Pildigalerii: rahvusvahelise pärimuspeo Baltica lainel Tornide väljakul

Eesti heliseb pärimuse lainel. Baltikumi suurimale ühisele pärimuspeole kogunesid Tallinnas Tornide väljakule eile ja täna koduriigi ja välismaised parimad pärimuskandjad. Saab nautida Balticat kuuel erineval laval , lisaks sõideti eile Baltica külla Põlva Päevadele, Sõmeru Maaelu Festivalile ja Vinni valla päevadele.

Baltica 2019 Tornide väljaku pärimuskülas. Foto Urmas Saard
Baltica 2019 Tornide väljaku pärimuskülas. Foto: Urmas Saard

Tornide väljaku pärimuskülas kõlavad iidsed pärimusviisid, tantsitakse meie ehedaid Eesti eri piirkondade pärimustantse, õpitakse käsitööd ja keeli, kuulatakse jutuvestjate tähendusrikkaid lugusid. Ikka sestap, et tänavuse Baltica keskmes on kolm valdkonda – paikkondlik eripära, pidu ja keel. Peo kolmele päevale jaotatud melu täiendavad külla sõitnud välisrühmad. Küla kõrval on täies ehtes käsitöölaat, toidupärandit saab nautida sealsamas Uma Mekki korraldatud Taluturul, kus osalevad piirkondlikult tunnustatud väiketootjad. Tornide väljaku pärimuskülla koguneti Pärnumaalt, Saaremaalt, Setomaalt, Tartumaalt, Järvamaalt, Läänemaalt, Võrumaalt, ja pealinnastki.

Baltica on ainuke folkloorifestival, mis keskendub folkloori ajaloolistele vormidele, tõstes esile rikkaliku pärimuse ehedad, stiliseerimata ja seadmata vormid ning väärtused. Baltica tunnus on autentne sisu ning pärimuse eri vormide nagu laul, tants, pillimäng või kombed sidumine.

Eesti-Läti-Leedu suurim rahvakultuurialane ühine Baltica sai alguse 1987. aastal. Sestsaadik peetakse pärimuspidu külakorda kõigis kolmes riigis. Esimene festival peeti Leedus, teine Lätimaal ja kolmas 1989. aastal Eestis.

Baltica festivalid toimuvad tihedas koostöös Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti Organisatsioonide Nõukoguga, mis toob festivalile alati palju välismaiseid külalisi nii Balti riikidest kui ka kaugematelt maadelt. Eestis on Baltica korraldaja Eesti Folkloorinõukogu – folklooriliikumise eestvedaja ja arendaja, eesmärgiga väärtustada pärimuskultuuri ja hoida selle järjepidevust.

Rahvusvaheline pärimuspidu Baltica 2019 toimub Eestis rahvusvahelisel põliskeelte aastal koostöös Tallinna Vanalinnapäevadega täna õhtuni. Täna tõmbab Eestis selleks korraks otsad kokku rahvusvaheline pärimuspidu Baltica, veel kogu tänase päeva jooksul saab Tallinnas Tornide väljakul asuvas pärimuskülas nautida kuuel laval nii Eesti kui Balticale külla sõitnud välisesinejate pärimuskultuuri.

Baltica avakontsert toimus reede õhtul Tallinna Raekoja platsil, millele eelnes Baltical osalevate rühmade rongkäik Vabaduse väljakult Raekoja platsile. Avakontserdil anti välja kolm pärimuspreemiat: Pärimuskultuuri preemia omistati Mooste Rahvamuusikakooli loojale Krista Sildojale, Eesti Folkloorinõukogu preemia Teotugi rahvamuusik Margus Põldsepale ning Kristjan Toropi kogumisstipendiumi pälvisid rahvakandlemängijad ja –uurijad Pille Karras ja Tuule Kann.

Urmas Saard

Samal teemal:

Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse naisrühm Kaasike esineb samuti Tallinnas  pärimuspeol Baltica. Foto Urmas Saard

 

 

 

President, kultuuriminister ja Tallinna linnapea avavad Tallinnas Baltikumi suurima pärimuspeo

Kõik pärimuspreemiate laureaadid koos Eesti Folkloorinõukogu auliikme Ingrid Rüütliga. Foto Rene Jakobson

 

 

 

Selgusid kolme pärimuskultuuripreemia laureaadid

Piccolo mehed Sindis. Foto Urmas Saard

 

 

 

Rahvusvahelise pärimuspeo Baltica kaks Pärnumaa eelpidu Audrus ja Raekülas