Heldor Käärats: olen Lurichi usku

Talvistekuu 24. päeval kaheksakümne viieseks saav Pärnumaa mees Heldor Käärats jutustas pühapäeval Seljametsa muuseumisse kogunenud sõpradele, tuttavatele ja spordisõpradele varemgi paljukuuldud pikast sportlikust eluteest, mida ilmestasid mitmesugused põnevad seigad.

Priit Neeme annab Pärnumaa spordiajaloo seltsi poolt Heldor Kääratsile üle tänukirja. Foto Urmas Saard
Priit Neeme annab Pärnumaa spordiajaloo seltsi poolt Heldor Kääratsile üle tänukirja. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Heldori lemmikained olid ajalugu, geograafia ja kehaline kasvatus[/pullquote]Muuseumi näituseruumis tutvuti spordiajalugu koguva vanahärra väljapanekutega. Enne spordimehele sõna andmist eelnes õnnitlejate lõputu rivi. Lilled, kingitused, kallistused on juubeli lahutamatu osa. Heldor ise asetas siiski pearõhu spordile ja nimetas kogunemist spordiajaloo päevaks.

„Olin koolipoiss ja mäletan seda pühapäeva täpselt. Minu isa võimaldas oma leerivennale ulualust. Minu ülesanne oli natuke lammastel silm peal hoida. Ulualust saanud mees pani teki murule maha, olime seal kaks tõsist eesti meest. Üks 46 ja teine kaheksane. Vahetasime siis muljeid. Tema rääkis mulle, kuidas ta tegi noore mehena Lurichit. Olevat olnud üks raamat, mille järgi nad harjutasid. Ma olen seda raamatut otsinud, aga ka spordimuuseumist ei leidnud. Ta rääkis sellest, kuidas Lurichit tehes saab harjutamisega osavaks ja tugevaks,” meenutas Heldor. Ta tunnistas, et on rohkem Lurichi, kui Lutheri usku.

Heldori lemmikained olid ajalugu, geograafia ja kehaline kasvatus. Ta käis seitse aastat Jõõpre 7-klassilises koolis. „Seal ei olnud kehalise õpetajat. Tundi tuli ju anda. Tuli üks kõpskingades neiukene, kellele oli kursustel õpetatud risti-harki-kokku hüplemist. Tegime seda harjutuste komplekti.” Heldori sõnul oli natuke tugevam asi palli kätte andmine. „Rahvaste pall on tõsine sport. Kui selles läbi lööd, siis oled juba tegija poiss. Kuskil kuuendas seitsmendas avastasime võrkpalli. Isegi talvel, kui sai vahetevahel internaadis oldud, panime fuajeesse võrgu üles. Maa ja võrgu vahe oli küll ainult 75 cm, aga seda paremini tuli palli tunnetus. Tulime esimesel Sauga valla koolide võrkpallivõistluse võitjaks.”

Esimene päris spordivõistlus toimus Lõpe koolis, kus viisime läbi male meistrivõistlused. „Mitte keegi seda ei organiseerinud, ise korraldasime ja ma võitsin selle ära. Võrkpall ja male on mind saatnud läbi elu.”

“võistelnud umbes paarikümnel erineval alal

Heldor asus ametit õppima Saku Maakorralduse ja Maaparanduse Tehnikumi. „Seal oli jälle sama lugu, et kehalise kasvatuse õpetajat polnud. Oli üks vana eestiaegne ohvitser, kes valdas ainsa alana laskmist. Seda ta õpetas, aga midagi muud ei osanud. Siis valiti mind oma kursuse hommikuvõimlemisi läbi viima. Kõik olid suured mehed, mina pisike punn, natuke üle meeter viiekümne pikk ja veidi üle 50 kilo. Meil oli maadlus populaarne ala. Mina pidasin ennast üsna mitu aastat maadlejaks. Tehnikumis tegin tõstmist, samuti kergejõustikku.”

Tagantjärele oma diplomite kausta lapates nägi Heldor, et on võistelnud umbes paarikümnel erineval alal. Põhilised alad on olnud male, võrkpall, tõstmine. „Ainult pikamaa jooksud pole mulle sobinud. Esimesel maanoorte võistkondlikul orienteerumisvõistlusel võitsime kulla.”

Heldor arutles, kas ta on olnud tugevam sportlasena, organisaatorina või kohtunikuna? Küllap on olnud kõiges enamvähem võrdväärselt tugev. Ja muidugi teadmised spordiajaloo vallas. Mälestused on Heldori mälus talletatud ülima täpsusega: nimed, nimetused, aasta, kuupäev, nädalapäev, hommik, keskpäev, õhtu, kilogrammid, minutid, sekundid jne.

Muusikalise meelelahutuse eest kandsid hoolt Priit Kask elektroonilise akordioniga ja Lembit Roosimäe viiuli keeltel poogna abiga musitseerides.

*

Heldor Käärats on sündinud 24. jaanuaril 1934. aastal Pärnumaal omaaegses Jõõpre vallas, 1949. a lõpetas Jõõpre seitsmeklassilise kooli. 1953. a lõpetas Saku Maakorralduse ja Maaparanduse Tehnikumi ning 1968 maaparandajana EPA. Ta on tõstespordikohtunik ja spordiajaloolane. Kohtunikuna tegutsenud aastast 1949 (alates 2002 rahvusvahelise kategooria kohtunik). Käärats on olnud 1976–1988 Tõstespordiföderatsiooni kohtunikekogu atesteerimiskomisjoni esimees ja 1994–1995 Tõstespordiliidu juhatuse liige. Ta on saatnud spordiajaloolisi töid Eesti Spordimuuseumi teatmematerjali kogumise võistlusele, korraldanud raskejõustikuajaloo väljapanekuid, avaldanud kirjutisi Pärnu ajalehes ja teinud tänuväärset koduloolise uurimuse tööd. Käärats on vedanud kümmekond aastat Pärnumaa spordiajaloo seltsi tööd. Paikuse valla ajaloo uurimisse ja avalikustamisse antud panuse eest omistati talle 2004. a Paikuse valla Vapimärk.

Urmas Saard

Samal teemal:

Heldor Käärats Seljametsa muuseumis Foto Urmas Saard

 

 

 

Heldor Kääratsiga kohvilauas

Heldor Käärats 80. jubelil Seljametsa muuseumis. Foto Urmas Saard

 

 

 

Heldor Kääratsil täitus kaheksakümnes