Siseministeeriumi poolt avalikustatud käsiraamatusse ja veebilehele www.kriis.ee on koondatud eesti, vene ja inglise keeles juhised, kuidas tulla toime erinevate kriisiolukordadega. Käitumisjuhised koostas Riigikantselei elanikkonnakaitse rakkerühm, kuhu kuulusid enam kui paarikümne organisatsiooni eksperdid.
[pullquote]Eesti inimestel on kõige suurem tõenäosus sattuda kriisiolukorda, mille põhjustavad erakordsed ilmastikuolud[/pullquote]„Eestis on turvaline elada, kuid kahjuks juhtub ka kõige turvalisemates kohtades vahel ootamatuid kriise, mis võivad kesta tunde, päevi või isegi nädalaid. Hädaolukorras vajavad väga paljud inimesed abi kiiresti ja samal ajal ning sellises olukorras võib abi jõuda osade inimesteni palju aeglasemalt kui tavaliselt. Seetõttu on oluline, et inimesed ise teeksid ettevalmistusi, et abi oodates mitte hätta jääda,“ räägib Siseministeeriumi asekantsler Viola Murd.
Praktika näitab, et Eesti inimestel on kõige suurem tõenäosus sattuda kriisiolukorda, mille põhjustavad erakordsed ilmastikuolud. Olgu selleks 2005. aasta jaanuaritorm või 2010. aasta lumetorm Monika, mille tõttu kannatasid sajad inimesed üle kogu riigi. Samas võib see olla ka ootamatu tehniline rike, nagu tänavu jaanuaris, kui Saaremaa jäi mitmeks tunniks elektrita, mistõttu katkes side, internetiühendus, töö lõpetasid pangaautomaadid, poes ei saanud kaardiga maksta ning paljud inimesed jäid ka kütte ja veeta.
Loe edasi: Kriisideks valmistumise käitumisjuhised on kõikjal raamatukogudes kättesaadavad