Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2019
E T K N R L P
« märts   mai »
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930  

Sindi gümnaasium austas oma vilistlast ja teisi Tori vallast pärit Asutava Kogu liikmeid

Vaata pildigaleriid

Sindis austati meenutuste kildudega nelja praegusest Tori vallast pärit Asutava Kogu liiget. Kogunemisel Julius Friedrich Seljamaa monumendi juures osalesid sajad Sindi gümnaasiumi õpilased ja nende õpetajad, samuti Sindi Naisliidu ja Sindi ajalooklubi liikmed, riigikogu liige, Tori vallavanem ja teised.

Julius Friedrich Seljamaa, Asutava Kogu esimene abiesimees. Foto Urmas Saard

Julius Friedrich Seljamaa, Asutava Kogu esimene abiesimees. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi esindus ja Tori vallavanem Lauri Luur Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi juures. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi esindus ja Tori vallavanem Lauri Luur Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi juures. Foto: Urmas Saard

Täna, mõned minutid enne ühteist sammusid kümnete sinimustvalgete kandelippude lehvides Eesti lipu seltsi noored abilised, Sindi gümnaasiumi õpilased, oma koolimaja esisele väljakule. Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup asetas Seljamaa mälestusmärgi ette põleva küünla. Piduliku auavalduse alguses lauldi ühiselt Eesti hümni. Päeva ajaloolist tähendust selgitas Sindi gümnaasiumi õpetaja Lembit Roosimäe.

Asutav Kogu

Eesti esimese parlamendi rahvaesindajate valimised toimusid täpselt 100 aastat tagasi kolmel päeval – 5.-7. aprillil 1919. Rahvas andis oma hääle kandidaatidele sõjaseisukorra ajal, kui käis Vabadussõda, aga vaenlane oli juba Eesti pinnalt välja tõrjutud. Valimistel osales 80% valimisealistest kodanikest, kandideeris 10 erakonda või rühma. Ülekaaluka võidu said vasakpoolsed: sotsiaaldemokraadid 33 % ja Tööerakond 25.1 %. Kohti oli Asutavas Kogus 120. Esimeheks valiti sots August Rei, esimeseks abiesimeheks tööerakondlane, Sindist pärit Julius Friedrich Seljamaa.

Kogu kogunes esimesele istungile jüripäeval Estonia teatrisse. Tegutseti ligemale kaheksa kuud, pidades maha 170 koosolekut ja võttes vastu 88 seadust ning määrust. Asutav Kogu võttis vastu deklaratsiooni riiklikust iseseisvusest, millega selgitati maailmale Venemaast lahkulöömise põhjust. Väga oluline oli maaseadus, mille käigus võeti mõisnikelt mõisamaad ära ja talurahvas sai maaomanikuks. Koostati esimene Põhiseadus, millega tagati laialdased demokraatlikud vabadused. Kogu lõpetas tegevuse 20. detsembril 1920, mil ametisse asus I Riigikogu.

„Tori vallast ja Sindist kuulus Asutavasse Kogusse neli saadikut, kellest suurimad teened olid Seljamaal, endisel Sindi ministeeriumikooli lõpetanul,” ütles Roosimäe, kelle sissejuhatavate ääremärkuste järel said sõna Sindi gümnaasiumi õpilased Chätlyn Parts, Martti Šorin, Kaisa Hartwich ja Egon Gentalen. Õpilaste sõnavõtud aitas ette valmistada õpetaja Eneli Arusaar.

Julius Friedrich Seljamaa

Chätlyni sõnavõtust saadi teada, et Julius Friedrich Seljamaa oli väga mitmekülgne isik, suure tahte ja töövõimega – haritlane, poliitik, ajakirjanik, diplomaat. Pärast Valga õpetajate seminari lõpetamist töötas Taali ministeeriumikoolis õpetajana, kooli juhatajana, Rakvere haridusseltsi erakooli juhina. Õppis Peterburis õigusteadust, toimetas Pealinna Teatajat, osales Venemaa Asutava Kogu töös, oli üks Eesti autonoomia toetuseks korraldatud meeleavalduse organiseerijatest. Ta käis koos Laidoneriga lääneriikide saatkondades Eesti iseseisvumisele toetust otsimas. Seljamaa osales Tartu rahukonverentsil ja tema allkiri on Tartu rahulepingul. Teda autasustati Vabadusristi III liigi 2. järguga. Oli saadik NSVL-is, Lätis, Leedus, samuti välisminister, peaminister. Tema teened Eesti riigi ees on hindamatud.

„Ilus oled, isamaa”

Theodor Pool

Martti rääkis, et Theodor Pooli sünnikodu oli Tori valla Piistaoja talus. Pool oli agronoom, põllumajandusteadlane, paljude teaduslike raamatute autor. Lõpetas Pärnu poeglaste gümnaasiumi, seejärel Riia Polütehnilise Instituudi agronoomia erialal. Ta käis õppereisidel Saksamaal, Hollandis, Inglismaal, Soomes. Osales I maailmasõjas, oli Pärnu maavalitsuse esimees, põllutööminister, riigikogus, riigi majandusnõukogu liige, kuulus Tööerakonda. Oli Asutava Kogu maaseaduse põhiautor. Algatas fosforiidi kaevandamise. Tegi sünnitalust Piistaojal Eesti parima majandi. Võttis kasutusele masinlüpsi. Kuulus üliõpilasseltsi Liivika. Pool hukati Venemaal. Tänapäeval asub Piistaojal veisekasvatuse katsejaam ja Pooli talumuuseum.

Tõnis Kalbus

Kaisa tutvustas Tõnis Kalbust, kelle sünnipaik asus Tori valla Oore külas, Kõveroja talus. Kalbus oli advokaat ja poliitik, kes õppis Selja koolis ja Tori kihelkonnakoolis. Töötas vallakirjutajana, lõpetas Pärnu poeglaste gümnaasiumi, seejärel Moskva Ülikooli õigusteaduskonna. Töötas Rakveres advokaadina, Virumaa miilitsaülemana, Tallinna eriti tähtsate asjade kohtu-uurijana. Ta oli riigikogu mitmete koosseisude saadik. Oli kolmes valitsuses kohtuministriks ja siseministriks. Hukkus Venemaal Sosva laagris.

Viktor Tarmas

Egon selgitas, et Sindist pärit Viktor Tarmas kandis enne nimede eestistamist perekonnanime Tomberg. Ta oli poliitik, advokaat, diplomaat. Lõpetas Moskva Ülikooli õigusteaduskonna. Oli Ajutise Valitsuse komissar Järvamaal. Tarmas abistas pärast Tartu rahu sõlmimist eestlaste Venemaalt Eestisse tulekut – olles aastatel 1922-1924 peakonsul ja optimeerimiskomisjoni esimees Petrogradis. Töötas hiljem vandeadvokaadina Tartus, Paides ja Tallinnas. Asus poliitilistel põhjustel Venemaal Irkutski oblasti vangilaagris.

Sindi gümnaasiumi lastekoor laulis laulu „Ilus oled, isamaa”, viisi autor Siiri Siimel, sõnade autor Mihkel Veske. Lastekoori juhatas õpetaja Marje Tilk.

Lühikese sõnavõtu järel asetas Tori vallavanem Lauri Luur Seljamaa mälestusmärgi ette sinimustvalgete lintidega kaunistatud pärja. Riigikogu liige Andres Metsoja läitis ka teise küünla, mille asetas samuti mälestusmärgi jalamile.

Urmas Saard

Samal teemal:

Hugo Kuusneri sünnikodu Pärnus, Karja 14. Foto Urmas Saard

 

 

 

Hugo Kuusneri mälestuseks süüdatakse austusküünal

Tõnis Kalbuse mälestusplaadi kavand

 

 

 

Asutava Kogu liikme Tõnis Kalbuse sünnikoht tähistatakse mälestustahvliga

Comments are closed.