Saskia Alusalu, Jõgevamaa kultuuripärl: ilma Adavereta poleks minust kiiruisutajat saanud

18 jaanuaril Põltsamaa Kultuurikeskuses toimunud Jõgevamaa kultuuri-ja sporditegijate ja terviseedendajate tänuõhtul kuulutati möödunud aasta taliolümpial neljanda koha saavutanud kiiruisutaja Saskia Alusalu Jõgevamaa Aasta Naissportlaseks 2018. Ühtlasi pälvis ta aunimetuse Jõgevamaa Kultuuripärl 2018. Usutluses Külauudistele märkis Saskia, et kiiruisutaja sai temast tänu kodupaigale Adaverele, vanematele ja treenerile. Veel vestlesime hetketreeningutest, tulevikuplaanidest, spordist kui ühest kultuuri osast ja sportlase rollist selles.

Saskia Alusalu uiskudel. Foto erakogu
Saskia Alusalu uiskudel. Foto: erakogu

Saskia Alusalu, Jõgevamaa kultuuripärl. Foto erakogu
Saskia Alusalu uiskudel. Foto: erakogu

Kuidas tunnustused lahti mõtestate, kas näiteks Jõgevamaa kultuuripärliks kuulutamine võib tähendada spordi suuremat väärtustamist kultuurina?

Saskia: See on väga suur tunnustus ja olen tänulik selle eest. „Terves kehas terve vaim” ütleja usub, et kui keha on treenitud ja nõtke, tulevad terved mõtted sinna juba iseenesest. Samuti sai Georg Lurich ausamba selle eest, et tal polnud mitte lihtsalt suured tulemused spordis, vaid Lurich oli ka suurepärane kõnemees, kõneles elavalt, kõigile arusaadavalt, kaasakiskuvalt, andis juhiseid treenimiseks. Tema innustavad artiklid ajakirjanduses tekitasid laiades rahvahulkades elavat huvi raskejõustiku vastu. Oma kõnedes õhutas ta ka eestlaste rahvuslikku iseteadvust. Usun, et üks väga suur asi sportlastele tulemuste ja tunnustamise kõrval on see, et annab sulle hääle suuremat sõnumit rahvaga jagada ja neid sportima ning liikuma innustada.

Kahjuks ei saanud te ise tseremoonial osaleda ja tunnustuse võttis vastu teie ema, perearst Sirje Alusalu. Kas viibisite treeninglaagris?

Saskia: Tulin just Itaaliast Euroopa Meistrivõistlustelt. Hetkel olen Saksamaal treeninglaagris valmistumas maailmakarikaetapiks Norras ja maailmameistrivõistlusteks Inzellis. Kui ema saatis sõnumi, et hakkab vastuvõtule minema, siis olin mina juba päeva teises trennis.

Mida tähendab teie jaoks Jõgevamaa ja Adavere? Kas võib öelda, et kui te poleks Adaveres kasvanud ja noorust veetnud, siis poleks teist arvatavasti kiiruisutajat saanud?

Saskia: Absoluutselt. Võlgnen tänu oma vanematele ja õdedele, kes õpetasid mind sportimist nautima ja Väino Treimanile, kes meile jää alati valmis tegi ja meid kiiruisumaailma viis.

“Tahan alati olla täna parem kui eile

Millised on eesmärgid 2019 aastaks? Millele soovite rõhku panna treeningutel?

Saskia: Minu eesmärk on alati kiiremini, kõrgemale, kaugemale. Tahan alati olla täna parem kui eile. Treeningutes suuri muutusi pole, sest arenen pidevalt ja tööd tuleb selle nimel jätkata, siis on kõik võimalik.

Jõgevamaa parimaks meesportlaseks 2018 sai kiiruisutaja Marten Liiv. Samuti Aadavere mees. Kui kohtute, kas räägite enamasti uisutamisest?

Saskia: Marten on väga tore treeningkaaslane ja elame üksteisele kaasa nii palju kui võimalik. Räägime ikka kõigest omavahel ja hea on vahepeal eesti keeles nalja visata.

Olete ise muusikakoolis õppinud. Tunnustamisel said elutööpreemia Põltsamaa muusikakooli kauaaegne direktor Anne Kaus ja Jõgevamaa Spordiliidu teenekas juhataja Uni Valdmets. Mida need inimesed teile tähendava?

Saskia: Mul on siiralt hea meel, et Anne Kaus ja Uno Valdmets said suure tunnustuse osaliseks. Nad on seda kindlasti väärt. Muusikakool andis mulle väga palju. Lisaks solfedžo ja muusikaajaloo tundidele ning pillimänguoskusele suurendas see mu maailmapilti väga. Olen väga tänulik oma viiuliõpetajale Svetlana Alpile.

[pullquote]Alati on tore saada märkamise oaliseks ka oma kodu maakonnas[/pullquote]Olete ka Eesti parim naissportlane, parim meelelahutaja sportlaste hulgas. Kas kuulsus hakkab veidi koormama? Saate tänaval ikka liikuda nii et avalik huvi liiga aktiivne pole?

Saskia: Kindlasti mitte. Aitäh kõigile, kes minu tegemisi jälgivad, kaasaelavad ja toetavad. Tänan emotsionaalse tagasiside eest, mida minu olümpiasõidud 24. veebruaril teile pakkusid. Mul on hea meel, et olen innustanud paljusid inimesi liikuma ja sportima. Alati on tore saada märkamise oaliseks ka oma kodu maakonnas. Tänaseks on 2018. aasta juba ajalugu. Minu töö jätkub ning ees on uued väljakutsed. Aitäh toetamise ja tunnustuse eest.

Millal võib teid taas Eestis kohata? Kas võib juhtuda, et osalete veebruaris Peipsi järvel toimuval Kalevipoja uisumaratonil?

Saskia: Veebruaris on mul maailmameistrivõitlused, seega Kalevipoja uisumaratonil osaleda ei õnnestu. Usun, et võistlustel osaleb minu õde Sandra.

Jaan Lukas