisonite käitumine aedikus nii ontlik kui tahes, peab inimene sellest hoolimata liigsest sõprusest ja lähedusest hoiduma, sest neil on hoomamatu jõud ja muidugi suured sarved. Kuid isekeskis ei näi neil probleeme olevat, elavad rahus ja kannavad hoolt järglaste sigitamisel. Peamiselt toimetavad piisonid öösiti ja hommikuti, puhkavad enamasti õhtuti.

Nägime ka põtra, põhjapõtra, metskitse, kabehirve, pekingi parti. Pruunkaru istus tihnikus peaaegu vastu tugevat raudvarbadest tara, aegajalt ennast püsti upitades ja meid kõrgemalt uudistades. Pruunkaru on tavaliselt rohkem öise eluviisiga, päevast tegusust põhjustab inimeste poolne häirimine. Lootsime ka ilvest näha, aga tema välja ilmumist jäimegi asjatult ootama. Samuti tahtnuks näha faasanit, ameerika naaritsat ehk minki, kährikkoera, metsnugist, tuhkrut, kivinugist, tüüringi sikku, harilikku oravat. Miks mitte rebastki, kuigi reinuvader kõnnib julgelt Sindi linna teedel-tänavatel lausa sõitvate autode vahel luusides. Sagedamini näeb Sindi parkides oravat.

Loomapargi rebased pidavat kuumal suvepäeval nautima külmutatud arbuusi. Siiski hoiatas giid, et loomade teadmatu toitmine võib neile korvamatut kahju teha. Ta tõi näiteks kuidas põder Tõnu külastaja poolt pakutud pähklite pärast surnuks lämbus.

Siseruumides saab tutvuda närilistega – esindatud on tšintšiljad, merisead, liivahiired, deegud, hamstrid.

Varem Eesti Metsaseltsi majandada olnud Elistvere loomapark loodi 1997. aastal. Külastajatele avati pargi väravad sama aasta 27. märtsil. Alates aastast 2008 kuulub faunat tutvustav ja eksponeeriv park RMK Tartu-Jõgeva puhkeala koosseisu. Ülipopulaarse Elistvere loomapargi asutaja ja juhataja on olnud Kaupo Ilmet.

Pargi praeguseks otstarbeks on loodushariduse jagamine ja võimaluse pakkumine metsloomade vaatlemiseks neile omases looduskeskkonnas. Kuid esmalt oli pargi asutamise eesmärgiks emata jäänud ja viga saanud loomadele kodu loomine. Eeskujuks võeti samalaadsed loomapargid Rootsis, Saksamaal ja mujal. Nüüdseks on Elistvere loomapargist saanud eluase nende samade loomade järglastele ja teistestki loomaparkidest või -aedadest toodud asukatele.

Loomapark paikneb omaaegse Elistvere mõisa ja mõisapargi alal. Mõisaansambel koosneb 28 hoonest, muret teevad muinsuskaitse all olevad varemed, mis tekitavad pargi kasutusel teatavaid takistusi.

Loomapargi aastane külastatavus ületab tublisti 50 000 piiri. Suveöödel avatud loomapargis on olnud eriti populaarsed noorte ja armunud paaride jalutuskäigud.

Urmas Saard

Leave a Reply

  

  

  

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>