Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

veebruar 2019
E T K N R L P
« jaan    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728  

Trivimi Velliste: pole juhus, et Seljamaa istus Poska paremal käel

Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimehe Trivimi Velliste kõne Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi avamise puhul 2. veebruaril Sindi gümnaasiumi aulas.

Trivimi Velliste Julius Friedrich Seljamaa monumendi avamisel. Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste Julius Friedrich Seljamaa monumendi avamisel. Foto: Urmas Saard

Tartu rahuläbirääkimiste fotodel istub Jaan Poska paremal käel siit Sindist pärit mees – Julius Friedrich Seljamaa

Head Sindi inimesed! Külalised lähedalt ja kaugelt!

Me oleme kindlasti tähele pannud, et kõigel elaval on mälu. Mälu on lindudel, loomadel, isegi pisikestel putukatel ja taimedel. Elusolevus, kes kaotab mälu, on määratud hukule. Nõnda on see kõige elavaga.

Aga mälu on ka rahvastel ja riikidel – nemadki ei saa püsida ilma mäluta. Kui nad kaotavad mälu, siis nad ka hukkuvad. Eesti rahva mälu on pikk, see ulatub tuhandete aastate taha. Kuid ka Eesti riigi mälu on üsnagi auväärne.

Kui Jaan Poska oli 2. veebruaril 1920 Tartus rahukõneluste laua taga kirjutanud alla lepingule Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel, tõusis ta püsti ja pidas kõne. Tema sõnum oli: see päev, 2. veebruar 1920, on kõige tähtsam päev eesti rahva viimase seitsmesaja aasta jooksul, sest sel päeval on see rahvas saanud peremeesrahvaks omal maal, see rahvas on saanud riigirahvaks. Ajaraamatusse on kuldsete tähtedega raiutud need tema sõnad.

Tartu rahuläbirääkimiste fotodel istub Jaan Poska paremal käel siit Sindist pärit mees – Julius Friedrich Seljamaa, kes enne Vabadussõja puhkemist oli elanud revolutsioonilise Venemaa pealinnas Petrogradis. Seal oli ta toimetanud rohkearvulise kohaliku eestlaskonna ajalehte Pealinna Teataja ning oli ajakirjanikuna külastanud toonast Venemaa uut parlamenti – Riigiduumat.

“„Päikesepaisteline“ revolutsioon

Tartu rahulepingu sõlmimise 99. aastapäeval Julius Friedrich Seljamaale avatud monument Sindis.  Foto Urmas Saard

Tartu rahulepingu sõlmimise 99. aastapäeval Julius Friedrich Seljamaale avatud monument Sindis. Foto: Urmas Saard

1924. aastal ilmus Julius Seljamaa sulest mälestusteraamat „Päikesepaisteline“ revolutsioon. Mulle on sügavalt mällu sööbinud leheküljed, kus ta kirjeldab parlamendi revolutsioonilist meeleolu. Kõnetooli astub üks oraator teise järel ja aina ägedamaks läheb. Rebitakse särki oma rinnal – põlise vene kombe kohaselt. Ja siis lausuvad duumasse valitud eesti mehed isekeskis vaikselt: „Lähme siit minema, meil pole siin midagi teha!“ See oli Eesti jaoks ajalooline murdehetk, veelahe. Eestlastele sai selgeks, et suur Vene riik läheb omadega põhja.

mälu tähendab eelkõige rahvuslike suurmeeste tundmist ja mäletamist

Nõnda tuli asuda hoopis Eesti riiki rajama – riiki, mida polnud kunagi varem olemas olnud. Ja kui vaja, siis olla valmis ka relvaga seda riiki kaitsma. Pole juhus, et Seljamaa istus Poska paremal käel. Ta tundis Vene olusid. Rahvuse ja riigi mälu tähendab eelkõige rahvuslike suurmeeste tundmist ja mäletamist. Igal riigil on oma rajajad.

Eesti riigi nelja nurgakivina võime nimetada Konstantin Pätsi, Jaan Tõnissoni, kindral Johan Laidoneri ja Jaan Poskat. Ent nende kannul tulevad kohe esimese ringi suurmehed, kelle hulka kuulub Sindist pärit Julius Seljamaa.

Head pidupäevalised!

Üldtuntud on mõiste – Tartu vaim. Aga mul on suur heameel, et on olemas ka Sindi vaim, mis on suuteline algatama ja ellu viima suuri asju, mille tähendus ulatub kaugele väljapoole Sindit. Selle kinnituseks on tänane päev, mil me pühitseme siin Sindis ausamba Eesti riigi suurmehele Julius Seljamaale. Sellega astume pika sammu edasi Eesti rahvusliku ja riikliku mälu põlistamise teel.

Olgu tänatud Sindi vaimu kandjad ja suure vaeva nägijad! Ennekõike olgu tänatud visa eestvedaja Urmas Saard! Olgu tänatud kujur Ülo Kirt, kes on loonud kõneka taiese. Olgu tänatud kõik teised – linna- ja vallajuhid, kooli juhataja ning õpetajad ja ka tublid õpilased, kes meie ühismälu tulevikku kannavad!

Kõlagu siin maal põlvest põlve eesti keel ja elagu ning arenegu meie riik! Püsigu elus Sindi vaim! Olgem uhked, et üks Tartu rahu arhitektidest – Julius Seljamaa on jõudnud koju!

Tänan!

Samal teemal:

Kujur Ülo Kirt annab oma tööle, Seljamaa büstile, viimast lihvi. Foto Urmas Saard

 

 

 

Seljamaa büst tõsteti Sindi gümnaasiumi esisele paigaldatud graniitalusele

Tre Raadio Pärnu

 

 

 

Sindi ajalooklubi esindaja Urmas Saard rääkis Julius Friedrich Seljamaa monumendi avamisest

Allkirja jäljend on liimimise järel koormarihmaga kõvasti kinni veetud. Foto Urmas Saard

 

 

 

Seljamaa allkiri kinnitati graniidile

Ülo Kirt patineerib pronksi valatud Seljamaa büsti

 

 

 

Seljamaa monumendi mõttest kuni selle teostumiseni

Julius Friedrich Seljamaa monumendi graniitkivist osa on paigaldatud. Foto Urmas Saard

 

 

 

Julius Friedrich Seljamaa monument on peatselt valmis

Ülo Kirdi kutsel ateljees, kus valmib Seljamaa büst Foto Urma Saard

 

 

 

Seljamaa büsti hakatakse pronksi valama

Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi makett, autor Ülo Kirt Foto Urmas Saard

 

 

 

Seljamaa sünniaastapäeval tutvustati poliitiku mälestusmärgi maketti

Eliise Kull,  Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse president, kutsub noori 8 aprilli keskpäevaks  punase vahtra juurde Foto Urmas Saard

 

 

 

Pühapäeval meenutatakse Julius Friedrich Seljamaad

Julius Friedrich Seljamaa büsti makett, valmistaja Ülo Kirt Foto Urmas Saard

 

 

 

Seljamaale avatakse mälestusmärk vähem kui 11 kuu pärast

Leave a Reply

  

  

  

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>