Sindi gümnaasiumi „Naljanina 2019” on Braian Kulp

Fotod!

„Konn istus järve ääres jalad vees. Juhuslikult kõndis temast mööda rebane ja küsis: kuule, konnake, ütle kas vesi on soe? Konn vastas: rebane, ma istun siin kui konn, mitte kui termomeeter,” jutustas 4a õpilane Braian.

Braian Kulp, Naljanina 2019 suure auhinna võitja. Foto Urmas Saard
Braian Kulp, “Naljanina 2019” suure auhinna võitja. Foto: Urmas Saard

Tänavu soovis naljalugusid vesta 38 õpilast. Kõigil oli võimalus esitada kaks lugu. Enamasti jutustati üksinda, aga mõnel juhul kahekesi või kolmekesi. Naljavõistlust hindas viieliikmeline žürii, kuhu kõigil aastatel on kuulunud Sindi gümnaasiumiga seotud inimesed. Tänased hindajad olid Anne Sammelselg, kooli medõde; Anne Urban, kooli vilistlane ja Fein-Elast Estonia OÜ töötaja; Reine Tänav, kooli endine õpetaja, kes praegu on Sindi lasteaia õppealajuhataja; Ain Keerup, kooli direktor ja Imbi Jalakas, kooli raamatukogu juhataja, Naljanina võistluse ellukutsuja ning peakorraldaja.

Võistluse hakatuseks rääkis Keerup samuti ühe anektoodi ja teine oli tal varuks hilisemaks etteasteks, sest direktor oskab hinnata head nalja.

Lisaks „Naljanina” suurele auhinnale valis žürii kuus tillemat „Naljaninakese” auhinna saajat, keda ei reastatud tähtsuse järjekorda. Žürii arvates ilmestasid nad kõik oma headuses erinevaid külgi: kellel oli ilmekus mõjusam, kellel selgem hääldus, kellel loo valik paremini õnnestunud, kes oskas laval kenasti näidelda jne.

Polina Abinskova (2c klass)
Ike Joel Järv (4b klass)
Greeta-Liisi Metsaveer (3b klass)
Edvin Mario Pärna (3b klass), juba varemgi osalenud
Kaarel Krimses (1a klass)
Vanessa Viikoja (7a klass)

Peavõitja väljakuulutamisega keeras Keerup põnevuse vinti võimalikult rohkem pingule. Ootusärevuse hoidmise ajal jagas Jalakas žürii liikmetele tänutäheks kooli logoga ülisuuri, kuid väga teravaid pliiatseid.

„See on mul teine kord olla „Naljaninal”,” ütles Braian pärast tema nime välja hõikamist ja võitja tiitli üleandmist. „Nüüd on esimene kord kui auhinna sain ja kohe nii suure. Klassijuhataja Naima Soosaar aitas mind lugude valikul,” vastas Braian küsimustele hästi selgelt kõlaval häälel. Ta on õpetaja Eneli Arusaare näiterühmas juba palju selget kõnet harjutanud. Hääldus- ja diktsiooniharjutustega abistas Arusaar enamikke naljavõistlusel osalejaid. Ajal, kui žürii läks otsuseid langetama, kogus Arusaar taas kõik esinejad enda ümber ja juhtis tähelepanu vajakajäämistele, et edaspidi veelgi paremini osata publiku ees esineda.

Arusaar tuletas meelde, et tegelikult oli tänane võit Braiani jaoks teine suur tunnustus. „Käisime 11. aprillil Pärnumaa jutuvestjate konkursil, kus ta sai Pärnumaa parimaks jutuvestjaks. Valisime vestmiseks Sindi linna legendi,” lisas Arusaar juurde.

Jalakas meenutas, et naljavõistluse mõte läks liikvele masu aastatel. Inimesed kaotasid tööd, muremõtted tulid kodudesse. „Lapsed elasid samuti seda kõike läbi. Panime siis pead kokku ja mõtlesime koolile midagi lõbusat või toredat. Kuulsin hommikuti kooli tulles lapsi suud pruukimas viisil, mis polnud alati kõige kombekam. Märkust tehes vastati, et tehakse nalja. Ütlesin seepeale, et kui peate oma vaimukusi naljaks, siis võiksime õppida päris nalja tegema. Sellest areneski mõte midagi naljakuul korraldada,” rääkis Jalakas.

„Mõtlesin välja naljanina, vajasime maskotti. Joonistasin pildi ja otsisin maskoti valmistamiseks mingit pakku. Appi tuli Sindi linnavalitsuse insener Vallo Vaargas, kes tõi jupi oma kodus leiduvast lae talast. Meil oli hästi tore tööõpetuse õpetaja Andres Grimm. Läksin paku ja joonisega tema juurde. Palusin, kas ei saaks sellest maskotti voolida? Andres tegi töö ära, aga arvas, et midagi jääb veel puudu. Ütles, et kuna mina olen naljanina välja mõtleja ja ellu kutsuja ja mul on prillid, siis võiks ka naljaninal prillid olla.”

Jalaka sõnul oli alguses mõte teha maskotist rändauhind, mida võitja saaks terve aasta enda käes hoida. „Aga jäime kõhklema, et viimati hakkab mõnele see nii palju meeldima, et ei saagi enam tagasi. Nii eelistasime hakata põletama nimesid ja klasse maskoti alumistele külgedele ja jätsime taiese kooli valdusesse. Aga võitjale lapsele anname iga kord raamitud maskoti pildi, mille võib kodus seinale riputada.”

Tänane „Naljanina” toimus kaheksandat korda.

Urmas Saard