Seto kuningriigi aukonsul Kihnus pälvis presidendilt teenetemärgi

Kui Külauudiste infoveski toimetajad eile Kihnu saart väisasid, siis võeti päevakavasse ühena kindlatest sihtpunktidest SA Kihnu Kultuuriruumi juhataja Mare Mätase Rootsikülas asuv Uiõ-Matu kodutalu.

Mare Mätas, Uiõ-Matu talu perenanine kolmepäevase utetallega. Foto Urmas Saard
Mare Mätas, Uiõ-Matu talu perenanine kolmepäevase utetallega. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mare Mätas: looduskaitses jääb ka inimene ise osaks loodusest[/pullquote]Tuletorni juurest Uiõ-Matule sõites möödusime nende mõlema läheduses asuvast Metsamaa pärimustalust, kus eelmisel suvel leidis aset maailma esimene kudumisfestival. Kihnu meistrid õpetasid rahvusvahelisele seltskonnale põlvikute kudumist. Tänavu suvel jätkuval kudumisfestivalil läheb kinnaste kudumiseks. Kudumisfestivalid toimuvad Mare juhitud sihtasutuse Kihnu Kultuuriruum eestvedamisel.

Kui me eeskoja ust hiilivalt paotasime, astus esimesena vastu kolmandat päeva Uiõ-Matu peret rõõmustav must utetall. Köögis pliidi ääres askeldas Mare. Seljas pidulik rahvariidest kört (mandri inimese arvates seelik) nagu oleks meie tulekuks eriliselt valmistunud. Tegelikult on pidulikkust kujutav kört Kihnlaste igapäevane rõivaese. Kördikangas valmib nii tema enda kui tublide tütarde nobedate näppude abiga tagakambris plõksuvatel kangastelgedel.

Teadmised ja käsitöö oskused pärandatakse Uiõ-Matul ühest põlvest teise. Nagu kõigi põliste kihnlaste juures, teatakse siingi värvitoonides sisalduvat sõnumit ja missugust põlle mingil ajal lubatakse kördi peale siduda.

“Valgetähe V klassi teenetemärk on riiklik tähelepanuavaldus

Tartu ülikoolis etnoloogiat õppinud Mare tunneb Kihnu tavasid põhjalikult. Pildistamise ajal viivuks tallekesega eeskoja kõrvale pingile istudes on ta põlle, sitsijaki ja lõua alt kinni sõlmitud rätikuga üheaegselt suursugune, aga ka lihtne. Presidendi annetatud Valgetähe V klassi teenetemärk on riiklik tähelepanuavaldus kultuurielu edendamise eest, aumärgi rinda riputamine seisab alles ees.

Mare peab mõttekaaslastega ühises koostöös sündinud kingitust Eesti riigi suurjuubeliks ühtlasi ka oma elutööks. Ta nimetab Metsamaa pärimustalu peahoone ajakohastamist ja kõrvalmajade valmimist, samuti turismimagnetina tuntud Kihnu majaka täiuslikku uuenemist.

Lõikuskuul, siis veidi üle viie aasta tagasi, oli võimalus Kihnu saarel kuulda Mare väga huvitavat esinemist IRENi korraldatud suveakadeemias. Mõttetalgul käsitleti ka kihnlaste hülgepüügi muret, sest iidne Kihnu meeste tava polnud Euroopa Liidu koridorides otsustajatele mõistetav. Aga Mare on olnud alati seda meelt, et looduskaitses jääb ka inimene ise osaks loodusest, kellega peab pärimuse ja traditsioonide püsimise nimel väga tõsiselt teatavatel erandjuhtudel arvestama. Hülgepüük on olnud aegade algusest saadik kihnlaste põline elatusalllikas, mida pole kahjuks mõistnud mõnigi Uiõ-Matu talu külastanud välismaine ajakirjanik või filmigrupp. Et mõistmatust arusaamisele kallutada teeb juristiharidusega Mare väsimatut selgitustööd. Giidina tutvustab ta kodusaart ja Kihnu kultuuri, mille säilimist ja edendamist ta ise veab. Mare leiab pidevalt aega UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud pärimuskultuuri, Kihnu omapära, tutvustamiseks.

Kodusaare mere peo traditsiooni algatajana pälvis Mare aasta 2010 kihnlase aunimetuse. 2012. aastal sai Mare Jakobsoni konkursil Pärnumaa haridus- ja kultuuritegelase austava nimetuse, mis on maakonna mainekaim tunnustus. Samuti on ta välja teeninud pärimusmuusika õppe algatamise ja levitamise eest Eesti kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali 2012. aasta preemia. Lisaks väga populaarsele mere peole on tema algatatud viiulifestival ning laste pilli- ja kunstilaagrid. Pärimuskooli asutajana pidas ta silmas traditsioonilise pillimängu oskuse säilimist ja edendamist, millega tuleb algust teha juba hästi noorena. Viiulit õpetab ka Mare ise.

Väärib mainimist, et lisaks arvukatele tänukirjadele on talle setode ja kihnlaste vahelise pärimuskultuuri edendajana omistatud koguni Seto kuningriigi aukonsuli tiitel.

Presidendi otsus jõudis Mare kõrvadeni Kihnu kultuuriruumi arengukavasse suurt nägemust sisse kirjutades. Visioonis näeb ta keset merd asuvale väikesele maalapile mootorrataste ja külgkorvide muuseumi loomist. Uus arengukava peab tagama Kihnu eripärase kultuuri ja tavade jätkumise. Isa liinipidi kihnlasena on Mare jäägitult Kihnule pühendunud.

Urmas Saard