Kullamaal läidetud märgutuli võeti vastu Pakamäe linnamäel

Jüripäeva eelõhtul, 22. aprillil tähistati maarahva tähtsaimat püha ja Asutava Kogu kokkutulemise sajandat aastapäeva üleriigilise Jüriöö märgutulede süütamisega. Pärnumaal kulges tänavune Jüriöö märgutulede eksperiment teekonnal Läänemaalt Pärnumaale. Tulemärguanne sai alguse Kullamaalt ja kandus üle Kurese külas asuvale pronksiaegsele Pakamäele.

Märgutuli Pakamäel. Foto Urmas Saard
Märgutuli Pakamäel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pärnumaal on alates aastast 2013 tähistatud Jüriöö ülestõusu aastapäeva tuleteate edastamise eksperimendiga[/pullquote]Kurese küla asub vähem kui tunni pikkuse bussisõidu kaugusel Pärnust, praeguses Lääneranna vallas. Pärnu muuseumi ja Kaitseliidu Pärnumaa maleva ettevõtmisel kogunes eile enne päeva loojumist Kurese küla algustähise juurde üle poolesaja huvilise. Sealt jääb linnulennult umbes paar kilomeetrit Soontagana maalinnuseni. Aga suure seltskonna peatähelepanu keskendus esmalt Kurese loodushoiutalu pidajale Urmas Vahurile, kes seisis küla tutvustava stendi ees. Vähemalt 2500 aastat vana asum on praeguseks inimeste poolt mahajäetud. Küla taastaja Vahuri eestvedamisel on võsaraiumiste ja karjatamisega taastatud üks Mandri-Eesti väärtuslikumaid loopealseid. Hüljatud Kurese sumbküla endise peatänava ääres olevad paekivist piirdeaiad on samuti tema ettevõtmisel ja Euroopa Maaeluarengu Põllumajandusfondi rahastamise toetusel uuendatud. Eelmisel aastal rassis kiviaedike ladumisel kümmekond töölist.

[pullquote]Teesaatjaks oli arheoloog Mati Mandel, kelle väitel elati Kurese Pakamäel juba pronksiajal[/pullquote]Mööda seda külatänavat mindi õhtupäikese kiirte valguses umbes 1,5 kilomeetri pikkusele rännakule, et jõuda õigeks ajaks Pakamäele. Teesaatjaks oli arheoloog Mati Mandel, kelle väitel elati Kurese Pakamäel juba pronksiajal. Ammustel aegadel võisid paepealsed viljakad mullad olla esimesed paigad kus asuti maad harima. Teadaolevalt asub Kuresel Pärnumaa vanim kalme. Siinses piirkonnas leidub 3000 kuni 2000 aasta vanuseid kalmeid ja on avastatud kindlustatud pronksiaegne asula ning varasest rauaajast pärit ringvall.

Teekonnal tegi Mandel väikese kõrvalepõike mattunud paeastangu jalamil avaneva allika ääres, kus mitmed rüüpasid meelsasti maapõuest voolavat värsket vett. Veidi maad edasi jalutades võis teha taas väikese kõrvale astumise ja jätta kultusekivile (I aastatuhat e.Kr) väärtuslikke sente.

Pakamäel valiti kaheksa tõrvikuhoidjat. Tõrvikud valmistas ette Pärnu muuseum. Kaitseliidu Pärnumaa maleva ajaloopealik Mehis Born seadis ootevalmidusse tulekivi ja tuleraua. Kui Kullamaalt teele saadetud märgutuli kell 21.38 Pakamäe muinasmaastikul seisjatele nähtavaks sai, lõi tulemeister Born osava liigutusega juba esimesel katsel tulekivi ja tuleraua abil sädemed pilduma ning süütas samas peotäie kuiva heina. Sellest omakorda läideti tõrvikud leekima ja tõsteti ühendatud tuletungal kõrgele üles.

Tõrvikute valgel luges kooliõpetaja ja kaitseliitlane Marek Nisuma manifesti, mis tõstis meie ajaloost kilbile aastaid 1343 ja 1919.

Täna ja siin tähistame me ühte tähtsamat maarahva püha – Jüriööd!

1343. aasta ülestõus oli vastuhakk võõraste omavoli ja vägivalla vastu meie kodumaal. Selle täpsem iseloom ja ulatus võib jääda allikate vähesuse tõttu vaidluste ja arutelude objektiks, kuid ulatuslikku vastuhakku võõrale võimule mäletame nii rahvusliku ühtsuse kui väärikuse sümbolina.

2013. aastal, Jüriöö 670. aastapäeval, alustas Pärnu muuseum koos Kaitseliiduga eksperimente, kuidas tuleteade, mida ka omal ajal olevat signaalina kasutatud, toimiks tänapäeval. Tulekett ühendab samas ka inimesi ja annab põhjust Jüriööd üheskoos väärikalt pidada. Tänavuse märgutule lähe anti päikeseloojangul Paide Vallimäelt ja saabus siia Kullamaalt.

Käesoleval aastal möödub 100 aastat Eesti Asutava Kogu kokkutulemisest just jüripäeval ja praegu 100 aastat tagasi oli 120 saadiku teekond Tallinna Toompeale juba alanud – kaugelt minejaile juba mitu päeva varemgi. Eesti Vabariik oli selleks ajaks juba sündinud, kuid selle sisu ja kuju tahtis veel sättimist!

Me lubame, et me ei unusta oma muistseid kangelasi ning räägime nende uhket lugu ikka ja jälle tulevastele põlvedele edasi! Elagu Jüriöö! Elagu Eesti!

Järgnes muusikaline etteaste. Torupilli mängis Pärnu linnaametnik ja muusik Erik Reinhold. Tema kõrval tagus trummi naiskodukaitsja ja käsitöökunstnik Egge Edussaar-Harak, kes oli valinud tähtsaks hetkeks muistse naise uhked rõivad. Sõjamehe varustuses Silver Jäger seisis veid eemal. Lõpukõne pidas Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk, kes kostitas rahvast tee ja kringlitega. Kõigile osalejatele kingiti mälestuseks tuleraua kujutisega helkur, et kojujõudmine oleks ohutum.

Pärnumaal on alates aastast 2013 Pärnu muuseumi ja Kaitseliidu Pärnumaa maleva eestvedamisel tähistatud Jüriöö ülestõusu aastapäeva tuleteate edastamise eksperimendiga. Selle käigus on välja selgitatud aega, mis kulub inimketi ja märgutulede abil teate edastamiseks maakonna piiril asuvast muistsest maalinnast Pärnu südalinna. Tuleteade on tõrvikute süütamine eelmise tõrviku märguande peale, piki valitud trassi. Nii saab edasi anda teadet, kui puuduvad sidevahendid. Noorema riimkroonika järgi kasutati seda ka Jüriööl ülestõusu märguandena.

Tänavu läkitati Paide Ordulinnuse vahitornist märgutuli tuhandete vabatahtlike tulekandjate abiga Eestimaa eri paikadesse. Jüripäeva pidustused toimusid nii märgutulede alguspunktis – Paides, kui ka nendes Eestimaa paikades, kuhu märgutuli saadeti.

Urmas Saard & Kärt Saard

Samal teemal:

Lääne maavanem Neeme Suur on süüdanud Vatla ehk Karuse Linnuse maalinna valli kohal kõrguva suure tuletuusti Foto Urmas Saard

 

 

 

Vatla linnuses tehti ajalugu

Pärnu muuseumi juures oodatakse jüriöö märgutule märkamist Foto Urmas Saard 2

 

 

 

Karusel avatakse mälestusmärk ja süüdatakse Pärnusse suunatav jüriöö märgutuli