Merlin Grosberg: kolm metskitse lumisel maastikul

Merlin Grosberg saatis täna Külauudiste infoveskile ülesvõtte väga kaunist talvisest loodusest, taamal näeb kolme kitse.

Kolm metskitse lumisel maastikul. Jaanuar 2019. Foto Merlin Grosberg
Kolm metskitse lumisel maastikul. Jaanuar 2019. Foto: Merlin Grosberg

„Saadan pildi, mille tegin Ilmatsalu matkaraja juures, kus nägin kolme kitse. Ilusalt lumine pilt kolme kitsega! Oli tõeliselt tore kohtumine ning üllatuseks sain ka kaamera peale,” kirjutab Grosberg ja lisab pildi pealkirjaks „Kolm metskitse lumisel maastikul. Jaanuar 2019”

Kavandatakse Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimist

Eesti Rahvusraamatukogu, Riigi Kinnisvara AS ning Haridus- ja Teadusministeerium allkirjastasid lepingu, millega pandi alus Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise planeerimisele. Lepinguga pannakse paika hoone tehniliste vajaduste kirjeldamise ja neile järgnevate projekteerimistööde tellimise korraldus.

Rahvusraamatukogu  Tallinnas Foto Urmas Saard
Rahvusraamatukogu Tallinnas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Rahvusraamatukogu on rahvuskultuuri sümbol[/pullquote]Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise alustamiseks on riigieelarvest ette nähtud 1,3 miljonit eurot. Rahvusraamatukogu vajab investeeringuid, kuna muidu võivad ohtu sattuda nii hoones töötavad inimesed, külastajad kui ka seal hoitav kirjalik kultuuripärand.

Hoonesse on planeeritud paigutada ka Rahvusarhiivi Tallinnas paiknevad üksused. Tänu investeeringutele muutub hoone tulevikus turvaliseks, ökonoomseks, otstarbekohaseks ning tekib võimalus pakkuda uusi teenuseid.

Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo sõnas, et Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimine annab suurepärase võimaluse muuta linna südames paiknev hoone lisaks raamatukogule ka põnevaks kultuuritempliks, kus pidevalt toimub midagi ja külastajatel on huvitav aega veeta.

Loe edasi: Kavandatakse Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimist

Tartu rahu aastapäeva tähistatakse Eesti paljudes paikades väga erinevalt

Tartu rahulepingu sõlmimise 99. aastapäeval kogunetakse Pärnus Alevi kalmistule, Sindis koolimajja ja Seljamaa mälestusmärgi avamisele, Tallinnas Nõmme Rahu kirikusse.

Nõmme Rahu kirik. Foto Jukko Nooni
Nõmme Rahu kirik. Foto: Jukko Nooni

Juba homme, 1. veebruaril kell 18 toimub Pärnu raekojas Tartu rahulepingu sõlmimise 99. aastapäevale pühendatud kontsert. Esinevad Pärnu Kunstide Maja poistekoorid ja Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor. Dirigendid Evelin Mei ja Marika Pärk. Kuulajaid tervitab Pärnu abilinnapea Marko Šorin.

Loe edasi: Tartu rahu aastapäeva tähistatakse Eesti paljudes paikades väga erinevalt

Maanteemuuseumi uut näitust mõtestavad sisepõlemismootoritest tootemipuud

Eesti Maanteemuuseumi kunstikonkurss valmiva näitusehalli „Masinate valitsemine“ teemat avava kunstiteose tellimiseks on lõppenud. Võitjaks osutus Jevgeni Zolotko kavand „Tootemipuud“.

Sisepõlemismootoritest tootemipuud.Konkursile laekus 8 kavandit, mille vahel žürii valis kolm auhinnalist kohta. Projekti eesmärk oli leida tänavu juuli lõpus avatavale näitusehallile „Masinate valitsemine“ sobiv ideelahendus, mis aitaks mõista ja avada näituse kahetähenduslikku pealkirja.

Võidutööks valis žürii Jevgeni Zolotko kavandi „Tootemipuud“, mille eesmärk on aidata külastajal luua tervik kolme alaekspositsiooni vahel ning olla sissejuhatajaks näitusega tutvumisel. „Oma aja ära elanud sisepõlemismootorite kestadest luuakse kolm skulptuuri, mille funktsiooniks on illustreerida uue loodava väljapaneku kontseptsiooni – masinate ülemvõimu. Tootemipuu, mis on ülesehitatud mootoritest kehastab kerge irooniaga meie austust ja praegusel ajal ka sõltuvat seisundit nendest liikumisvabadust tagavatest mehhanismidest,“ avas kunstnik Jevgeni Zolotko oma kavandi ideed.

„Žüriile meeldis võidutöö puhul just see, et kavand haakub hästi teemaga, kuid jääb seejuures piisavalt ambivalentseks ning avatuks erinevatele tõlgendustele. Loodavad skulptuurid annavad ruumile enam vertikaalset mõõdet ning tootemipuud võiksid raamistada ekspositsiooni algust ja lõppu,“ täiendas maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

Võidutöö maksumuse suurus on 14 000 eurot ning teos valmib tänavu mais.

Eesti Maanteemuuseumis toimub 15. veebruaril uue masinahalli eeltutvustus, kus esitletakse ka kunstikonkursi tulemusi ning saab näha esikolmiku kunstikavandeid.

Paavo Kroon
Eesti Maanteemuuseumi kuraator

Seljamaa büst tõsteti Sindi gümnaasiumi esisele paigaldatud graniitalusele

Vaata pildigaleriid: 30 fotot

Täna ennelõunal asetati Julius Friedrich Seljamaa pronksist büst graniidist püsttahuka otsa ja kogu taies kaeti koormakattega, mis laupäeva hommikul asendatakse kolmikvärvides kangaga, et juba Tartu rahu 99. aastapäeval avada erilise pidulikkusega Sindis sündinud mehe auks monumentaalne mälestusmärk.

Kujur Ülo Kirt annab oma tööle, Seljamaa büstile, viimast lihvi. Foto Urmas Saard
Kujur Ülo Kirt annab oma tööle, Seljamaa büstile, viimast lihvi. Foto: Urmas Saard

[pullquote]oskus viibida õigel ajal õiges kohas ja kasutada avanenud võimalusi eesti rahva teenimiseks[/pullquote]Julius Friedrich Seljamaale (8. aprill 1883 – 17. juuni 1936) monumendi püstitamise mõte sündis Sindi ajalooklubi eestvedamisel kodanike algatuse korras. Lisaks Sindi ajalooklubi poolt väljakuulutatud annetuste kogumisele panustasid idee teostumise heaks Tori vald ja Rohelise Jõemaa koostöökogu Leader programmi meetmega.

Monumendi kaks graniidist moodulit paigaldati läinud aasta detsembri keskel. Vundamendi külgedest eenduv graniitplaat on mõõtmetega 1,66 X 1,21 m, jättes mulje nagu alus ripuks õhus. Alusplaadile toetub püstine risttahukas mõõtmetega 2,1 X 0,53 X 0,6 m. Punakaspruun graniit toodi Soomest, mõnesaja kilomeetri kauguselt Helsingist. Graniiti töötles Eero Vainikka (Sorvikivi OY, Soome). Seljamaa büsti autor on kujur Ülo Kirt. Büsti valas pronksi Tormis Disain OÜ loovjuht Bruno Kadak. Büst kaalub umbes 100 kilogrammi. Seljamaa allkirja valmistas ja tegi pronksivalu samuti Kirt oma Häädemeeste ateljees.

Loe edasi: Seljamaa büst tõsteti Sindi gümnaasiumi esisele paigaldatud graniitalusele

URMAS SAARD RÄÄKIS JULIUS FRIEDRICH SELJAMAA MONUMENDIST

Kuvatõmmis: 28​.​01​.​2019 – Sindi ajalooklubi esindaja Urmas Saard rääkis Julius Friedrich Seljamaa monumendi avamisest

Saate kuulamiseks kasuta seda linki: https://treraadio.bandcamp.com/track/28012019-sindi-ajalooklubi-esindaja-urmas-saard-r-kis-julius-friedrich-seljamaa-monumendi-avamisest

Skulptor Ülo Kirt paigaldab Julius Friedrich Seljamaa pronkskuju. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Milline ühisosa seob Sindit ja Raeküla?

Kui Piia Karro-Selg kutsus mind pajatama Raeküla inimestele oma tegemistest ja kindlasti ka Seljamaa monumendi sünniloost, siis õnnestus tal üksnes temale omase võluväega mõne minutiga selliselt ära „tinistada”, et andsin pikemalt mõtlemata nõusoleku, millest olnuks hetk hiljem juba väga piinlik ära öelda.

Kogunemine Raeküla Vanakooli keskuse koosolekute ja nõupidamiste ruumi. Foto Urmas Saard
Kogunemine Raeküla Vanakooli keskuse koosolekute ja nõupidamiste ruumi. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Usun pigem juhitud juhustesse[/pullquote]Leppisime kokku, et juttu tuleb Sindi kui kogukonna mõjust kodanikuaktiivsuse kujunemisele. Olles veidi mõttesse süvenenud mõistsin ka Raeküla Vanakooli keskuse head mõju, mis levib perekond Pätside-aegse Pärnu linnaosa piiridest palju kaugemale. Servapidi puudutab see Sindi linnagi.

Presidendi kell

Raeküla rahvas oskab hästi teadvustada Pätside tähtsust oma linnaosa arenguloos. Kuid Eesti esimene president omab kindlat kohta ka Sindi ajaloos. Sindi raekoja avamise (8. augustil 1937) puhul kinkis riigivanem Konstantin Päts raekoja torni kella muretsemiseks Sindi alevivalitsusele 1000 krooni, mille andis üle pea- ja siseministri abi August Tuulse (Tenson). Enne sõda jäi torn siiski ilma kellata, aga mitte jäävalt. 2011. a 1. mail algatas tollane Sindi abilinnapea ja Sindi ajalooklubi liige Marko Šorin kella paigaldamiseks üldrahvaliku korjanduse – koguti 2700 eurot kella jaoks ja hiljem lisas linn täiendavalt juurde kella katteklaasi tarvis 1000 eurot. Tegu sai tehtud kodanike algatuse korras. Annetajate hulgas oli ka Toomas Hendrik Ilves ja presidendi kantseleiga kooskõlastatult nimetati Sindi tornikell Presidendi kellaks. Kell avati suure pidulikkusega 2013. a 1. mail.

Loe edasi: Milline ühisosa seob Sindit ja Raeküla?

Piltuudis: Rääma Rannalised harjutavad ettelaulmist

Eile õhtul harjutas tänavu suvel toimuva laulu- ja tantsupeo ettelaulmise eelproovis Pärnu Aianduse ja Mesinduse seltsi projektkoor, mille koosseisu kuuluvad folkloorirühm Rannalised ja Rääma lastevanemate koor. Tavaliselt tehakse proove nii Rääma põhikoolis kui Pärnu Aianduse ja Mesinduse Seltsi saalis, sedakorda aga Raeküla Vanakooli keskuses.

Pärnu Aianduse ja Mesinduse seltsi projektkoori lauljad Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard
Pärnu Aianduse ja Mesinduse seltsi projektkoori lauljad Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Hiljemalt 30. mail antakse läbi laulu- ja tantsupeo elektroonilise registri igale kollektiivile teada ettelaulmise tulemused[/pullquote]Naiskoori juhatas dirigent Tõiv Tiits.

Pärnu Aianduse- ja Mesinduse seltsi eestvedaja Terje Ojaste sõnul otsiti võimalust esinemiseks ja seepärast tuldigi Raeküla vana koolihoone esinduslikku saali, kus kuulajaks olid peamiselt Raeküla seltsi inimesed.

Naiskoori eelproovides õpitakse nelja liigilaulu, millest kahe laulu ettelaulmine toimub 2. veebruari hommikul. Laulud on Mari Amori “Päikese tõusu aegu” ja Lembit Veevo “Suvine tuul”. Ettelaulmiseks tehakse kahest laulust valik loosimisega. Teises eelproovis, mis toimub 28. aprillil, on kohustuslik teos Seto viis “Kergotamine”, Kristel Laas. Seda esitatakse koos liikumisega. Lisaks valitakse loosiga üks teos kogu ülejäänud liigi- (teiseks lauluks võib olla ka naiskoori liigilaul Henry Laksi „Ilmaratas”) või midagi ühendkoori repertuaarist.

Loe edasi: Piltuudis: Rääma Rannalised harjutavad ettelaulmist

Pärnus saab tasuta abi keelelisteks harjutusteks

Pärnus Lembitu tänava ja Riia maantee ristil asuvas Raeküla Vanakooli keskuses alustatakse keelte koolitustega, mis on õppuritele täiesti tasuta kättesaadavad.

Ester Haas, Raeküla Vanakooli keskuse koolituste koordinaator. Foto Urmas Saard
Ester Haas, Raeküla Vanakooli keskuse koolituste koordinaator. Foto: Urmas Saard

Raeküla Vanakooli keskuse koolituste koordinaator Ester Haas annab teada, et aadressil Lembitu 1 alustatakse 2. veebruaril koolitusega “Vene keele tase A1-A2”. Sellise tasemega õpe on mõeldud neile, kes kunagi küll vene keelt õppinud, kuid palju unustanud ning nüüd puudub enesekindlus või oskus end vene keeles väljendada. Teemad on praktilised ning esmajoones tegeletakse sellega, kuidas erinevates olukordades – näiteks telefonivestluses, teenindussituatsioonis jne – end vene keeles arusaadavaks teha. Õppetöö aeg valiti teadlikult nädala lõppudele, et ka töötavad inimesed saaksid osaleda.

“Eesti keel inglise keele baasil, A1-A2” algab 4. veebruaril ja toimub kaks korda nädalas õhtusel ajal, sobides samuti töötavale inimesele. Mõlema koolituse sihtgrupiks on põhi- või keskharidusega ja elukestvas õppes vähem osalenud inimesed. Kursuse läbimise järel peaks osaleja suutma suhelda lihtsates igapäevastes situatsioonides, näiteks anda enese kohta käivat infot või jagada selgitusi ametist tulenevate tegevuste kohta.

Mõlemad koolitused on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Prioriteetsete võtmepädevuste arendamine 2018-2020“ vahenditest. Rohkem teateid saab Raeküla Vanakooli keskuse kodulehel ja registreerimine toimub telefonil 5684 3445 või kirja teel ester@raekylavanakool.ee.

Urmas Saard

Kes minevikku ei mäleta…

Tartu Rahu Põlistamise Selts on korraldanud koostöös Eesti Rahvaülikoolide Liidu ja kohalike haridus- ning kultuuriasutustega Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva eel ettekandekoosolekuid mitmel pool Eestis.

Jüri Estam jaanuaris 2019 Tallinnas Tartu rahu üritusel  Foto Ants Erm
Jüri Estam jaanuaris 2019 Tallinnas Tartu rahu üritusel. Foto: Ants Erm

Seni on need toimunud Rakveres, Tallinnas, Viljandis ja Tartus ning järjega jõutakse Petserimaale, praeguse Setomaa valla keskusesse Värskasse. Pühapäeval, 10. veebruaril kell 12 kutsutakse ajaloohuvilisi mitmetunnilisele üritusele Värska gümnaasiumi saali Pikk tn 13. Külalisi tervitab Petseri kloostri kellamäng ja põleva küünla taustal kaugete aegade tagant setode Püha Jüri ikoon koos teemat tutvustavate lendlehtede, maakaartide, riigi ja maakonna ajalooliste lippude ning Tartu rahulepingu trükisega.

Avasõnad ütleb Eesti Vabaduspartei ja Põllumeeste Kogude liige ning koosoleku juhataja Rein Koch. Jätkatakse hümnide ja literaat Jüri Estami slaidiprogrammiga Eesti ajaloost, rõhuasetusega Petserimaale ja Eesti Ingerimaale. Petserimaalane kaeb oma ettekandes Petserimaad siit- ja sealtpoolt kontrolljoont. Koch käsitleb Tartu rahulepingut kui rahvusriigi garantiid ja õiguslikku alust.

Vaadatakse katkendit Eesti kõigi aegade suurimale diplomaadile, Tartu rahulepingu isale Jaan Poskale pühendatud dokumentaalfilmist, mille esilinastus toimus riigimehe 150. sünniaastapäeva eelõhtul 23. Jaanuaril 2016 Kuremaal. Filmi stsenaristid on sajandat aastapäeva tähistava Petseri 2. keskkooli kasvandik Peeter Järvelaid ja Toomas Lepp, operaator Peeter Ülevain.

Uue piirilepingu saagast teeb kokkuvõtte ajaloolane Aldo Kals. Jüri Estam mõtiskleb selle üle, millest tahetakse uue piirilepinguga loobuda. Andres Inn tutvustab häbisamba mõtet. Päev lõpeb vaba mikrofoniga neile, kes soovivad midagi lisada.

Oodatakse kõiki huvilisi, kelle jaoks on osavõtt prii pääsmega.

Aldo Kals
Petserimaa sõber

Valter Kulla mälestuskontsert osutus üliedukaks

Otepää Kultuurimajas 25. jaanuaril toimunud Valter Kulla mälestuskontsert kujunes väga meeleolukaks ja südamlikuks. Mälestuskontserdiga koguti 2025,70 eurot Janno Puusepa Fondi, mis toetab ravimatuid haigusi põdevaid inimesi.

Valter Kulla mälestuskontsert (25.01.2019) Otepää Kultuurimajas. Foto Monika Otrokova
Valter Kulla mälestuskontsert (25.01.2019) Otepää Kultuurimajas. Foto: Monika Otrokova

[pullquote]paraku sai heategevuskontserdist mälestuskontsert[/pullquote]Valter Kuld oli Otepää Gümnaasiumi 11. klassi õpilane, kes põdes tsüstilist fibroosi. Ta viibis neli kuud haiglas ning ootas siirdamiseks uusi kopse. Kahjuks tuli 2018. aasta viimastel päevadel Valteriga hüvasti jätta. Ta võitles vapralt lõpuni, kuid haigus sai temast võitu. Valteri klassiõde Laura Meigas otsustas eelmisel aastal Valteri toetuseks korraldada heategevuskontserdi, paraku sai heategevuskontserdist mälestuskontsert.

Südamlik ja hoogne kontsert tõi kokku terve saalitäie noori ja vanu ning nii mõnigi laul tõi meeleliigutusest pisara silma. Kontserdil astusid üles Otepää gümnaasiumi lauljad Loore All, Joosep Saul ja gümnaasiumi vilistlane Gertrud Aasaroht. Kitarril saatis Pearu Pindre. Särtsu ja hoogu tõi lavale noortebändi võistlusel rahvalemmiku tiitli saanud ansambel Muster. Iga kontserdikülastaja sai annetada summa pileti vastu.

Loe edasi: Valter Kulla mälestuskontsert osutus üliedukaks

Meelis Kihulase „Puud ja inimesed. Kummardus Ants Viiresele”

Küünlakuu esimesel päeval kell 18.00 avatakse Vana-Võromaa Kultuurikojas Meelis Kihulase näitus „Puud ja inimesed. Kummardus Ants Viiresele”.

Meelis Kihulane Foto Toomas Kalve
Meelis Kihulane. Foto: Toomas Kalve

[pullquote]Puutöö on mind saatnud kogu aeg[/pullquote]Reedel avatava näituse idee ja pealkiri pärineb tuntud etnoloogi Ants Viirese samanimelisest raamatust, mis tutvustab puuliikide kaupa nende rahvapäraseid kasutusviise – juurtest oksteni, rahvausundist ehituseni. Läbi rahvapäraste esemete ja kasutusvõimalusi tutvustavate stendide annab näitus päris põhjaliku ülevaate 15 puuliigi tähtsusest talu majapidamises. Näitus koosneb ca 30 infostendist, mida ilmestavad ajaloolis-etnograafilised fotod ERMi kogudest ja vastava puuliigi kasutusvaldkonna kirjeldused.

Parema tervikpildi saavutamiseks on puukäsitöömeister Meelis Kihulane valmistanud kirjeldatud puiduliikidest ka esemeid. Esemed on valmistatud spetsiaalselt selle näituse tarbeks ning kasutatud traditsioonilisi töövõtteid. Valminud esemeid tohib kätte võtta ja lähemalt uurida. Samuti on iga puiduliigi juures ka sellest puuliigist klots koos koorega.

Loe edasi: Meelis Kihulase „Puud ja inimesed. Kummardus Ants Viiresele”

Aasta 2018 dirigendiks valiti Toomas Voll

Täna jagas Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiaid. Kaheteistkümnes kategoorias kandideeris aastapreemiatele 75 nominenti.

Toomas Voll 2016. a Pärnus toimunud lipu päeva tähistamisel. Foto Urmas Saard
Toomas Voll 2016. a Pärnus toimunud lipu päeva tähistamisel. Foto: Urmas Saard

Aasta dirigendiks valitud Toomas Voll on Pärnu muusikakooli neidudekoori Argentum Vox, üleriigilise neidudekoori Leelo vilistlaskoori Leelo vol 2, Pärnu muusikakooli koori Musala ja Tallinna ülikooli naiskoori dirigent, Eesti Kooriühingu mentor, hääleseadja Pärnu teatris Endla ja mitmekümne noore solisti juhendaja. 2018. aastal saavutas Leelo Vol 2 Eesti Naislaulu Seltsi nais- ja neidudekooride võistulaulmisel B-kategoorias II koha, neidudekoor Argentum Vox pälvis Veneetsia rahvusvahelisel koorikonkursil Musica in Venice oma kategooria võidu ja kulddiplomi ja osales Grand Prix’ voorus kolme parima koori hulgas.

Ta on juhatanud laste- ja neidudekoore mitmetel laulupidudel. 2016. a oli Voll Pärnus üleriigilise nais- ja neidudekooride laulupäeva „Üle Maarjamaa“ kunstiline juht, kui Eesti Naislaulu Selts koostöös Eesti lipu seltsiga tähistas lipu päeva.

Voll on kirjutanud üle poolesaja laste- ja koorilaulu ning seitsmele Eesti koolile hümnid.
Tema muusikaga on ilmunud kassett, CD-d ja laulikuid. Varem on Vollile omistatud Aasta õpetaja tiitel, Pärnu linna kultuuri aastapreemia ja Pärnumaa vapimärk ning Valgetähe V kl. teenetemärk.

Urmas Saard

Kosova võttis üle Maailmakoristuspäeva korraldamise teatepulga

Täna Tallinnas toimuval Maailmakoristuspäeva konverentsil otsustati, et eelmisel aastal esimest korda ajaloos toimunud Maailmakoristuspäeva traditsioon jätkub ning sel aastal toimub see 21. septembril Kosovo koordineerimisel.

Kosovo meeskond eesotsas nende tiimijuhi Luan Hasanaj’ga
Kosovo meeskond eesotsas nende tiimijuhi Luan Hasanaj’ga

Maailmakoristuspäeva juht Eva Truuverk: “Teeme Ära liikumise filosoofia seisneb inimeste julgustamises ja toetamises, selleks, et nad tuleksid kokku ning asuksid rohujuuretasandil otsima oma riigis lahendusi tarbimiskultuurist tekkinud prügiprobleemile. Kosovo tiimi soov võtta selle aasta koristusaktsiooni koordineerimine üle, näitab seda, kui väga sellist aktsiooni ja prügiprobleemile tähelepanujuhtimise kampaaniat on vaja ning kui tõsiselt tegelikult inimesed jäätmeteprobleemile oma riigis lahendusi otsivad. Kosovo kasuks räägib ka see, et nad on suutnud luua väga hea koostöö oma riigi valitsusega ning ettevõtetega. See annab meile kindlust, et meie tööd jätkatakse väärikalt,” rääkis Eva Truuverk.

Kosovo tõi möödunud aasta 15. septembril oma tiimijuhi Luan Hasanaj eestvedamisel välja 195 000 inimest. Kosovo on olnud Teeme Ära ülemaailmse võrgustiku liige juba üle 7 aasta ning korraldanud selle aja jooksul mitmeid koristusaktsioone, kaasates üle 600 000 inimese.

Loe edasi: Kosova võttis üle Maailmakoristuspäeva korraldamise teatepulga

Vesterbacka ja Laansoo Jr. arutasid Tartus Pakri ühendamist FineEst tunneliga

Emajõelinnas toimunud Baltikumi suurimal ärifestivalil sTARTUp Day 2019 arutasid FinEst tunneli ühendamist Pakriga Tallinna-Helsingi tunneliprojekti eestvedaja Peter Vesterbacka ning Pakri Teadus- ja Tööstuspargi tegevjuht Enn Laansoo Jr.

Enn Laansoo Jr. ja Peter Vesterbacka. Foto Aldo Luud
Enn Laansoo Jr. ja Peter Vesterbacka. Foto: Aldo Luud

[pullquote]Ühisrahastus on hea võimalus luua kogukonnatunnet[/pullquote]sTARTUp Day raames toimunud arutelul nentis Laansoo Jr. naljatledes, et sooviks praegu olla Vesterbacka nahas, sest uue visiooni arendamise asemel peab Laansoo Jr. täna enda oma juba realiseerima Pakri poolsaarel asuva tööstuslinnaku näol. Arutelu käigus tõstatati ka küsimus Pakri tööstuslinnaku ühendamise võimalikkusest Tallinn-Helsingi tunneliga.

„Kui Pakri Teadus- ja Tööstuspargi projekti käivitasime, siis esimesed neli aastat ei uskunud sellesse keegi. Järgmised neli aastat kuulsime, et selline kontseptsioon on küll võimalik, aga teie liiga väikesed, et realiseerimist finantseerida. Nüüd on meil aga ajaline surve projekti realiseerida, et mitte aega kaotada,“ rääkis Pakri Teadus- ja Tööstuspargi tegevjuht Enn Laansoo Jr.

“Ma mõistan, et aeg on raha, sest ka konkurendid mõistavad üha enam, et läbimõeldud taastuvenergialahendus tõstab märkimisväärselt tööstus- ja teaduspargi atraktiivsust,” lisas Laansoo Jr. Pakri Teadus- ja Tööstuspark laiub Pakri poolsaarel 65-hektarilisel alal ning selle eesmärgiks on kasvada aastaks 2020 Põhja-Euroopa suurimaks rohetehnoloogia kompetentsikeskuseks.

Loe edasi: Vesterbacka ja Laansoo Jr. arutasid Tartus Pakri ühendamist FineEst tunneliga

Linnuhuvilisi kutsutakse aknale talviseid aialinde märkama

Talvine aialinnuvaatlus on Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus, milles osales mullu ligemale 2400 linnusõpra pea 1700 paigast kogu riigis ning jälgiti 64 liigist üle 54 000 linnu.

Isane leevike Sindis Raudtee tänava aias. Foto Kärt Saard
Isane leevike Sindis Raudtee tänava aias. Foto: Kärt Saard

Vaatlusel osalemine on väga lihtne: jaanuarikuu viimasel nädalavahetusel tuleb leida üks tund, minna koduaeda või parki ja märkida üles seal kohatud linnuliigid. Aialinnuvaatlusel kogutud andmeid kasutatakse talilindude arvukuse muutuste jälgimiseks, mis võimaldab vajadusel võtta ette samme lindude heaolu parandamiseks. Lisaks on see hea võimalus talviste aialindude tundmaõppimiseks. Talvist aialinnuvaatlust korraldatakse Eestis alates 2010. aastast, ettevõtmist on tunnustatud Aasta Keskkonnategu 2013 auhinnaga. Vaata ka videot.

Suurbritannias on Big Garden Birdwatch’i nime kandvaid linnuvaatluspäevi korraldatud juba 38 aastat. Kui esimesel aastal võttis üritustest osa 2000 huvilise ringis, siis viimasel ajal on osalejate arv küündinud üle poole miljoni. Põhjanaabrid soomlased tunnevad linnuvaatluspäevi Pihabongaus’e nime all ja seal osales mullu ca 18 000 huvilist. Tuhanded inimesed teevad aialinnuvaatlusi ka Austrias, Hollandis, Islandil, Belgias, Rootsis, Saksamaal, Poolas ja Norras.

Aastate jooksul kogunenud tohutu vaatluste hulk on võimaldanud mitmetes riikides, eelkõige muidugi Suurbritannias, väga täpselt jälgida aialindude leviku ja arvukuse muutusi aastate jooksul. Aialinnuvaatlus on linnuteadlastele oluline seetõttu, et võimaldab rohkesti andmeid koguda just tavaliste lindude käekäigu kohta, kelle osas piisavas mahus andmeid tihti napib.

Lastehommikud Nõmme uisupargis

Sel pühapäeval, 27. jaanuaril algusega kell 11 toimub Nõmme uisupargis hooaja esimene lastehommik, kus lapsi lõbustab armastatud printsess Elsa. Lastehommikud toimuvad korra kuus kuni hooaja lõpuni.

Nõmme uisupargi avamine. Foto Jukko Nooni
Nõmme uisupargi avamine. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Järgmine lastehommik toimub 17. veebruaril ja siis on peategelaseks Lotte.[/pullquote]Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on nõmmekad detsembri keskel Nõmme gümnaasiumi hoovis avatud uisupargi hästi vastu võtnud. „Avamisest kuni tänaseni on uisutamas käinud 5100 inimest. Praeguste plaanide kohaselt on külmutusseadmetega Nõmme liuväli avatud kuni märtsi keskpaigani,“ lisas Šillis.

Pühapäeval toimuv lastehommik on selle hooaja esimene. Kõigile soovijatele tehakse näomaalinguid, kell 11.30 algab printsessi uisu-show. Peale showd ootab Elsa kõiki lapsi endaga koos uisutama ja pilte tegema. Lastehommikud on hea viis ühendada meeldiv kasulikuga, ehk lapsed saavad nii meelelahutust kui ka füüsiliselt aktiivsed olla ja värskes õhus liikuda.

Üritus on tasuta, jääleminekuks on vajalik osta pilet. Kohapeal on uisulaenutus, kuid jääle pääseb ka oma uiskudega. Järgmine lastehommik toimub 17. veebruaril ja siis on peategelaseks Lotte.

Nõmme uisupark asub Nõmme gümnaasiumi hoovis aadressil Raudtee 73. Uisupark on avatud iga päev kella 10-21. Täpsem info koduleheküljelt.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Päästeliit kuulutas tänasel sünnipäeval välja vabatahtliku pääste aasta

Päästeliit asutati 22. jaanuaril 2010 Riigikogus. Üheksateistkümnest asutajaliikmest on praeguseks saanud 120 liikmesühinguga maa-, mere- ja eripääste vabatahtlikke esindav katusorganisatsioon. Tänavu saab 100 aastat Eesti Üleriigilise Tuletõrje Liidu loomisest, kelle järjepidevuse kandja on Päästeliidu auliige Eesti Tuletõrjeliit (ETL) ning kelle rolli kannab täna Päästeliit.

Õnnenööbi kujutis, vabatahtlik pääste 100
Õnnenööbi kujutis, vabatahtlik pääste 100

100 aastat tagasi ehitati üles meie riiki. Sel ajal tegutses Eestis ligi 150 kodanike vabatahtlikkuse alusel tegutsevat tuletõrjeorganisatsiooni, mis olid sageli kogukonna südameks. 7. septembril 1919 asutasid 26 vabatahtlikku tuletõrjeseltsi Tallinnas Estonia teatris üleriigilise tuletõrjeorganisatsiooni – Eesti Üleriigilise Tuletõrje Liidu. Sellega pandi seaduslik alus üle-eestilisele ühisele vabatahtlikule tuletõrjetegevusele. Tänapäeval tähistatakse seda päeva Eesti tuletõrje päevana. Aastal 2019 on Eesti Tuletõrjeliidu suur juubel, mida tähistatakse ühiselt 7.septembril Türil Eesti tuletõrje ja pääste 100. aastapäevana.

Vabatahtliku pääste aasta pidustuste hulka kuuluvad Päästeliidu Üldkogu 5.-6. aprillil Nelijärvel, XVIII Vabatahtlike Päästjate Foorum 14.-16. juunil Pärnu-Jaagupis, Eesti tuletõrje ja pääste 100. aastapäev 7. septembril Türil ning Päästeliidu Tänuüritus sügisel. Päästeliit ja liikmesühingud tähistavad oma 2019. aasta sündmuseid vabatahtliku pääste aasta osana ning kasutavad sümbolina VABATAHTLIK PÄÄSTE 100 õnnenööbi kujutist ning teemaviiteid #pääste100 #tuletõrje100 #vabatahtlikupäästeaasta.

Heldor Käärats: olen Lurichi usku

Talvistekuu 24. päeval kaheksakümne viieseks saav Pärnumaa mees Heldor Käärats jutustas pühapäeval Seljametsa muuseumisse kogunenud sõpradele, tuttavatele ja spordisõpradele varemgi paljukuuldud pikast sportlikust eluteest, mida ilmestasid mitmesugused põnevad seigad.

Priit Neeme annab Pärnumaa spordiajaloo seltsi poolt Heldor Kääratsile üle tänukirja. Foto Urmas Saard
Priit Neeme annab Pärnumaa spordiajaloo seltsi poolt Heldor Kääratsile üle tänukirja. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Heldori lemmikained olid ajalugu, geograafia ja kehaline kasvatus[/pullquote]Muuseumi näituseruumis tutvuti spordiajalugu koguva vanahärra väljapanekutega. Enne spordimehele sõna andmist eelnes õnnitlejate lõputu rivi. Lilled, kingitused, kallistused on juubeli lahutamatu osa. Heldor ise asetas siiski pearõhu spordile ja nimetas kogunemist spordiajaloo päevaks.

„Olin koolipoiss ja mäletan seda pühapäeva täpselt. Minu isa võimaldas oma leerivennale ulualust. Minu ülesanne oli natuke lammastel silm peal hoida. Ulualust saanud mees pani teki murule maha, olime seal kaks tõsist eesti meest. Üks 46 ja teine kaheksane. Vahetasime siis muljeid. Tema rääkis mulle, kuidas ta tegi noore mehena Lurichit. Olevat olnud üks raamat, mille järgi nad harjutasid. Ma olen seda raamatut otsinud, aga ka spordimuuseumist ei leidnud. Ta rääkis sellest, kuidas Lurichit tehes saab harjutamisega osavaks ja tugevaks,” meenutas Heldor. Ta tunnistas, et on rohkem Lurichi, kui Lutheri usku.

Loe edasi: Heldor Käärats: olen Lurichi usku

Saskia Alusalu, Jõgevamaa kultuuripärl: ilma Adavereta poleks minust kiiruisutajat saanud

18 jaanuaril Põltsamaa Kultuurikeskuses toimunud Jõgevamaa kultuuri-ja sporditegijate ja terviseedendajate tänuõhtul kuulutati möödunud aasta taliolümpial neljanda koha saavutanud kiiruisutaja Saskia Alusalu Jõgevamaa Aasta Naissportlaseks 2018. Ühtlasi pälvis ta aunimetuse Jõgevamaa Kultuuripärl 2018. Usutluses Külauudistele märkis Saskia, et kiiruisutaja sai temast tänu kodupaigale Adaverele, vanematele ja treenerile. Veel vestlesime hetketreeningutest, tulevikuplaanidest, spordist kui ühest kultuuri osast ja sportlase rollist selles.

Saskia Alusalu uiskudel. Foto erakogu
Saskia Alusalu uiskudel. Foto: erakogu

Loe edasi: Saskia Alusalu, Jõgevamaa kultuuripärl: ilma Adavereta poleks minust kiiruisutajat saanud

Seljamaa allkiri kinnitati graniidile

Täna paigaldas skulptor Ülo Kirt pronksi valatud Julius Friedrich Seljamaa allkirja, mille jäljend võetud Tartu rahulepingu dokumendilt, 2. veebruaril Sindis avatava mälestusmärgi graniittahuka külge.

Allkirja jäljend on liimimise järel koormarihmaga kõvasti kinni veetud. Foto Urmas Saard
Allkirja jäljend on liimimise järel koormarihmaga kõvasti kinni veetud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Nüüdseks on jäänud veel üksnes Seljamaa büsti asetamine graniidist tahukale[/pullquote]Kirt ütles, et jäljendi tegemiseks käis ta raamatukogus ja otsis olemasolevaid dokumentide koopiaid. „Ega tema allkirju kusagilt mujalt ei õnnestunudki leida kui rahulepingu koopiatelt. Ka Internetis leiab väga hea kvaliteediga fotosid. Allkirja kõverike jäljendamine on identne, ainult mõnda väga peene niidiga veetud osa tegin pisut paksemaks. Allkirja lõpus oleva punkti jätsin ära. Aga Jul ja Seljamaa vahel oleva punkti kandsin graniidile samuti,” rääkis Kirt.

Allkirja pronksivalu tegi Kirt ise oma koduses ateljees, kus on valminud ka Seljamaa büst. Skulptuurse portree valas siiski pronksi Tormis Disain OÜ loovjuht Bruno Kadak, kellel on vajalikud oskused, kogemused ja vahendid. Praeguseks on Kirt lõpetanud ka patineerimise, mille tulemusena kaotati skulptuurilt kuldne läige. Nüüdseks on jäänud veel üksnes Seljamaa büsti asetamine graniidist tahukale.

Loe edasi: Seljamaa allkiri kinnitati graniidile

Ajaloopäevade sarja teemaks on Tartu rahu

Tartust alustatud teekonnal läbi Viljandi ja Tallinna toimub neljas ajaloopäev „100 aastat Tartu rahulepingut“ eelseisval laupäeval Rakveres, kus jätkatakse seniste lektorite osavõtul sama kavaga ettevalmistatud teemade käsitlemist.

bdr
Seto laulukoor Sõsarad esineb ajaloopäeval Tallinna rahvaülikooli ruumes. Foto Ants Erm

Senise tava kohaselt kaunistab loengusaali leelot iseloomustav sinise kandle kujutisega Petseri maakonna rohe-valge lipp, seinal Petseri maakonna ja Eesti Ingerimaa maakaart. „Kuigi Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos I pole veel endast setode ühendaja ja kaitsjana märku andnud, pole see aeg enam kaugel,” usub ajaloolane Aldo Kals, üks ajaloopäeval esinejatest. „Alles hiljuti kiskus ta Moskva õigeusu kiriku haardest välja Ukraina õigeusu kiriku. Küllap jõuab järg kord ka setodeni. Seda lootust kannab loengusaalis põleva küünla taga setode ajalooline Püha jüri ikoon,” selgitab Kals. Ürituse juhataja Rein Kochi töölauda kaunistab Eesti ajaloo tormides räsitud sinimustvalge laualipp. „See peab meisse sisendama teadmist, et petserimaalaste ja ingerimaalaste mured pole üksnes nende, vaid meie kõigi omad,” jätkab ajaloolane.

12. jaanuaril koostöös Tallinna Rahvaülikooliga korraldatud ajaloopäeval jahmatas kohalviibinuid Jüri Vaidla saadetud kiri õiguskantslerile ja teistele riigiametnikele ning poliitikutele. Vaidla osundas kontrolljoone taga sündinud petserimaalastele, keda Eesti valitsus käsitleb välismaalastena ja keelduvat Nõukogude Armees teenitud aastaid tööstaaži hulka arvamast.

Loe edasi: Ajaloopäevade sarja teemaks on Tartu rahu

Töötukassa tunnustas Metsä Woodi kasevineeritehast Pärnumaa 2018. aasta tööandja tiitliga

Töötukassa tunnustas täna parimaid koostööpartnereid ja tööandjaid. Pärnumaa 2018. aasta tööandja tiitel anti Metsä Woodi Pärnu vineeritehasele. Mullu augustis ametlikult tööd alustanud tehases töötab aasta lõpu seisuga juba enam kui 100 töötajat. Täisvõimsusel tööle hakates saab Pärnu tehases tööd umbes 200 inimest.

Metsä Woodi Pärnu tehase personalijuht Merite Liidemaa-Pärn ja tehasejuht Kaarel Tali Töötukassa tänukirja ja meenega
Metsä Woodi Pärnu tehase personalijuht Merite Liidemaa-Pärn ja tehasejuht Kaarel Tali Töötukassa tänukirja ja meenega

[pullquote]Pärnu tehase täisvõimsus on plaanis saavutada 2020. aastaks ja selleks on vaja värvata veel ligi 100 töötajat.[/pullquote]“Kaks aastat tagasi tulid Metsä Woodi esindajad Töötukassasse jutuga, et järgmiste aastate jooksul vajab Pärnusse tulev ettevõte endale 200 töötajat. Tänaseks on Metsä Wood värvanud Pärnus tööle umbes 100 inimest. Lisaks on kasutatud ka programmi tööta ja õpi võimalusi ning töötajad on läbinud töötukassa toel koolitusi. Metsä Wood on Töötukassale silmapaistev partner, keda iseloomustab oma töötajatest hoolimine, nad teevad kõik selleks, et nende juures on hea töötada. Metsä Woodi tulek Pärnusse on kindlasti väga oluline kogu Pärnumaale, sest lisandunud on palju väärt töökohti,” ütles Eesti Töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja Gerli Mets.

„On suur au saada Töötukassalt see tunnustav tiitel: oleme aasta jooksul palganud üle 100 töötaja ning see on olnud väga kiire, töörohke ja põnev aeg. Töötukassa tugi ja kogemused on meile palju abiks olnud. Usume, et hea koostöö jätkub ka edaspidi, sest palkame tehasesse järk-järgult töötajaid juurde,“ ütles Pärnu tehase personalijuht Merite Liidemaa-Pärn.

Loe edasi: Töötukassa tunnustas Metsä Woodi kasevineeritehast Pärnumaa 2018. aasta tööandja tiitliga

Heli Künnapas Urge raamatukogus

Põhja-Pärnumaa vallas elav ja töötav Heli Künnapas külastas käesoleva nädala alguses naabruses asuvat Tori valla Urge raamatukogu, kus tutvustas kirjanikuna oma loomingut ning rääkis kirjastajana ka paljude teiste autorite töödest. Väikeses seltskonnas toimunud pooleteist tunni pikkuse vestluse juures viibis vaikselt ka Heli noorim võsuke Johanna.

Heli Künnapas ja Johanna Urge raamatukogus. Foto Urmas Saard
Heli Künnapas ja Johanna Urge raamatukogus. Foto: Urmas Saard

Loe edasi: Heli Künnapas Urge raamatukogus