Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2019
E T K N R L P
« mai   juuli »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Eneli Arusaar: valdavalt osales viljerännakul kooli kultuurilembeline seltskond

18. juunil sõitsid lipuviljet austavad Sindi gümnaasiumi õpilased, õpetajad ja Eesti lipu seltsi liikmed ühiselt Tori valla poolt toetatud preemiareisile esimese sinimustvalge lipu õnnistamise asukohta, mis paikneb ülejäänud Eesti linnade hulgas merepinnast kõige kõrgemal.

Sindi gümnaasiumi lipuvilje rahvas Otepää kiriku väravas. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi lipuvilje rahvas Otepää kiriku väravas. Foto: Urmas Saard

Reisil polnud lubatud nutiseadmete näppimine ja kõrvaklappidega kahasse ajaviitmine

Küllap on sellel sümboolselt omamoodi oluline tähendus: linn, mis peab paistma sinimustvalge lipu sõnumina kõige kaugemale. Just eelmisel päeval, 17. juunil 79 aastat tagasi ületas Punaarmee 90 000 vallutajat Eesti Vabariigi idapoolse piiri, mis tähendas sisuliselt terve riigi okupeerimist. Kuid nüüd on kasvamas juba vabas Eestis sündinud uued põlvkonnad, kes pole kogenud meeletu kurjuse väge.

Kui buss peatus teel Sindist Otepääle Tõrva kesklinnas (imetleti ahhetusega uuendatud peaväljakut) ja võileiva kõrvalt jäi aega pisut ringi vaadata, siis reisi peamist sihti silmaspidavalt oli hariv seisatada ning viivuks mõtiskleda raekoja juures asuva pargi mälestuskivi ees. 1941. aasta 7. juulil viisid kohalikud mehed raekoja torni Eesti rahvuslipu. Samal ajal katusel tegutsevate lipuheiskajatega sõitis turuplatsile Valga julgeoleku auto. 1943. aasta jaanuaris kirjutas Sakala, et Voldemar Rull ja Eugen-Richard Jürisson langesid ootamatult välja ilmunud hävituspataljonlaste kuulipildujatule all. Kolmas nimi graniitkivil on Enn Jaagusoo, kes hukati 1. juulil 1941. Mälestuskivi avati 1989. aastal 26. novembril. Õpetaja Lembit Roosimäe rääkis, et kuigi Eestit okupeerinud Saksamaa ei tunnustanud meid riigina, lubas ta siiski kõrvuti oma lipuga kasutada ka sinimustvalget.

Kuid reisil räägiti veel väga palju muudki üldharivat juttu. Reisi peakorraldaja Ain Keerup jagas koolijuhina ülesanded nii, et õpetaja Eneli Arusaar valmistas ette hästi läbimõeldud viljetundmise kava, milles oli kohta ajalool ja kirjandusel. Arusaare abilisteks olid tema näiteringi õpilased. Reisil polnud lubatud nutiseadmete näppimine ja kõrvaklappidega kahasse ajaviitmine. Aga tungivalt soovitati bussiaknast jälgida maastikku ja jalutades märgata ümbritsevat ning kõike seda võimalikult palju pildistada. Kuna valdavalt oli tegemist kooli viljelembelise seltskonnaga, siis väga palju ei pidanudki kedagi nutividinatest eemale kiskuma.

Sindist välja sõites jutustas Braien kodulinna tekkelugu põnevalt kirjeldatud pildikestega ajaloost. Arusaar ise rääkis muuhulgas oma lapsepõlvemaast Valgamaast ja mulgimaa ajaloolisest keskusest Abja-Paluojast. Ekslikult on ikka Viljandit peetud mulgimaa keskuseks, aga päris nii pole see algselt olnud. Õpilased Chätlyn, Õnnela ja Braien lehitsesid Lehte Hainsalu loomingut ja temaga tehtud usutlust. Hainsalu on Arusaare üks eelistatumaid autoreid.

Kümmekond minutit jalutati Karksi lossivaremetes, kus XIII sajandil asus tõenäoliselt eestlaste linnus. Karksi lossivaremetes asuva Peetri kiriku kellatorni kaldeks on torni tipus mõõdetud 205 sentimeetrit, aga ikkagi püsib pühakoda veel ühes tükis koos.

EELK Otepää Maarja koguduse juhatuse esimees Jaan Uibo võttis reisiseltskonna vastu sakraalhoone jahedate müüride vahel, mis suvist palavust arvestades oli päris mõnus tunne. Uibo rääkis kiriku ehitamise ajaloost. Lipu õnnistamise loos selgitas, et tegelikult õnnistati sinimustvalge lähedal asuvas kiriklas, mitte kirikus.

Otepää koguduse pastoraadis asubki lipu muuseum, mida remondi tõttu polnud võimalik külastada.

Muuseumi asutamise mõtte algataja oli sama koguduse õpetaja Jüri Stepanov. Ekspositsiooni koostasid Eesti Rahva Muuseumi teadustöötajad. Muuseum avati 1996. aasta jõulukuul. Mälukantsi haldaja on EELK Otepää Maarja kogudus.

Muuseumi väljapaneku põhiosa moodustab ülevaade lipu saamisloost koos rikkaliku fotomaterjaliga. Eesti lipu originaal asub täiesti eritingimustes hoituna siiski Eesti Rahva Muuseumis.

Kuulajaid huvitas ka kirikus peetavate jumalateenistuste üldine korraldus. Küsiti koguni vaimulike teemade kohta. Näiteks küsimus patust. Sindi muusikakooli õpetaja Annely Ojasaar üllatas orelimänguga, tuues kuuldavale ühe koraali. Kuna lipu päeva pidulikul kontsert-aktusel Sindi seltsimajas polnud võimalik kolmel lipuvilje edendajal tänukirja saamisel kohal olla, siis andis Keerup neile tunnustuse üle Otepää kirikus.

Sindil on ajalooline side laulu „Õrn ööbik” viisi autori Karl Rammiga, kelle nime kannab ka Sindi muusikakool. 2015. aastal tähistas Sindi gümnaasium koos linna muusikakooliga nii Rammi kui tuntud laulu sõnade looja Gustav Wulff-Õie 150. sünniaastapäeva näidendiga, mille kirjutas Raik-Hiio Mikelsaar. „Tartusse viidud Sindi külalisetendus „Õrna ööbiku“ sünniloost üllatas ja ületas kõiki ootusi mitmekordselt,” (Vaata Maalehest) ütles Mikelsaar, kelle sooviks oli seegi, et näitlejad külastaksid Valgamaal Nüplis avatud luuletaja Gustav Wulff-Õie kodumuuseumit. Nüüd saidki osad näiterühma õpilased seda kohta näha. Külalisi võttis vastu muuseumi asutaja Mari-Ann Karupää. Sindi muusikakooli õpilane Kertu Kirke mängis vana hoone külaliste toas „Õrna ööbikut”. Kõik said endaga koduteele kaasa brošüüri „Gustav Wulff-Õis. Muuseum ja pärand”.

Aega jätkus ka Tehvandi suusahüppe torniga tutvumiseks, Otepää talispordimuuseumi külastamiseks, hobustel ratsutamiseks ja Pühajärvel paadisõiduks.

Urmas Saard

Comments are closed.