Pärnumaal Tori valla Oore küla Kõveroja talu õueväravas kõrguval rändrahnul avati mälestustahvel.
Loe edasi: Pildigalerii: Asutava Kogu liikmele Tõnis Kalbusele avati mälestustahvel
Täna keskpäeva paiku külastasid riigikogu liige Andres Metsoja, Tori vallavanem Lauri Luur, Tori muuseumi juhataja Lea Puust, Tori raamatukogu juhataja Aita Puust, Tori valla majandusosakonna juhataja Jüri Puust, Pätsi muuseumi tegevjuht Elle Lees, Memento esindaja Peep Varju ja mõned ajakirjanikud Piistaojal asuvat Theodor Pooli talu, et mäletada Tori vallast pärit Asutava Kogu liiget.
Oma isalt päranduseks saadud Piistaoja talu oli Theodor Pooli eluajal paik, mida käidi uudistamas ja kus õpiti eesrindlikku põllumajandust. Praegu on peahoone paraaduksest mõlemale poolele seinale kinnitatud kaks mälestustahvlit: Piistaoja talu peremehele Theodor Poolile ja tema töö jätkajale Edgar Keevallikule. Aita Puust jutustas veidi põhjalikumalt põllumajandusteadlase elust, ametitest Pärnu maavanemana ja põllutööministrina. Theodor Pool oli hingelt talupidaja, tõuaretaja ja karjakasvataja, aga samavõrd ka hinnatud ning haritud poliitik, Eesti Vabariigi esimese maareformi eestvedaja.
Sõna võtsid ka Lea Puust, Metsoja, Luur, Varju. Süütati küünlad ja asetasid need ukse ette. Theodor Pool hukati 1942. aastal Sverdlovskis.
Urmas Saard
Mine edasi pildigaleriile ↓
Loe edasi: Piltuudis: Asutava Kogu liiget Theodor Pooli mälestati tema sünnipaigas
Sindis austati meenutuste kildudega nelja praegusest Tori vallast pärit Asutava Kogu liiget. Kogunemisel Julius Friedrich Seljamaa monumendi juures osalesid sajad Sindi gümnaasiumi õpilased ja nende õpetajad, samuti Sindi Naisliidu ja Sindi ajalooklubi liikmed, riigikogu liige, Tori vallavanem ja teised.
Täna, mõned minutid enne ühteist sammusid kümnete sinimustvalgete kandelippude lehvides Eesti lipu seltsi noored abilised, Sindi gümnaasiumi õpilased, oma koolimaja esisele väljakule. Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup asetas Seljamaa mälestusmärgi ette põleva küünla. Piduliku auavalduse alguses lauldi ühiselt Eesti hümni. Päeva ajaloolist tähendust selgitas Sindi gümnaasiumi õpetaja Lembit Roosimäe.
Asutav Kogu
Eesti esimese parlamendi rahvaesindajate valimised toimusid täpselt 100 aastat tagasi kolmel päeval – 5.-7. aprillil 1919. Rahvas andis oma hääle kandidaatidele sõjaseisukorra ajal, kui käis Vabadussõda, aga vaenlane oli juba Eesti pinnalt välja tõrjutud. Valimistel osales 80% valimisealistest kodanikest, kandideeris 10 erakonda või rühma. Ülekaaluka võidu said vasakpoolsed: sotsiaaldemokraadid 33 % ja Tööerakond 25.1 %. Kohti oli Asutavas Kogus 120. Esimeheks valiti sots August Rei, esimeseks abiesimeheks tööerakondlane, Sindist pärit Julius Friedrich Seljamaa.
Loe edasi: Sindi gümnaasium austas oma vilistlast ja teisi Tori vallast pärit Asutava Kogu liikmeid
Konnade massiline kevadränne on soojade kevadilmade tõttu taas hoogu kogumas. Sellega seoses kutsub Eestimaa Looduse Fond (ELF) vabatahtlikke üles konnasid abistama ning palub autojuhtidel pimeduse saabudes olla väga tähelepanulikud nii kahepaiksete kui ka neid abistavate vabatahtlike suhtes.
[pullquote]vaid umbes 1% kõikidest konnakullestest suudab elada nii vanaks, et ise järglasi anda[/pullquote]Võimalusel võiks aprillikuu soojadel ja vihmastel hilisõhtutel vältida autoga sõite kohtades, kus konnad ületavad massiliselt teed.
“Kahepaiksed hukkuvad rände ajal suurel hulgal just sellistes piirkondades, kus läbi märgala viib tiheda liiklusega maantee,” selgitas “Konnad teel(t)” kampaania eestvedaja Kristiina Kübarsepp. “Kui maantee ääres on voolava veega veekogusid, lompe ja üleujutusalasid, kohtab ka seal tõenäoliselt rändavaid kahepaikseid. Kahepaiksete kevadise rände kestus sõltub ilmastikust, möödudes vähem kui nädalaga. Kui soe vaheldub külmaga, siis ränne peatub ja jätkub taas ilma soojenemisel,” lisas Kübarsepp.
