Koostöös politseiga toimub Sindi Noortevolikogu Algatusgrupi eestvedamisel “Helkurkõnd 2018”, mis algab 26. novembri õhtul kell 18.00 põneva meelelahutusliku eeskavaga skatepargis ja jätkub helkurite sädeluses ühise rongkäiguga Sindi gümnaasiumi õuele.
[pullquote]Algatusgrupi juhi sõnul näeb enne helkurkõnnile asumist Sindi gümnaasiumi näiteringi ja tantsutrupp Hope esinemist[/pullquote]Tori valla piirkonna politseinik Piret Dreimann teab rääkida, et Nottinghami teetööline Percy Shaw patenteeris 1934. aastal maailma esimese helkuri. Idee tekkinud tal pimedal ajal valgustamata teel koju sõites, kui ootamatult aial istunud kassi silmad vastu helkisid. Shaw märkas neid tulukesi ja see aitas tal pimedal teel püsida. 1947. aastal võeti helkurid maanteel kasutusele ja Shaw pärjati leiutise eest Briti impeeriumi ordeniga.
Dreimann meenutab, et Eestis on helkuri kandmine maanteel olnud kohustuslik juba veerandsada aastat. Alates 2011. aastast on helkuri kandmine kohustuslik ka asulates, nii halva nähtavuse korral kui ka pimedas.
Georgina Ristoja, Sindi Noortevolikogu Algatusgrupi juhi sõnul näeb enne helkurkõnnile asumist Sindi gümnaasiumi näiteringi ja tantsutrupp Hope esinemist. Pärast rongkäiku toimub Sindi gümnaasiumi juures helkurpuu ehitamine, milleks on juba varutud vähemalt poolsada elupäästjat. Ristoja ja Dreimann loodavad sponsorite täiendavale toetusele ja nii võib helkurite hulk mitmekordistuda.
Dreimann lisab juurde, et kodanikupäeval, 26. novembril korraldab politsei ühes maanteeameti ja abipolitseinikega üle terve riigi aktsiooni “Helkuriga sõbraks”, millega teadvustatakse pimedas enda nähtavaks muutmise vajalikkust.
“Inimelu on liiga kallis hind ükskõik milliseks õppetunniks
Viis aastat tagasi Lõuna-Eestis helkurkõnnile elu sisse puhunud Politsei- ja Piirivalveameti politseikapten Rainer Rahasepp selgitab, et helkurkõnd koondab rahvast igal aastal ja toob ka tänavu üle Eesti kokku külakogukonnad, sõprusringkonnad ja teised aktiivsed inimesed, kes on enda nähtavaks tegemisel teistelegi eeskujuks. Ühtlasi annavad inimesed helkurkõnnil osalemisega oma panuse teiste jalakäijate nähtavaks tegemisel. “Igal aastal satub liiklusõnnetustesse kümneid helkurita jalakäijaid, kellest osa paraku hukkub. Inimelu on aga liiga kallis hind ükskõik milliseks õppetunniks. Seepärast kutsumegi kogukondi üles ennetavalt eeskujuks olema, end ja oma lähedasi helkiva elupäästjaga varustama ja teisigi abivajajaid nähtavaks tegema,” räägib politseikapten.
Maanteeameti ennetustöö ekspert Darja Lukašenko-Tšistotin tõdeb, et suurem jagu Eesti inimesi on tänaseks küll helkuriga sõbraks saanud, kuid siiski kohtab hämaratel tänavatel pea nähtamatuid tumedaid tonte, kes pole end mingil põhjusel särava valgusallikaga varustanud.
Eksperdi juhatusel leiab enese nähtavaks tegemiseks põnevaid võimalusi leheküljelt silmapaistev.mnt.ee.
Urmas Saard