Jõgeva valla piirkondi hakatakse esile tõstma kui aastaaegadega seotud keskusi

Tänase Jõgeva valla loomisprotsessis sündis tuntud avaliku elu tegelase SA Jõgeva haigla juhataja Peep Põdderi algatusel idee hakata selle erinevaid piirkondi esile tõstma kui aastaaegadega seotud keskusi.

Jõgeva kuulutamine talvekeskuseks. Vallavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Ilona Piirimägi ja Jõgeva Kultuurikeskuse juhataja Ainar Ojasaar
Jõgeva kuulutamine talvekeskuseks. Vallavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Ilona Piirimägi ja Jõgeva Kultuurikeskuse juhataja Ainar Ojasaar. Foto Jõgeva vallavalitsus

[pullquote]17. jaanuaril 1940 registreeriti Jõgeval senine Eesti külmarekord -43,5 kraadi.[/pullquote]Nii otsustati juba külmalinnana tuntud Jõgevale kujundada talvekeskuse, Tormale kevadekeskuse, Kuremaale suvekeskuse ja Palamusele sügisekeskuse maine. Mõtte elluviimise avapauguks oli 12. jaanuaril toimunud talvetrall, kus Jõgeva abivallavanem Arvo Sakjas ja vallavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Ilona Piirimägi andsid Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Ainar Ojasaarele üle rändkarika tõestuseks, et Jõgeva linn sai talvekeskuse tiitli.

17. jaanuaril 1940 registreeriti Jõgeval senine Eesti külmarekord -43,5 kraadi. Sel põhjusel on Jõgeval Piibe maantee ääres Külmasammas ja aastaid korraldatakse Jääpurikafestivale. Aastakümneid on Jõgeval olnud kuulsust toovaks spordialaks jäähoki. EELK peapiiskopid ja piiskopid on kolmandal advendil üle kümne aasta Jõgeval väljakuulutanud jõulurahu kogu Eestile.

Loe edasi: Jõgeva valla piirkondi hakatakse esile tõstma kui aastaaegadega seotud keskusi

Sindi Naisliit koges Pärnus kokkupuuteid Sindiga

Täna külastasid Sindi Naisliidu liikmed oma kodulinlast, kelle nüüdne töökoht asub Pärnu linnavalitsuses.

Pärnu linnavalitsuse istungite saalis. Foto Urmas Saard
Pärnu linnavalitsuse istungite saalis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]püüti meenutada aastate taguseid aegu, kui tuldi tohtritelt abi saama[/pullquote]Viis minutit enne kokkulepitud aega tuli Pärnu abilinnapea Marko Šorin alla linnavalitsuse fuajeesse vastu, et oma külalisi juhatada läbi uste sinna kuhu iga juhuslik kodanik niisama jalutama ei pääse. Enamik naisi polnud halli terrasiitkrohviga kaetud Suur-Sepa 16 hoonet sellest ajast saadik seestpoolt näinud, kui kunagine polikliinik muudeti linnavalitsuse majaks. Mööda pikka koridori liikudes püüti meenutada aastate taguseid aegu, kui tuldi tohtritelt abi saama ja mis siis ühe või teise ukse taga täpsemalt oli. Linnavalitsuse ümberkolimine kuuest eraldi asuvast hoonest ühte majja toimus pea tosin aastat tagasi, täpsemalt suvel 2007. Suures majas on põrandapinda kokku 4585 ruutmeetrit, millest tänased uudishimulikud külalised nägid üksnes tühist osa. Aga mõnigi nähtud ruum pani imetlusest kulmu kergitama.

Loe edasi: Sindi Naisliit koges Pärnus kokkupuuteid Sindiga

Lähinädalatel algab Pärnus lasteaia ja ujula ehitus

Paari nädala pärast alustab OÜ Nordlin Ehitus ettevalmistustöödega, et ehitada Pärnusse 2020. aasta suveks uus lasteaed ja ujula.

Marko Šorin, Pärnu abilinnapea. Foto Urmas Saard
Marko Šorin, Pärnu abilinnapea. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Raja tänaval asuvast busside ümberpööramisplatsist kesklinna poole ehitatavad kaks hoonet on omavahel ühendatud.[/pullquote]„Viimati valmis täiesti uus lasteaed Pärnus 35 aastat tagasi. See oli Kastani lasteaed 1984. aastal, pärast seda on vanu maju üksnes renoveeritud. Ka uut ujulat on pärnakad pikisilmi oodanud,“ ütles abilinnapea Marko Šorin.

18 kuu jooksul valmivad Mai elamurajoonis lasteaed, ujula ja osa Raja tänavast. Päikest meenutav lasteaiahoone mahutab kaheksa aia- ja kaks sõimerühma. Ujula hoones on laste-, eel- ja põhibassein. Põhibassein on 25 meetrit pikk, seal saab ujuda kaheksal rajal.

Raja tänaval asuvast busside ümberpööramisplatsist kesklinna poole ehitatavad kaks hoonet on omavahel ühendatud. Mõlemad hooned on ühekorruselised, nende katusele paigaldatakse ligi 500 päikesepaneeli.

Loe edasi: Lähinädalatel algab Pärnus lasteaia ja ujula ehitus

Maakondlik vene keele päev Sindi gümnaasiumis

Täna peeti 15. korda Pärnumaa vene keele päeva „День русского языка 2019”, mis on enamik kordi toimunud Sindi gümnaasiumis õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerupi eestvedamisel.

Pärnumaa 15. vene keele päev Sindi gümnaasiumis. Foto Urmas Saard
Pärnumaa 15. vene keele päev Sindi gümnaasiumis. Foto Urmas Saard

[pullquote]terve tosina jagu Pärnumaa koole[/pullquote]Sindi gümnaasiumi 11. klassi õpilane Kristiina ütles добрый день, дорогие гости (tere päevast kallid külalised), endal ülirõõmus naerupuna põskedel. Sama rõõmsailmeline gümnaasiumi lõpetaja Chätlyn jätkas sõnadega добро пожаловать в Синдискую гимназию на традиционный день русского языка (teretulemast traditsioonilisele vene keele päevale Sindi gümnaasiumisse). Mõlemad neiud olid eeskava teadustajad. Ühtekokku palusid nad järgemööda lavale terve tosina jagu Pärnumaa koole. Esineti laulude, tantsude, pillide mängu, luule ja sketšidega.

Pärnumaalt olid esindatud Häädemeeste Keskkool, õpetaja Heli Lank; Kilingi-Nõmme gümnaasium, õpetaja Regina Arnemann; Vändra gümnaasium, õpetaja Riina Kirkmann; Are kool, õpetaja Urve Hallikma; Koonga kool, õpetaja Aile Ailt; Lõpe kool, õpetaja Merike Pikkmets; Pärnu-Jaagupi põhikool, õpetaja Elle Redlich; Sauga põhikool; õpetaja Karolina Toomsalu; Surju põhikool, õpetaja Maarit Koger; Tori põhikool; õpetaja Helene Huik; Paikuse põhikool; õpetaja Eve Tannebaum ja Sindi gümnaasium.

Loe edasi: Maakondlik vene keele päev Sindi gümnaasiumis

Mudelisportlaste lõpugala Tallinna Botaanikaaias

Eesti Tehnika ja Spordi Liidu (ETSL) mudelisportlased tõmbasid 2018 aastale joone alla 5. jaanuaril Tallinna botaanikaaias, kus tunnustati parimaid lennu-, laeva- ja automudeliste ning raadioamatööre.

Kaiar Tammeleht ja parim juunior Benno Bert Põldäär mudelisportlaste 2018. a lõpugalal Tallinna botanikaaias
Kaiar Tammeleht ja parim juunior Benno Bert Põldäär mudelisportlaste 2018. a lõpugalal Tallinna botanikaaias

Korraldajad saabusid ettevalmistusi tegema kell 17.00 Asjaosalised kogunesid kell 18.00. Kuna tegemist oli küllaltki eksootilise kohaga, siis korraldati huvilistele ekskursioon, mille käigus saadi nii mõndagi huvitavat teada.

Aasta parimatele jagati välja karikad ja Eesti Meistrivõistlustel medalid võitnutele nägusad meened.

Sindi juhtraja automudelismi klubist osalesid üritusel Karmen ja Karin Mets. Olgu siinjuures veelkord märgitud meie tublimate kohad:

Karin Mets:

1. koht PR-24 klassis noorte arvestuses
2. koht PR-24 klassis juunioride arvestuses
3. koht N-14 klassis
3. koht ES-32 klassis juunioride arvestuses

Loe edasi: Mudelisportlaste lõpugala Tallinna Botaanikaaias

Seljamaa monumendi mõttest kuni selle teostumiseni

Pikk teekond saab käidud ja rahuldustundega võib nentida, et Tartu rahu 99. aastapäeval võime avada Sindi linnas mälestusmärgi Julius Friedrich Seljamaale.

Jüri Puust ja Ülo Kirt. 2018. a märtsi lõpus tutvustas Ülo Kirt Seljamaale püstitatava mälestusmärgi maketti. Foto Urmas Saard
Jüri Puust ja Ülo Kirt. 2018. a märtsi lõpus tutvustas Ülo Kirt Seljamaale püstitatava mälestusmärgi maketti. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Seljamaa mälestusmärgi avamine ei toimu küll mitte nii suurejooneliselt kui tema matused 1936. a suvel, kuid siiski tema sünnipaiga kogukonnale omase väärikusega[/pullquote]Mind on palutud meenutada asjaajamiste kulgu alates ideeseemnekese mulda poetamise hetkest, jutustada mõtte idanemisest ja viimaks rääkida päris käega katsutavatest tegemistest. Kuna sellest kõigest poleks mõeldav mõne minuti jooksul avapäeval kõnelda, siis üritan mälu värskendada vähe pikema kokkuvõtliku kirjatükiga.

Üsna peatselt pärast Sinti elama asumist märkasin selle väikelinna võlusid avastades võrratult suurel hulgal meeldivat vaimsust, mida ühe pisikese kogukonna rüpest on laia ilma levitatud. See ei ole üksnes minu tunnetus.

Loe edasi: Seljamaa monumendi mõttest kuni selle teostumiseni

Fotodele kogutud Jõgeva valla ajalugu jõudis näitusele

Jõgeval tegutsev mittetulundusühing „Piltijad” seab mitmekülgses loomingulises tegevuses oma eesmärgiks ka ajaloo tutvustamise läbi kaamerasilma. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva pidustuste teise aasta algul avasid ühenduse asutajaliikmed Johannes Haav ja Raivo Tasso Jõgeva kultuurikeskuses fotonäituse „Jõgeva vald. 100. aasta pildid”.

Johannes Haav aerofotoga Jõgeva linnast aastast 2011. Foto Raivo Tasso
Johannes Haav aerofotoga Jõgeva linnast aastast 2011. Foto: Raivo Tasso

Näitusel näeb üle paarikümne pildi- või fototöötluse ja tänapäevaseid vaateid nüüdses Jõgeva vallas paiknenud ja paiknevatest mõisahoonetest, häärberitest, tõllakuuridest, aitadest, tallidest. Fotomontaažidel on laialdaselt tuntud Luua ja Kuremaa mõis, Jõgeva mõis tänases Jõgeva alevikus, selle kõrval Pakaste, Kärde, Tarakvere, Saduküla ja Kurista mõis jne. Raivo Tasso fotol on ettevõtja ja esimese Jõgeva linnapea (valiti 1938) Johannes Võsu esinduslik elumaja, mis põles tulekahjus vahetult enne Eesti taasiseseisvumist ja kahjuks lammutati. Veel on Tasso pildistanud koolimaja, milles kunagi asus Jõgeva keskkool, seejärel vene õppekeelega kool. Praegu paikneb seal Jõgevamaa gümnaasium.

Jõgevat lähiminevikku tutvustab Johannes Haava aerofoto aastast 2011. Arhitektuuriloolistes piltides kajastuvad möödaniku keerdkäigud, ühiskondlike formatsioonide vahetumine ja Eesti rahva töö ning võitlus kogu selles protsessis, mille tulemuseks on saja-aastane iseseisev Eesti riik emakeelse hariduse ja kultuuriga.

Loe edasi: Fotodele kogutud Jõgeva valla ajalugu jõudis näitusele

Nõmme muuseumis näeb Irmeli Vaher-Jaansoni maale

Kuni 9. märtsini saab Nõmme muuseumis vaadata Irmeli Vaher-Jaansoni temperamaalide näitust pealkirjaga „Värvid toas ja õues“.

Irmeli Vaher-Jaansoni maal. Foto Jukko Nooni
Irmeli Vaher-Jaansoni maal. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Peamiselt temperatehnikas maastiku- ja loodusetüüdid Eestimaa eri paikadest[/pullquote]Esindatud on valik natüürmorte ehk vaikelud tubasest poolest, kuid ei puudu ka kunstniku lemmiktemaatika: vesised maastikud ja salapärased metsasügavused. Vitriinides on samal ajal väljapanek kunstniku raamatukaante kujundustest mitmesugustel teemadel.

Aastail 1987–1990 õppis Irmeli Vaher-Jaanson Tallinna Kopli Kunstigümnaasiumis. 1995 kaitses ta Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonnas köite erialal bakalaureusekraadi ja viis aastat hiljem samas osakonnas magistrikraadi. Irmeli Vaher-Jaanson on palju osa võtnud raamatukunstinäitustest, ometigi kujunes juba ülikooliajal kunstniku teiseks lemmikvaldkonnaks maalimine. Peamiselt temperatehnikas maastiku- ja loodusetüüdid Eestimaa eri paikadest, sekka natüürmordid moodustavadki kunstniku loomingust kandva osa.

Loe edasi: Nõmme muuseumis näeb Irmeli Vaher-Jaansoni maale

Ülempreester Andreas pühitses Suure-Jaani kiriku nelitise torni taastatud risti

Täiendatud video lisamisega. Autor: Rauno Kuusemets

Raimo Snellmani firma poolt kullatud Suure-Jaani Pühade apostlite Peetruse ja Pauluse kiriku nelitise torni rist on uuesti Soomest tagasi ja täna paigaldasid Katuseabi OÜ restauraatorid selle oma kohale.

Kullatud rist tõuseb Suure-Jaani Pühade apostlite Peetruse ja Pauluse kiriku nelitise torni. Foto Urmas Saard
Kullatud rist tõuseb Suure-Jaani Pühade apostlite Peetruse ja Pauluse kiriku nelitise torni. Foto: Urmas Saard

[pullquote]„Aastaid tagasi sai seda asja siin alustatud, üle kivide ja kändude, aga nüüd läheb kõik hästi,” ütles ülempreester.[/pullquote]Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku tellimusel saadeti mullu septembris rist põhjanaabrite juurde tunnustatud kuldamisfirmasse, kus on varem sama tööd tehtud ka näiteks Kihnu ja Sindi kirikutele. Risti pühitsemist ja paigaldamist tuli kohapeale vaatama kümneid inimesi. Teiste hulgas jälgis olulist sündmust eesti õigeusu vaimulik Roland Tõnisson.

Vaimuliku pühitsemise talituse viis läbi ülempreester Andreas Põld, kes on Suure-Jaani Pühade apostlite Peetruse ja Pauluse kogudust teeninud alates 2014. a 1. septembrist. „Aastaid tagasi sai seda asja siin alustatud, üle kivide ja kändude, aga nüüd läheb kõik hästi,” ütles ülempreester.

Arhitekt Jaan Jõgi kiitis Katuseabi OÜ tööd. Katuseabi projektijuht on Robert Üts.

Loe edasi: Ülempreester Andreas pühitses Suure-Jaani kiriku nelitise torni taastatud risti

Sibulatee võtab Tartu eeskujuks

Uuel aastal puhuvad Varnja külas uued tuuled ning Mesi tare kodumaja avab esimesena Sibulateel tänavaraamatukogu.

Varnja tänavaraamatukogu avamine
Varnja tänavaraamatukogu avamine

[pullquote]võib meelepärase raamatu vahetada välja mõne teise trükise vastu[/pullquote]Mesi Tare perenaine Herling Mesi: „Innustust saime Tartust ja tema tänavaraamatukogudest. Oleme nelja tegutsemisaasta jooksul palju panustanud kogukonda, algatanud ja kaasa löönud mitmetes üritustes ning see oli vaid loomulik asjade käik. Eesmärk on ikka ja jälle midagi uut kogukonnale ning külastajaile pakkuda.“

Varnjas tegutseb auväärse pika ajalooga Varnja raamatukogu, mis juba 90 aastat kohalikele lugemisrõõmu pakub. Kindlasti ei paku tänavaraamatukogu konkurentsi Varnja päris raamatukogu uhkele kogule. Sooviks on hoopis tõsta Varnja külaliste elamusi ja anda tagasitulekuks põhjuseid. Või kohalikule inimesele anda võimalus ükskõik mis hetkel läbi astuda ja omale sobiv lugemine valida.

Loe edasi: Sibulatee võtab Tartu eeskujuks

Vabadussõja Kehra lahingu mälestussammas on taastatud

1919 a 4. jaanuaril peetud võidukas Kehra lahing oli esimene edukas soomusrongilahing, ühtlasi Vabadussõja tähtsaim murdelahing, millega peatati punaste pealetung pealinnale.

Kehra lahing oli märgiline Vabadussõja murdelahing, mis peatas punaste pealetungi Tallinnale
Kehra lahing oli märgiline Vabadussõja murdelahing, mis peatas punaste pealetungi Tallinnale

[pullquote]Mälestussamba avamispidu läheb käima pühapäeval, 6. jaanuaril, algusega kell 11:00[/pullquote]„Lahingu saatuse otsustas soomusrong number 1, mis komandör Anton Irve juhtimisel Kehra jaamast vaenlasele vastu läks. Praeguse Lahinguvälja raudteepeatuse juures peetud lahingus hävitati punaste väeüksus ja peatati vaenlase pealetung,” kirjutab Arvi Karotam, Anija vallavanem ja mälestussamba taastamise eestvedaja valla kodulehel.

Loe edasi: Vabadussõja Kehra lahingu mälestussammas on taastatud

Ajaloopäeva teemaks on „100 aastat Tartu rahulepingut“

Koostöös Tallinna rahvaülikooliga korraldab Tartu Rahu Põlistamise Selts ajaloohuvilistele teabepäeva „100 aastat Tartu rahulepingut“. Sama kavaga on juba varem esinetud Tartus ja Viljandis.

2016. a suvel tehtud fotol näeb Tallinnas Kadrioru pargis sammumas Jaan Poska järel Sindi gümnaasiumi õpilasi ja Sindi ajalooklubi rahvast. Foto Urmas Saard
2016. a suvel tehtud fotol näeb Tallinnas Kadrioru pargis sammumas Jaan Poska järel Sindi gümnaasiumi õpilasi ja Sindi ajalooklubi rahvast. Foto: Urmas Saard

Neljale tunnile kavandatud ajaloopäev leiab aset Tallinna rahvaülikooli ruumes (Vene tn. 6 teisel korrusel) laupäeval, 12. jaanuaril, algusega kell 12.00.

Avasõnad ütleb Rein Koch ja sellele järgnevalt mängib Vello Vart klarnetil Eesti hümni. Jüri Estam näitab slaidiprogrammi „Priius, kallis aare“. Petserimaalane kaeb Petserimaad sealt- ja siitpoolt kontrolljoont. Rein Koch teeb ettekande Tartu rahulepingust kui Eesti rahvusriigi garantiist ja selle õiguslikust vundamendist.

Vaadatakse katkendit Jaan Poska eluloo tähtsamatele perioodidele pühendatud dokumentaalfilmist, mille esilinastus toimus suurmehe 150. sünniaastapäeva eelõhtul Laiusel. Filmi stsenaristid on Peeter Järvelaid ja Toomas Lepp, operaator Peeter Ülevain.

Uue piirilepingu loost teeb ülevaate Aldo Kals. Jüri Estam arutleb selle üle, millest tahetakse loobuda. Andres Inn tutvustab häbisamba mõtet. Päev lõpeb vaba mikrofoni kasutamise võimalustega.

Osavõtt on ajaloohuvilistele tasuta.

Urmas Saard

Soomusauto, tants ja saluut Jõgeva aastavahetuspeol

31. detsembriga lõppes Eesti jaoks oluline aasta – meie riigi sajanda sünnipäeva aasta. Sel puhul toimusid maakonnakeskustes juubeliaasta lõpupeod. Jõgeval kandis pidu pealkirja „Sajaga edasi, Jõgeva!”.

Soomusauto koopia. Foto Jõgeva kultuurikeskuse FB lehelt
Soomusauto koopia. Foto: Jõgeva kultuurikeskuse FB lehelt

[pullquote]Hümni laulmiseks olid ergutajateks eeslauljad Jõgeva kammerkoorist[/pullquote]„Eesti tantsib” viimase ühistantsimise õpetamiseks koostati neljast erinevas žanris lühikesest tantsust koosnev popurrii. Tantsude selgeks õppimine folklooriseltsi tantsupedagoogi ja Jõgeva kultuurikeskuse kunstilise juhi Marika Järveti eestvedamisel algas aasta viimasel päeval kell 14. Sündmused jätkusid tund aega hiljem ühistantsimisega. „Elamused olid ilusad ja vahvad. Mitmed, kes algul pealt vaatasid, tulid ka ise kaasa tantsima. „Tantsimas olid inimesed erinevatest põlvkondadest,” ütles Folklooriseltsi Jõgevahe Pere naisrühma tantsija Katrin Mikk.

Jõgeva muuseum tõi kultuurikeskuse ette vaatamiseks Teise Maailmasõja eelses Eesti Vabariigis kasutusel olnud soomusauto koopia.

Loe edasi: Soomusauto, tants ja saluut Jõgeva aastavahetuspeol

Sindi mälestas oma sangareid

Täna kell 10.30 helises Sindi Jumalailmumise kiriku tornikell ja Sindi gümnaasiumis mälestati Vabadussõjas langenud võitlejaid.

Sindi gümnaasiumis mälestatakse Vabadussõjas langenuid. Foto Maris Voltein
Sindi gümnaasiumis mälestatakse Vabadussõjas langenuid. Foto: Maris Voltein

Õpetaja Lembit Roosimäe rõhutas 3. jaanuaril alanud vaherahu tähtsust, mis lõpetas kahurite „kõnelused” ja lubas jätkata diplomaatilisi läbirääkimisi kuni Tartus sõlmitud rahulepingu allkirjastamiseni. Roosimäe sõnul räägitakse Tartu rahu tähtsusest põhjalikumalt 2. veebruaril, kui Sindi gümnaasiumi esisel väljakul avatakse diplomaat Julius Friedrich Seljamaale pühendatud mälestusmärk.

„Eesti kaotas otsese lahingutegevuse käigus 3588 inimest, mis on võrreldav peaaegu Sindi suuruse linna elanike arvuga,” rääkis Roosimäe. Mõeldes Vabadussõja Eesti poolsele inimkaotusele üldarvus, siis on see 6275 langenu ja hukkunu näol oluliselt rohkem, kui praeguses Sindis inimesi. Sindi gümnaasiumis asuvale Vabadussõjas langenute mälestusmärgile on kantud kümne Sindiga seotud mehe nimed. Tori abivallavanem Jana Malõh ja Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup asetasid mustast graniidist mälestustahvli ette sinimustvalgete lintidega kaunistatud lillekorvid. Auvalves seisid gümnaasiumit lõpetav lipu seltsi liige Chätlyn Parts ja tema klassivend Egon Gentalen. Neist esimene õpilasesinduse president ja teine sama esinduse liige.

Urmas Saard

 

Punktkirjapäev – 210 aastat Louis Braille sünnist

Tänavu 4. jaanuaril möödub 210 aastat rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille sünnist.

Aldo Kals, Külauudiste infoveski kauaaegne kirjasaatja, loeb oma kodus reljeefsetes punktikombinatsioonides koostatud kirja. Foto Urmas Saard
Aldo Kals, Külauudiste infoveski kauaaegne kirjasaatja, loeb oma kodus reljeefsetes punktikombinatsioonides koostatud kirja. Foto Urmas Saard

[pullquote]Punktkiri jõudis pimedate eestlasteni ülemöödunud sajandi viimasel veerandil[/pullquote]Braille kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktikombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide aluseks on nn. kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon.

Punktkiri jõudis pimedate eestlasteni ülemöödunud sajandi viimasel veerandil. Aastakümneid vaid üsna vähe muutunud Braille kirja arendamisele aitas oluliselt kaasa arvutitehnoloogia kasutuselevõtmine. Punktkirjamärgid ja nende kasutamise reeglid on kirjas 2012. aastal Eesti Keele Sihtasutuse väljaandel ilmunud “Eesti punktkirja käsiraamatus“.

Kõige usinamad punktkirjakasutajad on kirja Tartu Emajõe Koolis või Tallinna Heleni Koolis selgeks õppinud pimedad lapsed. Kui koolid lõpetatud, siis punktkirja kasutamine ja punktkirjas raamatute lugemine paraku vähenevad – arvutite ekraanilugemistarkvara ja heliraamatud võimaldavad info kiirema ning ulatuslikuma kättesaadavuse.

Loe edasi: Punktkirjapäev – 210 aastat Louis Braille sünnist