Muljeterohkel Pärnust väljunud reisirongi viimasel sõidul

Tänasega lõppes Pärnu ja Tallina vahelisel laiarööpmelisel raudteel reisirongiliiklus, mis avati 1971. aasta suvel. Kitsarööpmelisel raudteel avati Pärnu ja pealinna vaheline ühendus 90 aastat tagasi.

Pärnust Tallinna väljuvale viimasele reisirongile. Foto: Urmas Saard
Pärnust Tallinna väljuvale viimasele reisirongile. Foto: Urmas Saard

[pullquote]sõitis liinibussiga selleks Pärnusse, et teha hüvastijätu reis Pullini[/pullquote]Papiniidust väljus kell 17.44 tavatult pikk rong, nii jätkus kohti kõigile huvireisijatele. Igapäevaselt sellist hulka reisijaid pole nähtud. Papiniidu peatusest on Pärnu rong Tallinnasse väljunud alates 2014. a algusest.

Sindis elav Kiki Pärnpuu sõitis liinibussiga selleks Pärnusse, et teha hüvastijätu reis Pullini. Pulli asub Sindist mõnekümne minuti pikkuse jalutuskäigu kaugusel, jalgrattaga sõites on kahe sihtpunkti vahe palju lühem. „Eile viisin jalgratta käe kõrval Pulli peatusesse, kus astusin perroonilt kerge vaevaga rongile, et lasta Pärnus ratast remontida,” rääkis Pärnpuu. Aga naine rääkis, et mitte alati ei astunud ta koos jalgrattaga rongile. „Soome minnes sõitsin rongiga Tallinna, aga ratta lukustasin Pulli peatuse perroonil oleva laternaposti külge. Jalgratas ootas mind kenasti mitu päeva. Tagasi sõites ja perroonile astudes võtsin ratta ning pedaalisin sellega koju,” jutustas Pärnpuu, kelle meel läks viimast sõitu tehes päris härdaks ja poetas isegi paar pisarat peopesasse.

[pullquote]tänase päeva märksõnad on „külmale maale”[/pullquote]Pärnu Raeküla elanik Ivo Ilmsalu rääkis viimasel rongisõidul, et tema tänase päeva märksõnad on „külmale maale”, sest täna on 128. sünniaastapäev Pärnumaal Tori vallas ilmavalgust näinud Theodor Poolil. „Ta oli Eesti esimene põllutöö- ja toitlustusminister, kes 14. juunil 1941. aastal viidi oma kodutalust Piistojalt külmale maale. Tema maine põrm puhkab Sosva vangilaagri suures ühishauas. Aga ma usun, et Eesti Vabariik leiab võimaluse seal ära käija. Teejuhiks võiks olla professor Peeter Järvelaid, Tjumeni ülikooli õppejõud, kes tunneb sealseid inimesi ja on lubanud aidata,” arutles Ilmjärv. Ööseks lubas reisikaaslane minna oma vanaema õepoja, bioloogia doktori ja Antarktika järvede uurija Enn Kaubi juurde. „Tema sätib nüüd minekut Antarktikasse ekskursioonijuhina. See on minu teada tema kümnes reis Antarktikasse. Nii palju ei ole eestlastest mitte keegi seal viibinud. Aga see peab olema tõeline armastus jäise mandri vastu. Edaspidi palun temaga kontakteeruda. Tal on ilmunud ka raamat „Armulugu Antarktikaga”. Ta räägib sulle palju,” jutustas Ilmsalu ja tänas ära kuulamise eest.

“tegi meele rõõmsamaks

Pensionär Sirje Tali on tosin aastat Edela Raudteel pileteid müües sõitnud. Nüüd tuli ta Elroni rongiga samuti lühikesele huvireisile. Ta oli koos oma abikaasa ja paljude endiste töökaaslastega. Huvitav oli näha rongisaatjate kaasa võetud väga paljusid töötõendeid, mis kujutas endast väikest näitust möödunud aegadest.

Reisjate hulgas võis näha ka Mark Soosaart kaameraga reportaaži tegemas. Tema lubas Torini sõita. Rongile astujatele ja rongist väljujatele helistas rõõmsalt naeratav Helle Kullerkepp hõbedase helinaga kella, mis tegi meele rõõmsamaks. Kullerkupuga oli ühes mitmeid EKRE liikmeid. Nemad tulid rongile suure plakatiga, millel olev tekst kuulutas: „Kallid eestimaakad, oodake 10 aastat! Siis saate uue uhkema raudtee!” Keegi hästi väljuhäälne härra hüüdis valimiseelseid loosungeid ja kaamerat hoidnud Soosaar kutsus üles vaoshoitusele. Kogu jutuajamise võttis filmimees ka hoolsasti „lindile”. Kaameraid oli veel paljudel teistelgi, kes kõik püüdsid viimast sõitu jäädvustada. Pärnu Postimees tegi tervest reisist otseülekannet.

Peatustes põlesid küünlad. Küünla süütas nii Pärnu kui Pulli peatuses ka Pärnpuu, kes muutis Papiniidu perroonil Külauudiste reporteri meelt ja meelitas lühikesele sõidule. Reis oli küll lühike kuid meeleolukas ja meeldejääv.

Urmas Saard