Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

veebruar 2019
E T K N R L P
« jaan   märts »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728  

Tallinnas hakkas sõitma tramm nimega Alo

Reedel 22. veebruaril kell 11.00, Vana-Lõuna 41 asuvast depoost sõitis liinile legendaarsete vabaduslaulude autori Alo Mattiiseni mälestuseks Aloks nimetatud tramm.

Tramm Alo Foto Marge Tasur.

Tramm Alo. Foto: Marge Tasur

Tallinna linnatranspordi trammiteenistuse direktor Andres Vään ütles, et viiendale muusikatrammile nime valides arvestati Jõgeva vallavalitsuse ning valla elanike ettepanekuga. “Muusikatrammi Alo Mattiiseni mälestuseks nimetamise algatus tuli helilooja sünnipaiga rahvalt ning otsustasime, et Jõgeva elanike soov väärib ka meiepoolset toetust,” lausus ta.

Kooliõpilased Alo Mattiiseni laule esitamas. Foto Marge Tasur

Kooliõpilased Alo Mattiiseni laule esitamas. Foto: Marge Tasur

„Eriti hea meel on, et trammi ristimine toimub just Eesti Vabariigi aastapäeva künnisel kuna Alo teod riigi taastamisel läbi oma isamaalaulude on suure väärtusega. Nimelise trammi avamine tuletab paljudele Alo loomingut meelde ja viib noort põlvkonda selle juurde. Kindlasti jääb nii suures linnas ringisõitev tramm silma nii tallinlastele kui pealinna külalistele. Jõgeva valla jaoks on tähtis, et läbi meilt pärit vabaduslauliku suurema teadvustamise oleme me rohkem nähtavad üle Eesti.

Mul on siklikult hea meel, et Alo, kes oli minu naabripoiss ja kelle esimesi samme ma naaberaiast pealt nägin nii suureks heliloojaks kasvas. Pisut vanemana olen talle ka vahel nõu andnud, aga õnneks mitte muusika alal, mida ma eelistan pigem kuulata,” rääkis Jõgeva vallavanem Aare Olgo.

„Kui Jõgeva vallavanem helistas ja rääkis, et neil on selline plaan, et avada Alo nimeline tramm, olin ma alguses väga ehmatanud ja üllatunud. Ei olnud kordagi selle peale mõelnud, et ka Alo nimeline tramm võiks Tallinnas sõita. Olin kuulnud Anne Veski ja Neeme Järvi nimelistest trammidest. Kui olin natuke end kogunud, ütlesin, et see on väga hea mõte ja suureks auks nii Alo lähedastele, Alole endale ja ka kogu Eesti rahvale. Kaheksakümnendate lõpul oli Alo ise üleöö saabunud kuulsusest ja tähelepanust väga väsinud ja tüdinenud, aga ma leidsin, et trammi idee oleks talle kindlasti meeldinud. Tolleaegse kuulsuse eest põgenes ta esimesel võimalusel ja nii pikaks ajaks kui võimalik oma Jõgeva koju. Seal ta sai rahulikult oma heliloominguga tegeleda. Selline tramm aitab väga palju kaasa sellele, et inimesed teda mäletaks ja ka noored saaksid teada, kes ta oli. Kindlasti ka lapsed küsivad selles trammis sõites vanematelt, kes Alo oli. Suured tänud nii nendele, kes tema kanditatuuri esitasid, kui ka teostajatele. Oma lähikonnas ei ole ma kohanud ühtegi inimest, kes oleks kahelnud Alo nimelise trammi vajalikkuses. Ka oli kõigil hea meel, et avamine toimub just enne vabariigi aastapäeva. Ka selline ajastatus on väga positiivne,” jutustas Alo Mattiiseni õde Ade Hintsov.

„Loodan, et see tramm äratab ka väga paljudes turistides huvi nii Alo kui tema loomingu vastu ja mis roll tal oli Eesti vabaks saamisel. Vanemates inimestes toob see tramm kindlasti palju mälestusi meelde, nii isiklikke kui ka Eesti seisukohalt,” toonitas Hintsov. Eesti tramminduslugu ja kultuurilugu siduval sündmusel esines kõnega Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu. Pidulikku sündmust juhtis ajakirjanik Kalle Mihleks.

Trammi Alo avasõidul laulsid Jõgeva kooliõpilased.

Tekst Alo trammi teabeaknalt

Andres Vään ja Kalle Mihkels. Foto Marge Tasur

Andres Vään ja Kalle Mihkels. Foto: Marge Tasur

Mõistmaks Alo Mattiiseni (1961–1996) suurust, peab tundma maad ja rahvast, kelle poeg ta oli. Eesti on väike riik, mille vabaduspüüdeid on läbi ajaloo maha surutud. Vägivalla ees on siinne rahvas pidanud sageli alla vanduma, ent laulukeeles on leitud võimalus oma lootusi ja unistusi maailmale kuulutada. Läinud sajandi kaheksakümnendate teises pooles alanud rahvuslikku liikumist, mis lõppkokkuvõttes viis Eesti taasiseseisvumiseni, nimetatakse laulvaks revolutsiooniks, sest vabadus saavutati tänu ühislaulmisele, millesse pandi oma hing. Selles vägivallatus vastuhakus võõrale ja vaenulikule etendas keskset rolli isamaaliste laulude looja Alo Mattiisen. Pole ühtki eestlast, kes ise või kelle vanemad ja vanavanemad poleks laulnud Alo Mattiiseni viise. Kuigi iseolemise vaimustus on aastatega tuhmunud ja argipäeva tõeluses löönud vankuma rahvast liitnud ühtsus, kõlavad Alo ülevalt poeetilised ja võimsad ballaadid edasi nende südameis, kes hirmu trotsides kogunesid öölaulupidude lummas oma kodu vabaks loitsima. Alo Mattiisen lahkus meie seast parimas meheeas. Oma imelise aja lapsena rauges looja jõud argipäeva karmis tegelikkuses, ent tema laulud jäävad kõigi nendega, kelle südameis elab vabaduse mõte ja iseolemise magus raskus. Alo Mattiiseni “Ei ole üksi ükski maa” ja teised isamaalised laulud kestavad üle aegade, meenutades üht hinnatuimat helimeistrit, keda Eestimaa pind on kandnud.

Jaan Lukas

Leave a Reply

  

  

  

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>