Muuseumiööl Sindi muuseumis

Rahvusvahelise muuseumipäeva puhul avas traditsioonilisel muuseumiööl enam kui saja Eesti mäluasutuse hulgas järjekordselt ka Sindi muuseum külastajatele oma uksed.

Muuseumiöö Sindi muuseumi õuel. Foto Helen Parmen
Muuseumiöö Sindi muuseumi õuel. Foto: Helen Parmen

[pullquote]fotograaf Helen Parmen olevat andnud lubaduse korraks läbi astuda, aga jäänud päris mitmeks tunniks muuseumiööd pildistama.[/pullquote]Täna kinnitas Sindi muuseumi juhataja kohuseid täitev Kiki Pärnpuu, et väikelinna mälukeskus on varemgi muuseumiöödel osalenud. „Kahjuks kirjutati Pärnu Postimehe veebilehes (21. mail), et Sindi muuseum osales muuseumiööl esmakordselt, mis ei vasta tõele,” selgitas Pärnpuu, kelle sõnul on mõnel juhul hinnatud külastajate hulka koguni sadades. Näiteks 2009. aasta muuseumiööl võisid põlised Sindi elanikud ja kõik teisedki astuda kümneaasta pikkuse sammu minevikku ja vaadata katkeid üheksa tunni pikkusest videosalvestusest, mida olid teinud praegused manalamehed Mihkel Saar ja Jaan Muri. 2010. aasta muuseumiöö pealkirjaks valitud „Öös on lugusid“ andis põhjust jutustada Sindi muuseumisse talletatud lugusid, mis paljus seotud kalevivabriku ajalooga. Siis vestles vabriku ajaloo teemal tollane muuseumi juhataja Heidi Vellend. Lisaks põhiekspositsioonile vaadati Eesti raha ajalugu tutvustavat rändnäitust.

„Käesoleval kevadel jäi osalus madalamaks, aga ka sadakond inimest pole Sindi kohta liiga vähe,” leidis nüüdne juhataja asetäitja.

Aasta suurim muuseumisündmus sõnastati pealkirjaks “Öös on mustreid”. Tänavuse muuseumiöö teema – mustrid – kutsus külastajaid tabama mustreid elus meie ümber: kultuuris, ühiskonnas, looduses ja küsima milliste mustrite osad me ise oleme. „Arvestades Sindi muuseumi kangaalbumite mahukat kogu, avanes meil suurepäraselt hea põhjus üleskutsega liituda. Eesti Muuseumiühing toetas meid pilkupüüdva plakati kujundusega ja programmiga internetis, kuhu märgiti kõigi osalevate muuseumite kavad.”

Muuseumiööle tulles tõid head soovid kaasa Sindi muuseumi endised juhatajad Saima Piirsalu ja Heidi Vellend. Neist viimane, suure lillekimbuga aegsasti saabuja, osutus esimeseks oodatud külaliseks. „Ilmataat lisas ilusa sumeda õhtu ja sirelidki kaunistasid meie Tagaaia Teetuba vastpuhkenud õite ning imelise aroomiga,” vaimustus Pärnpuu laupäevale tagasi vaadates.

Mustrite leidmisest, lugemisest ja kasutamisest kõneles ning tikkis Helin-Helme Mugamäe, rahvariiete valmistaja, viienda astme käsitöömeister ja vabatahtlik abiline. Mugamäe ümber kogunesid rahvariietest mõtteid vahetama ja samal ajal tikkima kolm Sindi ajalooklubi naist, tikkimises esimesi samme tegevad tüdrukud, mustrilehtede ja raamatute lehitsejad ning üks väike joonistajagi. Tikkimise töötoas tikkis Maire Metsa Tori vöö ainetel järjehoidja, mida saavad nüüd ka hilisemad muuseumikülastajad vaadata.

[pullquote]Velling asetas kooke ootavad lapsed murule laotatud vaibale istuma[/pullquote]Lasteaednik Rita Velling oli teine vabatahtlik abiline, kes küpsetas tagaaias pannkooke ja pakkus melissi teed või morssi kõrvale. „Velling asetas kooke ootavad lapsed murule laotatud vaibale istuma ja mustrimängu mängima, erimustrilisi mängusokke paaridesse panema. Õdus õhtu meelitas ka ümber laua istuvaid koogisööjaid hetke nautima,” meenutas Pärnpuu.

Kolmas vabatahtlik abiline, fotograaf Helen Parmen, olevat andnud lubaduse korraks läbi astuda, aga jäänud päris mitmeks tunniks muuseumiööd pildistama.

Külastajad joonistasid Pärnpuu sõnul tragilt mustreid, mida märgati muuseumi majal ja aias. Joonistasid peamiselt lapsed, kuid üheksa avastaja hulgas oli ka kaks täiskasvanut. Kõik joonistajad märkasid mustreid, mis teevad vana puitmaja huvitavaks ja talletasid neid paberile. Igale joonistajale kingiti mälestuseks Sindi muuseumi pildiga postkaart. Eriauhinna sai Laanemaa pere, sest joonistasid nii ema Alice kui tütar Aurora ja õetütar Karmen. Teise eriauhinna omanikuks kuulutati Merili Linnas, kes joonistas ja loetles 19 erinevat mustrit. Tööd kaunistas 1:1 mõõtkavas südamekujuline aknaluugi augu kujutis.

Märkimisväärset huvi äratas Helle Hanseni juubelinäitus „Vaasidel on mustreid“ ja Alice Laanemaa ning Kadri Kärg-Varrise näitus „Kas tunned endiseid Sindi lasteaia kasvandikke?“, mis pühendatud lasteaia 125 sünnipäevale. Huvitavat teadasaamist on mõndagi. Sindis sündinud Eesti poliitik ja ajakirjanik Koit Raud võib tänavu tähistada 30 aasta möödumist ajast, kui Kohtla-Järve linna partei- ja nõukogude aktiivi ühisistungil otsustati ta perega linnast välja saata. Muide, Raud on 20 Augusti klubi seltskonnast üks nooremaid liikmeid.

[pullquote]nelikusse kuulus samuti Tori abivallavanem Jana Malõh[/pullquote]„Neljakesi käisime mustreid leidmas Sindi linna öös. Meie nelikusse kuulus samuti Tori abivallavanem Jana Malõh, kes kuulas ära Kärt Linnu mure Arno Metsmaa loodud kujude olukorra pärast Sindi linnas. Me kõik hindame autori Sarviku kuju Tori Põrgu lael. Avaldati lootust, et ehk leiavad ülejäänudki taiesed väärika paiga,” vahendas Pärnpuu kasulikku jalutuskäiku linnaruumis.

Mis veel Pärnpuule laupäeva õhtust meenus? Noorim muusemiööl viibinu oli vähem kui kahene ja tõenäoliselt vanim külastaja oli Aleksander Kask. Legendaarset Sindi linna ja vabrikuga seotud meest tunneb ilmselt iga sintlane. „Kõige kauem veetis meiega aega ajalooklubi liige Kärt Lind ja viimasena asus koduteele Malõh.” Külastajate raamatusse kirjutas oma nime 97 inimest, aga kindlasti oli muuseumiööl osalejaid tublisti rohkem, sest sageli unustatakse oma nime raamatusse märkida.

Urmas Saard