Eneli Arusaar: valdavalt osales viljerännakul kooli kultuurilembeline seltskond

18. juunil sõitsid lipuviljet austavad Sindi gümnaasiumi õpilased, õpetajad ja Eesti lipu seltsi liikmed ühiselt Tori valla poolt toetatud preemiareisile esimese sinimustvalge lipu õnnistamise asukohta, mis paikneb ülejäänud Eesti linnade hulgas merepinnast kõige kõrgemal.

Sindi gümnaasiumi lipuvilje rahvas Otepää kiriku väravas. Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi lipuvilje rahvas Otepää kiriku väravas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Reisil polnud lubatud nutiseadmete näppimine ja kõrvaklappidega kahasse ajaviitmine[/pullquote]Küllap on sellel sümboolselt omamoodi oluline tähendus: linn, mis peab paistma sinimustvalge lipu sõnumina kõige kaugemale. Just eelmisel päeval, 17. juunil 79 aastat tagasi ületas Punaarmee 90 000 vallutajat Eesti Vabariigi idapoolse piiri, mis tähendas sisuliselt terve riigi okupeerimist. Kuid nüüd on kasvamas juba vabas Eestis sündinud uued põlvkonnad, kes pole kogenud meeletu kurjuse väge.

Kui buss peatus teel Sindist Otepääle Tõrva kesklinnas (imetleti ahhetusega uuendatud peaväljakut) ja võileiva kõrvalt jäi aega pisut ringi vaadata, siis reisi peamist sihti silmaspidavalt oli hariv seisatada ning viivuks mõtiskleda raekoja juures asuva pargi mälestuskivi ees. 1941. aasta 7. juulil viisid kohalikud mehed raekoja torni Eesti rahvuslipu. Samal ajal katusel tegutsevate lipuheiskajatega sõitis turuplatsile Valga julgeoleku auto. 1943. aasta jaanuaris kirjutas Sakala, et Voldemar Rull ja Eugen-Richard Jürisson langesid ootamatult välja ilmunud hävituspataljonlaste kuulipildujatule all. Kolmas nimi graniitkivil on Enn Jaagusoo, kes hukati 1. juulil 1941. Mälestuskivi avati 1989. aastal 26. novembril. Õpetaja Lembit Roosimäe rääkis, et kuigi Eestit okupeerinud Saksamaa ei tunnustanud meid riigina, lubas ta siiski kõrvuti oma lipuga kasutada ka sinimustvalget.

Loe edasi: Eneli Arusaar: valdavalt osales viljerännakul kooli kultuurilembeline seltskond

Olümpiavõitja Johannes Kotkas sai nimelise pingi

Täna avati Nõmmel nimeline pink Johannes Kotkasele, kes võitis 1952. aastal Helsingi olümpiamängudel Kreeka-Rooma maadluses kuldmedali.

Nimeline pink Johannes Kotkasele. Foto Liisa Salak
Nimeline pink Johannes Kotkasele. Foto: Liisa Salak

Johannes Kotkas (3.02.1915-8.05.1998) elas Nõmmel Ilmarise tänaval. Pärast Kristjan Palusalu taandumist oli Kotkas ligi 20 aastat maailma parimaid raskekaalumaadlejaid ning võitis arvukalt medaleid. Nimeline mälestuspink paigaldati tema kodukoha lähedale Ilmarise terviseraja äärde.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on Nõmmel nimeliste pinkidega meeles peetud siin elanud või elavaid kultuuri-, spordi- ja ühiskonnategelasi. „Spordivaldkonnas olid seni nimelised pingid olümpiavõitjal Jaak Uudmäel, suusatreener David Klassil ja aastakümneid erinevate aladega tegelenud Heldur Tuulemäel,“ lisas Šillis.

Liisa Salak
Nõmme linnaosa valitsuse kultuurinõunik

Seal, kus Moskva ja Jekaterinburgi vahelist maanteed lõikab Euroopa-Aasia piir

Jekaterinburgi ja Moskva vahelise maantee ääres kõrgub 2008. aastal avatud 30 meetri pikkune punasest graniidist obelisk, mis tähistab Euroopa-Aasia piiri.

Euroopa-Aasia piiritähis Jekaterinburgi ja Moskva vahelise maantee ääres. Foto Urmas Saard
Euroopa-Aasia piiritähis Jekaterinburgi ja Moskva vahelise maantee ääres. Foto: Urmas Saard

Loe edasi: Seal, kus Moskva ja Jekaterinburgi vahelist maanteed lõikab Euroopa-Aasia piir

Avatud talude päeval osaleb üle 300 talu

Viies üle-eestiline avatud talude päev toimub juba 21. juulil ning oma osalemisest on teada andnud 302 talu. Eelmisel aastal osales avatud talude päeval 296 talu.

Avatud talude päeva avaüritus 2018. aastal. Foto Ken Mürk
Avatud talude päeva avaüritus 2018. aastal. Foto: Ken Mürk

Kõige rohkem talusid on sel aastal avatud Harjumaal (45), lisaks on rohkearvuliselt esindatud ka näiteks Pärnumaa (42) ja Saaremaa (32). Üle poole taludest ootab külalisi ka juba 20. juulil, kuid kõik talud on avatud pühapäeval, 21. juulil.

Juulikuust alates on võimalik mitmelt poolt leida ka avatud talude päeva paberkaarte, kus on ära toodud, mis talud avatud on, millistel päevadel nad uksed avavad ning millega tegelevad. Kaarte leiab Alexela ja Circle K tanklatest ning Selveritest üle Eesti, samuti ka Elroni rongidest. Lisaks võib neid küsida ka erinevatest turismiinfopunktidest ja Maaeluministeeriumi valvelauast. Samuti on avatud talude päeva telk esindatud laulupeol Eesti toidu alal, kust kõik soovijad paberkaardi saavad.

Lisaks paberkaartidele on avatud talud esindatud ka kahes mobiiliäpis. Avatud talude päev teeb koostööd nii Navicupiga, kes on sel aastal arendanud ka laulu- ja tantsupeo ametliku äpi, ning Ajujahi võistlusel osalenud rakendusega GoInvite, kuhu talud saavad oma programme ja üritusi sisestada.

Loe edasi: Avatud talude päeval osaleb üle 300 talu

Pea tosin päeva Venemaal, sellest pool aega Jekaterinburgis

Neil päevil on Külauudiste infoveski jälle reisimas, sedakorda naabermaal Venemaal teiselpool Uuraleid asuvas Jekaterinburgis, et paremini tutvuda sealse paiga ja inimestega ning olla vaatamas-kuulamas rahvusvahelist Y’s Men Euroopa konverentsi.

Tänane Jekaterinburg. Foto Urmas Saard
Tänane Jekaterinburg. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Piial oli ilus kavatsus võõrustajat Eesti ja Vene lippudega tervitada[/pullquote].Jaanipäeva järgsel esimese tööpäeva õhtul jõudis meie Eesti kolmik – Piia, Mikko ja mina – pärast Moskva Šeremetjeva lennuväljal toimunud ümberistumist kenasti Jekaterinburgi maandumisrajale. Juba lennates märkasime Pärnu ja Jekaterinburgi vahel midagi ühist. Nii nagu Pärnu reastub Eesti linnadest neljandale kohale, samamoodi on Venemaa neljas linn Jekaterinburg, seda küll üksnes elanike arvult.

Sihtkohas oli lubanud meile vastu tulla keegi kohalikest, et sõidutada ööbimispaika. Piial oli ilus kavatsus võõrustajat Eesti ja Vene lippudega tervitada. Ta ostis kolm valgesinipunast lipukest ja palus minul samuti suurest kohvrist kolm sinimustvalget käsilippu välja õngitseda, lootes meid nõnda paremini nähtavaks muuta ja kohtumise emotsionaalselt meeldivaks teha. Paraku ilus mõte ei õnnestunud, sest võõrustaja lubadus jäi teadmata põhjusel üksnes lubaduseks.

Loe edasi: Pea tosin päeva Venemaal, sellest pool aega Jekaterinburgis

Eesti plaanib tugevdada põllumajanduslikku koostööd Alžeeria, Egiptuse ja Tuneesiaga

Maaeluminister Mart Järvik kohtus Alžeeria, Egiptuse ja Tuneesia kolleegidega, et tugevdada koostööd põllumajanduses ja suurendada põllumajandustoodete kaubavahetust.

Maaeluminister Mart Järvik ning Alžeeria põllumajanduse ja maaelu arengu minister Chérif Omar. Foto Maaeluministeerium
Maaeluminister Mart Järvik ning Alžeeria põllumajanduse ja maaelu arengu minister Chérif Omar. Foto: Maaeluministeerium

Kohtumisel Alžeeria põllumajanduse ja maaelu arengu minister Chérif Omariga allkirjastati vastastikuse mõistmise memorandum põllumajanduse ja kalanduse osas. Memorandumi olulisusest rääkinud maaeluminister Mart Järvik rõhutas, et meil on häid eeldusi koostöö süvendamiseks. „Kuigi kaubavahetus on olnud tagasihoidlik, on põllumajandussaaduste kaubavahetuselt takistuste kõrvaldamine mõlema riigi jaoks oluline. Eriti huvitatud oleme turu avamisest meie piimatoodetele, “ ütles Järvik.

Lisaks kohtuti Egiptuse põllumajandus- ja maaparandusministri Ezz el-Din Abu Steitiga ning Tuneesia põllumajanduse, veevarude ning kalanduse ministri Samir El Tayebiga koostöö tugevdamise ja kaubavahetuse elavdamise eesmärgil.

Kõik riigid on väga huvitatud Eesti kogemustest digivaldkonnas. Lisaks nähakse koostöövõimalusi põllumajandusalases teaduskoostöös ning tõuaretuses. Egiptuse minister tegi ettepaneku ka koostööks vesiviljeluse valdkonnas, kus nad on Aafrikas liidrirollis.

Maaeluminister Mart Järvik on visiidil Roomas, kus osales kolmandal Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu põllumajandusministrite kohtumisel ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) konverentsil. Minister kohtub lisaks Alžeeriale, Egiptusele ja Tuneesiale ka Filipiinide, Kasahstani ja Ukraina delegatsioonidega.

Pildigalerii võidupüha Tartust

Võidupüha hommik algas Tartus Kalevipoja ausamba juures mälestustule, muinastule ja Võnnus süüdatud tule ühendamisega võidutuleks, kõneles peaminister Jüri Ratas ning toimus pärgade asetamine Vabadussõjas langenute mälestuseks.

Peeter Hütt ja Heldur Lõhmus Tartus Kalevipoja ausamba juures võidupüha hommikul. Foto Urmas Saard
Peeter Hütt ja Heldur Lõhmus Tartus Kalevipoja ausamba juures võidupüha hommikul. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eks me suudame seda kaitsetahet hoida, kui me vähekenegi pingutame[/pullquote]Kaitseliidu võidupüha paraadil rivistus Vabaduse puiesteele üle 1200 inimese. Einevus eelmiste aastatega seisnes selles, et Kaitseliit ei rivistunud malevate, vaid sõjaaja üksuste kaupa. Lisaks Kaitseliidu lõuna maakaitseringkonnale võttis osa ka naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, politsei- ja piirivalveamet ning liitlaste üksused.

President Kersti Kaljulaid lausus muuseas oma pidupäeva kõnes, et riik ei jõua kriisiolukorras kunagi kõikjale. Seepärast peaksid kõik panustama enda ja lähedaste turvalisusse: „Kas või ostes koju toiduvaru või tuletades meelde esmaabivõtted.”

„Eks me suudame seda kaitsetahet hoida, kui me vähekenegi pingutame, kui me suudame olla ühtne ühiskond väikeste turbulentsidega, ühiste eesmärkide nimel,” ütles kindralmajor Meelis Kiili, Kaitseliidu ülem.

Loe edasi: Pildigalerii võidupüha Tartust

Öiseid mõtteid mälestustule pärale jõudmisel Tartusse

22. juuni õhtu eel võtsid Kindral Johan Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste ja sama ühenduse noored juba kuuendat korda Toris läidetud mälestustule Pärnusse jooksnud võidupüha maratoonaritelt üle ja saatsid selle paraadilinna Tartusse.

Võidupüha mälestustule auvalve kindral Laidoneri ratsamonumendi juures. Foto Urmas Saard
Võidupüha mälestustule auvalve kindral Laidoneri ratsamonumendi juures. Foto: Urmas Saard

[pullquote]See on vaevarikas pingutus, millega avaldatakse erilisel viisil Vabadussõjas langenutele austust[/pullquote]Olen kaamera, diktofoni ja märkmikuga püha mälestustuld saatnud alates aastast 2008, viimased viis aastat kajastanud tule teekonda Külauudiste infoveskis, varem Maalehe veebis ja korra ka tegevuse lõpetanud Kalevmeedias. Tosina aastaga on kujunenud toimuvast teatav tervikpilt, kuid sedakorda lasksin kokkuvõtvalt muljeid jagada Vellistel endal, kui olime jõudnud pärast keskööd oma ööbimispaika.

Trivimi Velliste: Kindral Laidoneri selts on seda mälestustuld, mis pühitsetakse Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toris, juba selle sajandi algusest peale viinud kodumaa erinevatesse paraadilinnadesse. See hakkab juba muutuma auväärseks traditsiooniks. Viimastel aastatel on andnud erilise varjundi maratoni jooksjate kanda olev lõik, mis nõuab erakordset mehisust. Tulla keel vestil ja higistena. See on vaevarikas pingutus, millega avaldatakse erilisel viisil Vabadussõjas langenutele austust.

Loe edasi: Öiseid mõtteid mälestustule pärale jõudmisel Tartusse

Lätlased ja eestlased sada aastat pärast võitu Võnnu lähedal

Kui ma laupäeva hommikul olin teel Läti Vabariigi pinnal asuvasse Võnnu linna raudteejaama, peatusin hommikukohvi joomiseks kuue kilomeetri kaugusel paiknevas hotellis. Võõrastemaja teenindajaga vesteldes sai noorele naisele kiiresti selgeks, et hõlpsaim viis oleks tee juhatamise ja transpordivahendi soovitamise (buss või takso) asemel rändur isiklikult sihtkohta viia.

22. juunil tähistati Võnnu linnas saja aasta möödumist Eesti rahvaväe ühest suuremast ja tähenduslikumast võidust Vabadussõjas – Võnnu lahingust. Foto Urmas Saard
22. juunil tähistati Võnnu linnas saja aasta möödumist Eesti rahvaväe ühest suuremast ja tähenduslikumast võidust Vabadussõjas – Võnnu lahingust. Foto: Urmas Saard
Jüri Trei ja Māris Niklass. Foto Urmas Saard
Jüri Trei ja Māris Niklass. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Teenindaja ütles, et siis lõpeb tema vahetus ja mees tuleb vastu, võib ühtlasi ka mind auto peale võtta.[/pullquote]Polnud ise sellise lahkuse osutamiseks vähimatki vihjet teinud ja minu üllatus oli suur kui ta küsis, kas mul oleks aega paarkümmend minutit oodata? Teenindaja ütles, et siis lõpeb tema vahetus ja mees tuleb vastu, võib ühtlasi ka mind auto peale võtta. Jah, muidugi oli mul aega. Meie lühike sõit möödus elavas ja meeldivas muljete vahetamises. Koguni nii meeldivas, et unustasin küsida toredate inimeste nime, rääkimata siis hotelli nime märkamisest. Kahju. Aga võibolla polnudki nimi kõige tähtsam. Palju olulisem oli järjekordne kogemuslik kinnitus heast läbisaamisest naabritega mitte üksnes riiklikul tasandil, vaid ka üksikisikute vahel.

Loe edasi: Lätlased ja eestlased sada aastat pärast võitu Võnnu lähedal

Palju õnne teile gümnaasiumi lõpetamise puhul!

Eile lõpetas Sindi gümnaasiumi 13 tarka, silmatorkavalt ilusat, andekat, töökat ja taibukat noort. Nii iseloomustas kooli direktor Ain Keerup klassijuhatajana oma õpilasi. Nende nimed on Anette, Chätlyn, Liisi, Margit, Meelike, Merilyn, Polina, Edwin, Egon, Martin K, Martin S, Otto ja Toomas. Neist hõbemedaliga lõpetasid Margit Viies ja Merilyn Nõmm.

Tänavused hõbmedaliga Sindi gümnaasiumi lõpetajad Merilyn Nõmm ja Margit Viies. Foto Urmas Saard
Tänavused hõbmedaliga Sindi gümnaasiumi lõpetajad Merilyn Nõmm ja Margit Viies. Foto: Urmas Saard

„Täna on päev, mida need neiud ja noormehed on pikisilmi oodanud. Mõni neist vahepeal võib olla isegi usu ja lootuse kaotanud, aga siis jälle ennast kätte võtnud…,” ütles direktor oma traditsioonilises lõpuaktuse kõnes. Üheskoos on palju põnevat korda saadetud. „Meenuvad meie esimene ringreis Pärnumaal, sõidud Tartu Kõrgemasse Sõjakooli ja Viljandi Kultuuriakadeemiasse ning kevadine Eesti Draamateatri külastamine. Rääkimata ühistest esinemistest, mille ettevalmistamine on olnud kõike muud kui lust ja lillepidu, sest niivõrd oma isiklikku aega armastavat klassi pole mul tõesti varem olnud. Pea igas proovis sai keegi tulla alles poole pealt ja esimene oli pidanud selleks ajaks juba lahkuma.”

Loe edasi: Palju õnne teile gümnaasiumi lõpetamise puhul!

Võidupüha mälestustuli liigub Torist läbi Pärnu ja kihelkonnakeskuste Tartusse

Kindral Johan Laidoneri Selts on selle sajandi algusest igal aastal võidupühale eelnenud päeval, 22. juunil, viinud Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud mälestustuld läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna. Tänavusel Võnnu lahingu juubeliaastal on selleks Lõuna-Eesti pealinn Tartu.

Trivimi Velliste võtab võidupüha maratoonaritega saabunud mälestustule Pärnus Iseseisvuse väljakul vastu ja jätkab tõrvikuga teekonda paraadilinna Tartusse. Foto Urmas Saard
Trivimi Velliste võtab võidupüha maratoonaritega saabunud mälestustule Pärnus Iseseisvuse väljakul vastu ja jätkab tõrvikuga teekonda paraadilinna Tartusse. Foto: Urmas Saard

Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Iseseisvuse väljakule (endisele Rüütli platsile), kust see kell 19.15 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi ajalooliste kihelkonnakeskuste, kus mälestustuld tervitatakse Vabadussõja ausammaste juures.

Tule tervitamine on Vändras kl. 20, Suure-Jaanis kl. 20.45, Viljandis kindral Laidoneri mälestusmärgi juures kl. 21.30 ja Puhjas kl. 22.45.

Ööseks asetatakse Eesti sõjameeste mälestustuli koos samal õhtul laululaval süüdatava muinastulega ja Võnnust saabuva võidutulega taastatavasse Tartu Maarja kirikusse.

Võidupüha hommikul kell 8.30 ühendatakse kolm tuld Emajõe ääres kõrguva Kalevipoja juures üldiseks võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt ühtlasi jaanitulena laiali üle terve riigi.

Samal teemal:

Muinastule ja mälestustule ühendamise järel süttinud võidutuli 2017. aasta paraadilinnas Rakveres. Foto Urmas Saard

 

 

 

Tartu on võidupüha paraadilinn

Lõpuaktusel kõneldi valikutest, nägemisest, kuulmisest, armastusest…

Tänasel Sindi gümnaasiumi üheksanda klassi lõpetajate aktusel rääkis kooli direktor Ain Keerup noorte ees seisvatest valikutest. Õppenõukogu otsusega kanti kooli auraamatusse põhikooli astmes kahe õpilase nimed: Sigrid Riik ja Kaisa Hartwich.

Sindi gümnaasiumi põhikooliastme lõpetajate aktus on lõppenud. Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi põhikooliastme lõpetajate aktus on lõppenud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]hoolivalt noomival direktoril on ka väga palju positiivseid mälestusi nende samade lõpetajatega[/pullquote]„Millised valikud on meie tänastel lõpetajatel. Minu arvates väga palju polegi. Tuleb kindlasti minna edasi õppima, sest põhikooli lõputunnistusega maailma ei valluta ning paremaid töökohti ei saa. Seega on valikutes vaid kuhu õppima minna?”

Direktori hinnangul on lõpetanud olnud väga toimekad ja jõudnud palju korda saata. „Vahel oleme neid toimekusi ka minu kabinetis arutanud. Aga sageli vaid arutanud, sest ega nende aruteludega eriti kuhugi ei jõutud. Teil on eriline oskus või siis eripära asju mitte näha ega kuulda. Isegi kui turvakaamera salvestis näitab, et mingi sündmus toimus just teie juuresolekul, siis teie teadvus seda kahjuks ei registreerinud. Seda siis nii üksiküritajatena kui ka kogu klassiga.” Keerup avaldas lootust, et tulevikus nende nägemine ja kuulmine paranevad. Kui ei, siis võib elus midagi olulist märkamata jääda, aga see ei oleks hea, sest mõni pakkumine tehakse elus vaid ühe korra.

Loe edasi: Lõpuaktusel kõneldi valikutest, nägemisest, kuulmisest, armastusest…

Video: kui Tule Tulemine liikus läbi Sindi linna

Tänaseks on SG Reporteril valminud videoklipp XXVII laulupeo ja XX tantsupeo tule teekonnast Sindis, kuhu tõrvik saabus 10. juunil Pärnu linna Paikuse osavallast ja jätkas sõitu hoburakendil Tori aleviku suunal.

Tule Tulemine Sindi gümnaasiumi ees. Klikka Videot.

Tule Tulemine Sindi gümnaasiumi ees. Klikka Videot

Videolõik valmis Sindi gümnaasiumi teleõppestuudios SG Reporteri uudiste tarbeks. Droonikaamera ja käsikaameratega kogus materjali Sindi gümnaasiumi õpilane Kaur Kasemaa, kes ka ise videoklipi kokku monteeris.

Urmas Saard

Samal teemal:

Tori ja Sindi väga vanade laulukooride esindus viib laulupeo tule Sindist Tori alevikku. Foto Urmas Saard

 

 

 

Tule Tulemine peatus Sindi raekoja ja Sindi gümnaasiumi ees

Paikuse naised julgestavad eespool liikuvat laulupeo tuld, mis läheneb Sindi raekojale. Foto Urmas Saard

 

 

 

Piltuudis: Seljametsalt viidi laulupeo tuli Sinti

Tamme istutamine Mihkel Lüdigi sünnipaigas Vaskräämal. Foto Urmas Saard

 

 

 

Mihkel Lüdigi sünnikohas lauldi „Koitu” ja istutati taas üks laulupeo tamm

Laulupeo tuli on jõudnud Audru kiriku juurde. Foto Urmas Saard

 

 

 

Laulupeo tuli läbis Kunileiu sünnipaika

Kolmandat põlve Sindi sõbrad väisasid sõpruskogudust ning andsid enneolematu kontserdi

Kui Anjalakoski koguduse kaplan Johanna Pesonen minuga ühendust võttis, olin kohe elevil. Noorte külastusest oli põgusalt juttu juba 2018. a sügisel ning nüüd sai see teoks. Myllykoski kirikukoori liitumine külastusseltskonnaga kahekordistas rõõmu.

Sindi koguduse inimesed ühiselt Soome külalistega Sindis. Foto Alice Laanemaa
Sindi koguduse inimesed ühiselt Soome külalistega Sindis. Foto: Alice Laanemaa

[pullquote]Koguduse noored, kes täidavad „isoste“ rolli (kaasjuhendajatena leerilaagrites osalevad noored) rõõmustasid, kui nägid oma kodukiriku pilti meie seinal.[/pullquote]18. juuni hommikul saabus buss meie EELK Sindi koguduse õuele ning kui naerusuised noored oma pille kirikusaali üles sättima hakkasid, teadsin kohe, et tuleb suurepärane päev ja kontsert, millist meie majas enne pole olnud.

Koguduse noored, kes täidavad „isoste“ rolli (kaasjuhendajatena leerilaagrites osalevad noored) rõõmustasid, kui nägid oma kodukiriku pilti meie seinal. „Neile oli suure tähendusega lõpuks oma silmaga näha ja tundma saada sõpruskogudust, kelle eest igal pühapäeval palvetatakse“, ütles noorte juhendaja Säde Suutari. Pikemalt mõtlemata haarasid reipad noored rehad ning talgupäeva raames sai korda nii koguduse hoov kui ka kuur.

Loe edasi: Kolmandat põlve Sindi sõbrad väisasid sõpruskogudust ning andsid enneolematu kontserdi

G4S rannavalvur päästis Pühajärve lükatud tüdruku

Esmaspäeval päästis G4S rannavalvur Valgamaal Otepää vallas Pühajärvest teismelise tüdruku, kes sattus uppumisohtu, kuna mööda jalutanud väike poiss lükkas ta ootamatult vette.

Tänane päev Pühajärve supelrannas. Foto Urmas Saard
Tänane päev Pühajärve supelrannas. Foto: Urmas Saard

17. juunil kell 15.35 märkasid G4S rannavalvurid Pühajärve rannas, kuidas umbes 6-7aastane poiss tõukas ujumissillalt vette teismelise tüdruku, kes ehmus ja sattus uppumisohtu. Vee sügavuseks selles kohas on umbes kaks meetrit ja tüdrukul oli raskusi enda hoidmisega veepinnal.

Rannavalvur jooksis kohe tüdrukule appi ja aitas ta madalamasse vette.

Esmaabi päästetud tüdruk ei vajanud, kuid oli juhtunust šokis ja nuttis. Rannavalvurid aitasid tal rahuneda ja uurisid, kas ta suudab iseseisvalt koju minna, millele tüdruk vastas jaatavalt.

Poiss ja tüdruk ei olnud omavahel tuttavad. Mis põhjusel poiss tüdruku vette tõukas, ei ole teada.

Teismeline oli rannas koos omavanuse sõbrannaga, tema vanemaid rannas ei viibinud. Väike poiss viibis rannas koos lasterühmaga. Selle kasvataja vestles juhtunu osas poisiga ja vette lükatud tüdrukuga.

Teise inimese ootamatu vette lükkamine on väga ohtlik, kuna vette kukkunu võib kergesti paanikasse minna ja uppumisohtu sattuda.

Kolm kümnendit Pärnu-Jaagupi Vabadussamba taastamisest

Laupäeval, 15. juunil tähistas Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse selts koostöös Kaitseliidu, kohaliku koolimuuseumi jt. koostööpartneritega kalmistul suure pidulikkusega Vabadussamba taasavamise 30. aastapäeva.

Pärnu-Jaagupi Vabadussõjas langenute mälestussammas. Foto Terje Papp
Vabadussõjas langenute Pärnu-Jaagupi mälestussammas. Foto: Terje Papp

Jaaguplasi ja Jaagupi sõpru oli kohale tulnud poolesaja ringis mitmelt poolt üle Eesti. Kohal oli Erna Rüütel Helmest, keda teame Parasmaa küla Männiku talutütrena Hirmus Antsu, Viktor Rumjantsevi jt. metsavendade toetaja ja varjajana. Kohal oli Relvastatud Võitluse Liidu staabipunkri kaitselahingut 1949. aastal pealt näinud praegune pärnakas Vello Leppmets ja sama aasta küüditatu Anti Markson Ertsma külast.

Ürituse tehnilist poolt aitasid ette valmistada tublid muinsuskaitsjad Arne Alemaa ja Karl Köster ning valla helitehnik ja kohalik surnuaiavaht. Sündmusele lisas pidulikkust kohal olnud major Margo Sai, kaitseliitlaste ja ühe kodutütre auvalve, samuti rahvuslipp, kohaliku muinsuskaitse seltsi jt. lipud. Vabadussamba astmestikku kaunistasid lilled, põlev küünal, Põhja-Pärnumaa mälestuskimp ja Petseri maakonna seitsmest laualipust koosnenud rivi. Need kuulusid kinkimisele koostööpartneritele.

Loe edasi: Kolm kümnendit Pärnu-Jaagupi Vabadussamba taastamisest

Väärikad külastasid “Tõe ja vabaduse nimel” Mahtrat

Kuuendal juunil käisid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli lõpetanud ja jätkajad suvisel õppepäeval Mahtra Talurahvamuuseumis, kus tutvustatakse peamiselt 19. sajandi maarahva elu ning vastuhakku baltisaksa mõisnikele.

1933. aastal püstitatud ausammas Mahtra sõja mälestuseks. Foto Urmas Saard
1933. aastal püstitatud ausammas Mahtra sõja mälestuseks. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kümne minuti pikkune film valmis Tallinnfilmis 1958. aastal Mahtra sõja 100. aastapäevaks.[/pullquote]Giidina jagas museaalide kohta selgitusi Mahtra muuseumi teadur Rait Talvoja, kellel oli huvi kuulda ka väärikate õppurite teadmisi esemete nimetuste ja kohanimede kohta vastavalt sellele, millisest ajaloolisest kihelkonnast keegi pärit on. Rääkida, kuulata, küsida, vastata, vestelda ja vaadata oli palju.

Alustati pastlapaari juurest. Paljude suurepäraste teadmistega väärikad eksisid pastla valmistamiseks kasutatava materjali nimetamisega. Selgus, et pastlaid tehti omal ajal loomanahast. Mõtlikuks tegid käerauad, mis on muuseumi väljapanekute seas ainukesed säilinud originaalesemed Mahtra sõja päevilt. Need leiti 1958. aastal mõisa kahe tiigi mudast puhastamise käigus.

Loe edasi: Väärikad külastasid “Tõe ja vabaduse nimel” Mahtrat

Kuritegu ja selle ohvrid on, aga süüdlasi pole

Tavakohaselt tähistati 14. juunil Tartu Pauluse kirikus väärikalt juuniküüditamise, sedakorda juba 78. aastapäeva. Leinajumalateenistusel teenis piiskop Joel Luhamets. Altarivõrel oli Eesti riigi sinimustvalge kõrval Petseri maakonna väike leelokandlega laualipp. Ikka põhimõttel, „Ei ole üksi ükski maa“, mida küll lauldakse, aga kõnealuse maakonna suunal ei järgita.

Ingeri- ja Petserimaa lipud. Foto Edgar Saar
Ingeri- ja Petserimaa lipud. Foto: Edgar Saar

[pullquote]põhiliselt riigiametnikke ja poliitika- ning majandustegelasi ja nende perekonnaliikmeid küüditati Siberi tühermaadele ja surmalaagritesse[/pullquote]Seejärel siirduti kirikust vaikses rongkäigus Pepleri tänavale Rukkilille mälestusmärgi juurde. Teiste lippude kõrval lehvisid ka Petseri maakonna ja Ingerimaa lipud. Ka sealt küüditati süütuid inimesi. Peeti päevakohaseid kõnesid. Eeskõnelejaks oli nagu alati Tartu Memento juht Enn Tarto. Sõna võtsid linna, kiriku, kaitseliidu jt. asutuste ja organisatsioonide esindajad. Kaitseliitlase sõnul ei lase tema ega tema relvavennad kunagi mingit küüditamist toime panna. Siit vihje hääletule alistumisele, kus me ise oma kõrge võitlustahtega mitmekümnetuhandelise liikmeskonnaga kaitseliidu laiali saatsime.

Loe edasi: Kuritegu ja selle ohvrid on, aga süüdlasi pole

Tartu on võidupüha paraadilinn

Tänavu korraldab Kaitseliit võidupüha paraadi Emajõe linnas, kus võib 22. ja 23. juunil näha sõdureid, relvi, sõjatehnikat ning nautida sõjaväeorkestrite muusikat.

Muinastule ja mälestustule ühendamise järel süttinud võidutuli 2017. aasta paraadilinnas Rakveres. Foto Urmas Saard
Muinastule ja mälestustule ühendamise järel süttinud võidutuli 2017. aasta paraadilinnas Rakveres. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Igal aastal saab võidupüha paraadil presidendi süüdatav võidutuli oma jõu päev varem Pärnumaal Toris[/pullquote]Esmakordselt ei ole võidupüha paraadil Kaitseliidu üksused üles rivistatud mitte malevapõhiselt, vaid näidatakse Tartu, Põlva, Sakala, Valgamaa ja Võrumaa malevast koosneva Lõuna maakaitseringkonna erinevaid võimeid. Väljas on lahinggrupp koos oma allüksustega ning maakaitseüksused, mille koosseisus on kergjalaväekompanii, formeerimiskeskus ja korrakaitserühm.

Lisaks on rivis veel Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde kompaniid, valveüksuse rühm ning Kaitseliidu kooli ja küberkaitseüksuse liputoimkonnad. Eestist osalevad paraadil veel Abipolitseinike Kogu ja Päästeameti liputoimkonnad ning Vanglateenistuse ning Politsei- ja Piirivalveameti rühmad.

Välisüksustest on paraadile oodata Soomest, Poolast, Rootsist ja Ukrainast liputoimkondi ning Ameerika Ühendriikidest, Lätist, Leedust, Suurbritanniast ning Prantsusmaalt rühmasid.

Loe edasi: Tartu on võidupüha paraadilinn

Algas registreerimine Sindi hoovimüügipäevale

„Ohooo, ma ei teadnudki. Oleme seni kõigil kordadel osalenud, ikka – plaanime sel korral ka osa võtta. Ei saa seegi kord teisiti,” vastas Jõe tänaval elav Gerli Mets küsimusele, kas jätkub endiselt tahet osaleda Sindi hoovimüügipäeval.

Anneli Uustalu kinnitab Sindi hoovimüügipäeva plakati teadetetahvlile. Foto Urmas Saard
Anneli Uustalu kinnitab Sindi hoovimüügipäeva plakati teadetetahvlile. Foto: Urmas Saard

Kaur Kasemaa rääkis, et on jõudnud juba ammuilma Anneliga kokku leppida ja tuleb suure Pannkoogi kohvikuga Sindi seltsimaja ette. „See siis seotud suvemuusika päevadega. Esineb Lavasaare trio. Aga äkki pole veel mõtet välja reklaamida, kuna pole 110% kindel,” teatas Kaur õhina osavõtlikkusega eelseisvatest kavatsustest. Sindi seltsimaja juhataja Anneli Uustalu kinnitas Kauri juttu ja lisas, et Ado Kirsit alias Kirsi Atsi pani juba aegsasti 17. augusti märkmikusse kirja. Aga lisaks müügilettidele on ühepäevakohvikud mujalgi teretulnud.

Kauplejad saavad oma osalemise soovist teada anda kuni 4. augustini. Kirjutades meiliaadressil sindiseltsimaja@torivald.ee palutakse märkida kolme asja: asukoht, lahtioleku aeg, müügi lühitutvustus. Nende andmete põhjal koostatakse hoovimüügipäeval liikuvatele ostjatele teejuht, mille abil orienteeruda kümnete ostupaikade külastamisel.

Urmas Saard

Sindi Naisliidu külalised olid Minifox, Fox ja Jaan

Pärnu Kunstide Maja tantsuklubi 8- ja 9-aastased paarid ning täisealised võistlustantsu harrastajad esinesid demonstratsioontantsudega Sindi Naisliidu korraldatud suve alguse peol Sindi seltsimaja väikeses saalis.

Pärnu Kunstide Maja tantsuklubi Minifox Sindi seltsimajas. Foto Urmas Saard
Pärnu Kunstide Maja tantsuklubi Minifox Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard

Tantsijate juhendaja on Ants Lopsik. Minifoxi esinemiskava oli väga mitmekesine – räpp, maccarena, cc, bachata, rumba, quickstep. Foxi kavas oli padespan, bachata ja viinivalsi formatsioon. Pärast üürikest vaheaega veel kolm tantsu: tango, cha cha ja zive.

Jaan Krinali tantsumuusika saatel proovisid ka Sindi naised ise demonstratsioonesinemiste eeskujul tantsida.

Nisliidu tegemiste eestvedaja Juta Velleste ütles, et õhtu korraldamisel oli suureks abiks seltsimaja juhataja Anneli Uustalu. Edaspidi tahetaksegi tubaste tegemistega jätkata seltsimajas, sest varem sotsiaaltöökeskuses toimunud kogunemistel jäi põrandapind napiks.

Juuli kuus tahetakse külastada Järvakandi klaasitehast ning Atla mõisa ja jalutada Kaisma järve ääres. Plaanitakse rabamatka ja teisi väljasõite.

Loe edasi: Sindi Naisliidu külalised olid Minifox, Fox ja Jaan

Paikusel avati kauaoodatud toidupood

Paikuse rahvas on pidanud leppima ilma kaupluseta 2016. aasta oktoobrist saadik, kuid eile keskpäeval avati alevi keskel uus Coopi Konsumi kaubahall, mille 700 ruutmeetri suurusel müügipinnal jätkub ruumi 3000 erineva nimetusega kauba jaoks.

Paikuse kaubahalli avamisel pakuti Elleni firma valmistatud torti. Foto Urmas Saard
Paikuse kaubahalli avamisel pakuti Elleni firma valmistatud torti. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ainus, mille üle ta kurtis, et kaubahall nii paksult rahvast täis[/pullquote]Uudistajaid takseeris uue hoone juures juba mitu tundi enne avamistunni saabumist. Vahetult enne uste avamist võis uste taga olla vähemalt sadakond inimest kui mitte rohkemgi. Müügisaal oli kaunistatud Coopi kirjadega õhupallidega ja neid täideti külalistele jagamiseks aina juurde. Täpselt kell 13.00 avanesid laiad uksed ja ilma piduliku lindilõikamiseta olid kõik oodatud sisenema. Sissevoolaval rahvahulgal ei näinud lõppu tulevatki. Enamik suundus müügisaali, aga paljud peatusid vasakut kätt asunud kondiitritoodete laua ääres, kus jagati maitsvaid koogilõike ja pakuti kohvi, samuti viinamarju, banaane, pirne. Ka müügisaalis lõiguti Elleni Pagariäride suurt torti.

Loe edasi: Paikusel avati kauaoodatud toidupood

Isabell Maripuu: ei aidanud vanemate ahastus ega laste nutt

Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus Memento korraldas juuniküüditamise 78. aastapäeva mälestuskogunemise Pärnu Leinapargis, kus mälestati lahkunuid ja meenutati punaterrori õudusi.

Armin ja Andres Metsoja Leinapargi mälestuskivi juures. Foto Urmas Saard
Armin ja Andres Metsoja Leinapargi mälestuskivi juures. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Teisipäeval toimus esimene koosolek linnavalitsuses, kus määrati tegavuspõhimõtted ja suunad kogu Leinapargi uuendamiseks[/pullquote]Leinakivi juures seisid auvalves Kaitseliidu Pärnumaa maleva relvastatud rahukaitsjad. Pärnumaa Gaidide maleva noorte hoida olid Eesti lipu seltsile kuuluvad lipud, mille külge kinnitatud musti leinalinte liigutasid kerged tuuleiilid. Täpselt keskpäeval kõlas helikandjalt Eesti hümn. „Neid, keda viidi pikale teekonnale ei kuhugi, kes selle koleduse pidid läbi tegema, on täna meiega veel väga vähe, sest vaid pooled jõudsid elusana kodumaale tagasi ja neistki on nüüdseks juba enamus lahkunud. Aga hea, et on inimesi, kes mäletavad, kes tulevad sellel päeval siia, et mälestada meie lähedasi, tuttavaid, naabreid, kaasmaalasi,” lausus sissejuhatuseks Memento Pärnumaa ühenduse juht Isabell Maripuu ja palus rahva leinaseisakule.

Loe edasi: Isabell Maripuu: ei aidanud vanemate ahastus ega laste nutt

Kuninganna Elizabeth II sünnipäeva kingitused annetati Toidupangale

Eile Tallinnas toimunud Briti suursaadiku vastuvõtule Kuninganna sünnipäeva auks tõid külalised kingituste asemel toiduannetusi Toidupangale. Saadiku vastavasisuline üleskutse on jätkuks saatkonna ja Toidupanga pikaajalisele koostööle ning selle tulemusel koguti üle poole tonni toitu.

Briti suursaatkond Eestis saab toetada Toidupanka. Foto Julia Amor
Briti suursaatkond Eestis saab toetada Toidupanka. Foto: Julia Amor

[pullquote]Kuigi Toidupank on täna esindatud üle Eesti juba 14 punktiga, on vajadus taristu arendamise järele suur.[/pullquote]Briti suursaadik Theresa Bubbeari sõnul on tal hea meel, et saatkond saab toetada Toidupanka ning seeläbi anda oma panus vajaduses elavate inimeste abistamisse.

“Jagame Toidupangaga samu väärtusi ning aitame kaasa kahe riigi vahelisele teadmiste ja kogemuste vahetusele toidu raiskamise vähendamise ja toidu päästmise osas. Meie vastuvõtul sai aga Toidupank lisaks toiduannetustele ka hea võimaluse leida uusi kontakte ettevõtjatega meie külaliste seas, et kasvatada “headuseringi” võrgustikku,” rääkis Theresa Bubbear.

Toidupanga looja Piet Boerefijn sõnul on ta väga tänulik saatkonnale toetuse, usalduse ja tulemusliku koostöö eest.

Loe edasi: Kuninganna Elizabeth II sünnipäeva kingitused annetati Toidupangale

Sindi Naisliit külastas Tori Naisliitu

9. juunil olime külla kutsutud Tori Naisliidule. Alustasime sõitu kell 11.00 Sindist, kaasas 13 Sindi Naisliidu liiget.

Sindi ja Tori naisliitude kohtumise ühispildistamine. Foto erakogust
Sindi ja Tori naisliitude kohtumise ühispildistamine. Foto: erakogust

Jõudes Tori kalmistu juurde käisime Hilda Kruusimägi haual. Hilda oli nimelt meie eakate peol sage külaline. Seejärel võtsid meid vastu särasilmsed Tori Naisliidu liikmed, eesotsas esinaise Kaire Partsiga. Kaire tutvustas meile päevakava. Giidiks oli meile Aita Puust. Külastasime Tori põrgut, kirikut ja muuseumi. Puust andis meile väga sisuka ja huvitava ülevaate Tori vaatamisväärsustest. Aitähh!

Ekskursiooni lõppedes suundusime Tori seltsimajja, kus ühises kohvilauas vahetasime muljeid naisliitude tööst. Tori poolt olid esinejateks Tori muusikaõpetaja Anne Rätsep, lastest esinesid meile Aile Parts ja Heleryn Lilleväli. Akordionil esines meile Ants Tugedam, kes oli ka bussijuhiks. Lauldi kaasa ja keerutati tantsu. Kell liikus kiiresti edasi ja aeg oli asuda koduteele. Enne ärasõitu jäädvustasime ka ühispildi. Tänud kõigile, kes tegid selle päeva ilusaks. Uute kohtumisteni!

Juta Velleste
Sindi Naisliidu esinaine