Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

mai 2019
E T K N R L P
« apr   juuni »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kümnenda õppeaasta lõpetamine

Neljapäeval, 9. mail täitsid taas hotell Strand Jurmala saali TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppeaasta lõpetajad, keda tervitasid kolledži direktor Garri Raagmaa, Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja, Pärnu abilinnapea Marko Šorin ja Sindi gümnaasiumi näiterühma viis noort näitlejat. Loenguga ja küsimustele vastamisega esines Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet, teemaks “Kuhu liigub Euroopa ja kuidas see mõjutab Eestit”.

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppeaasta lõpetamisel esitavad Sindi gümnaasiumi näiterühma õpilased Egon Gentalen ja Martin Salundi sketši Juku koolis. Foto Urmas Saard

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppeaasta lõpetamisel esitavad Sindi gümnaasiumi näiterühma õpilased Egon Gentalen ja Martin Salundi sketši “Juku koolis”. Foto: Urmas Saard

Tänavu jagati välja 461 enesetäiendaja tunnistust. Kõigil kümnel aastal on ennast täiendanud 59 õppurit vanuses 50+. Raagmaa käepigistusega said lõputunnistuse 18 õppurit, kelle vanus on 85+. Traditsiooniliselt jätkati seegi kord teenetemärgi andmisega tublimatele. Need said Väärikate ülikooli nõukoja liikmed Endel Mölder, Jaak Suurväli, Maika Safin ja Malle Erend.

Metsoja meenutas, et Väärikate ülikoolile pandi Eestis alus Pärnus, kust see levis hiljem üle riigi mitmele poole mujalegi. 6. mail allkirjastasid Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius koostöölepingu, mille kohaselt asuvad ülikool ja linn senisest läbipõimunumalt arendama Pärnu kolledžit. Metsoja sõnul annab see lepe siinses nurgas kõrgharidusele uue hingamise ja kindlasti tuleb sellest kasu ka Väärikate ülikooli tegevuse jätkamisele.

Šorin kõneles sellest, et on juba mitmeid kordi kohtunud Väärikate ülikooli suure kogukonnaga ja tunnetab järjest enam tolle seltskonna inspireerivat, toetavat ja suurt rõõmu tegevat mõju ka enda suhtes. Šorin tsiteeris ajalooprofessorit Aadu Musta, kes on korduvalt öelnud, et eestlased on haridusrahvas.

Meelahutusliku kavaga esinesid Sindi gümnaasiumi noored näitlejad, keda juhendab õpetaja Eneli Arusaar. Õnneli Pilliroog ja Chätlyn Parts mängisid lühinäidendis “Armastus kolme apelsiini vastu” kuningat ja Pantalonet. Sten Sepp luges teksti “Õunad on ahjus”. Egon Gentalen ja Martin Salundi tegid sketši “Juku koolis”. Õnneli ja Egon osalesid ka ema ja poja rollis, kui esitasid sügavmõttelise kahekõne “Ema, ma nüüd lähen”, mis sobis hästi emadepäeva eelsetesse päevadesse.

Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli ütles, et kümne aastaga on tunnistuse saanud 4660 lõpetajat. Ta hindas läbitud aega kiireks ja põnevaks ning tähtsustas Väärikate ülikooli tegevuse põimumist igapäevase elu ja ühiskonnas aset leidvate sündmustega. Suurväli tõi näiteks otsesuhtluse võimaluse juhtpoliitikutega. „Kümne aasta kestel on meile käinud loenguid pidamas 11 ametis olevat ministrit, mis teeb aasta kohta veidi rohkem kui ühe ministri.”

Väikese hilinemisega kohale tulnud Urmas Paet ei kiirustanud pärast loengut minekule. Ta oli näivalt huvitatud ka kõigest eelpool kirjeldatud toimunust. Oma loenguga peatus ta uutel julgeoleku ohtudel ja täiesti uuel kaubateede perspektiivil, aga rääkis ka Brexitist ja muust.

Urmas Paet. Foto Urmas Saard

Urmas Paet. Foto: Urmas Saard

Küberründe ohud, libauudised ja uued kaubateed

Mõnekümne minuti jooksul käsitles Paet kolme Euroopa Parlamendi raportit, mille autor on ta ise olnud. Need on Euroopa Liidu kaitsepoliitikast, küberkaitsest ja Arktika poliitikast. Küberjulgeoleku oht on tänapäeval tõusnud teiste klassikaliste julgeolekuohtude kõrvale. Kui seni oli arusaam, et oht võib tekkida maal, õhus või vees, siis nüüd on lisandunud kolme ruumi kõrvale ka küberruum. Eduka küberrünnakuga võib tappa inimesi. Moodsas ühiskonnas toimivad kõik infrasüsteemid paljuski arvutite põhiselt. Lähiminevikus, paar aastat tagasi, lähtusid Põhja-Koreast küberrünnakud Briti haiglate vastu. Neid rünnakuid õnnestus tõrjuda, et keegi neis haiglates otseselt ära ei surnud. Aga see näitab, kuidas täiesti ootamatult võib sattuda küberrünnaku ohvriks.

Probleemiks on ka valeteabe levimine, mille eesmärgiks on teistsuguste poliitiliste tulemuste saavutamine. Teada on, et vale jõuab enne mitu tiiru ümber maakera teha, kui tõde püksid jalga saab. Nii tuleb omada teabeallikate suhtes väga kriitilist meelt. Peamised valede levitajad on Venemaa ja Euroopa Liidu sisesed mitmete riikide erinevad poliitilised jõud.

Kolmanda teemana käsitles Paet Arktikat. Koolides käies on parlamendi saadik õpilastelt küsinud Arktika asukohta: kas gloobusel ülal või all, põhjas või lõunas? Arktika asub üleval, ehk põhjapoolusel. Eestist mitte palju rohkem kui 1000 km kaugusel. Geograafiliselt suhteliselt meile lähedal. Sealsed võimalikud muudatused jõuavad lühema ajaga ka meieni. Viimastel aastatel on Arktika temperatuur tõusnud suisa kuus kraadi. Kümneid tuhandeid aastaid püsinud jää on hakanud kiiresti sulama. Kosmosest on hästi näha 10-15 aasta muutused jääpiiri nihkumisest põhja poole.

Jää kahanemisel on mõju ka inimeste ja riikide käitumisele. Jääst vabanev ala võimaldab kergemat ligipääsu uutele gaasi- ja naftamaardlatele. Kolmandik maailmas kasutuselevõtmatust gaasist ja naftast asub just Arktikas. See tähendab, et riikide konkurents nende alade hõivamiseks on juba alanud. Mõned riigid on selleks aastaid valmistunud. Venemaa on viimase 10-15 aasta jooksul tohutult palju investeerinud Arktikas sõjalise võimekuse suurendamiseks: lennuväljad, sadamad, allveelaevade baasid jne. Kui rahvusvaheliselt ei õnnestu sealsete piirkondade hõivamises kokku leppida, tekib hüppeliselt potensiaalse konflikti oht. Mõned päevad tagasi toimus Arktika Nõukogu kohtumine Rovaniemis, kuhu kuuluvad peaaegu kõik maailma võimsamad riigid – USA, Venemaa, Euroopa oma liikmetega, Kanada, Hiina vaatleja staatuses. Esmakordselt ajaloos ei suutnud riigid mitte midagi Arktika suhtes kokku leppida, mis tähendab juba konflikti kohale jõudmist.

Seoses kliima soojenemisega on jää taganemine avanud aastaringse veetee Vaikse ja Atlandi ookeani vahel piki Venemaa põhjarannikut, piki Põhja-Jäämerd. Kaubavahetuse teekond piki Põhja-Jäämerd Hiinast Euroopasse on kolmandiku võrra lühem võrreldes lõunapoolse teekonnaga läbi India ookeani, Suessi kanali, Vaehmere. Juba praegu kavandatakse Põhja-Norrasse uut kaubasadamat, et hakata edaspidi teenindama vähemalt osaliselt sellest tulevasest laevaliiklusest. Norrakate nägemuses peaks kaup hakkama liikuma läbi Soome Helsingisse, tunneli kaudu Tallinna ja sealt Eesti kaudu lõunasse. See teadmine annab aimdust, kuidas meist kaugel seisvad protsessid võivad mingil ajal tekitada muutvaid mõjutusi ka siinses piirkonnas. Kui see peaks teostuma, siis pole Helsingi-Tallinna tunnel ja uue raudtee rajamine enam mitte kohalik ega ka mitte regionaalne projekt. Sellest võib kujuneda osa täiesti uust ülemaailmsest kaubateest, mis annab neile asjadele hoopis teistsuguse perspektiivi.

Urmas Saard & Kärt Saard

Samal teemal:

Marika Priske Pärnu konverentsil Aktiivsena eluteel. Foto Urmas Saard

 

 

 

Ülisuur pildigalerii: väärikad kogunesid Pärnusse konverentsile

Comments are closed.