Kahekäeline loodusõnnetus tabas Pärnus Martensi maja juures hiljuti kasvama pandud puud.
Martensi maja töötajatega vesteldes selgus, et täna hommikul olevat puu veel kenasti püstises asendis olnud ja vahepeal pole ka marutuult täheldatud. Jalajäljed reedavad, et tegemist võis olla kahejalgsega, kes üritas nõrga puu kallal jõudu tarvitada.
Urmas Saard
Koostöös MTÜ Fenno Ugriaga korraldab Reval Folk hõimupäevade erikontserdi, mil publiku ette astub Soome üks juhtivaid kaasaegseid akordioniste ja rahvusvaheliselt tunnustatud muusikuid – Maria Kalaniemi.
[pullquote]Läbi pärimuse ja helikeele astuvad minevik ja tänapäev omavahel dialoogi, nagu ühe ja sama vöö erinevad mustrid[/pullquote]Mariaga mängib kontserdil hetke koos ka tema kauaaegne õpilane ning praegune kolleeg, Eesti üks edukamaid akordioniste maailmas – Tuulikki Bartosik. Teiseks peaesinejaks on legendaarne Mordva meestelaulu traditsiooni hoidev vokaalansambel Toorama, kes käis viimati Eestis kuus aastat tagasi. Peale kontserti toimub laulutuba Jaan Sarvega, kes on Tallinnas elav seto juurtega pilli- ja laulumees.
Õhtu pühendatakse hõimuseostele eestlaste ja sugulasrahvaste vahel. Läbi pärimuse ja helikeele astuvad minevik ja tänapäev omavahel dialoogi, nagu ühe ja sama (hõimluse) vöö erinevad mustrid.
Loe edasi: Hõimupäevadel esineb Soome tippakordionist Maria Kalaniemi
Täiskasvanud õppija nädala (TÕN) raames toimuvad oktoobri teisest nädalast alates külades üle Eesti mitmed praktilised koolitused – õppida saab näiteks riiete värvimist, nutikat koristamist, metsikute taimede hapendamist, aga ka seda, kuidas oma kodu ohutuks ja turvaliseks muuta ning millised esmaabivahendid kodus peavad olema. Samuti õpetatakse, kuidas külamaja ümbrust haljastusega kaunimaks kujundada.
“Õppiva küla puhul on heameel tõdeda, et suuresti on rõhk praktilistel koolitustel,” tõdes Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk. “Heaks näiteks siin on Pärnumaa Kodukandi koolitused koduapteegist ja kodu ohutusest, aga ka nutikast koristamisest, kus põhirõhk teadmistel, mida igapäevaelus rakendada saab. Loodetavasti saab praktilistest koolitustest alguse soov hiljem edasi õppida ja teadmisi täiendada. ”
Pärnumaa Kodukandi esindaja Tiina Heidemanni sõnul kõneldakse koduapteegi koolitusel vajalikest esmaabivahenditest ja ravimitest, mis kodus peavad olema, aga ka turvaohtudest, millest inimesel teinekord kodus aimugi pole. “Ka tagurpidi pööratud vaibanurk või mööbli serv võib õnnetuse kaasa tuua,” tõi ta näite. Nutika koristamise koolitus aitab Heidemanni sõnul aga aega kokku hoida ning jagab lihtsaid nippe, kuidas kodu koristamist tõhusamaks muuta. Metsikute taimede hapendamist ja soolamist õpetab Pärnumaal TÕN raames taimetark Mercedes Merimaa.
Loe edasi: Külades jagatakse täiskasvanud õppija nädalal praktilisi oskusi
16. oktoobril tähistab Eesti aktiivseim nüüdismuusika ansambel U: kontserdiga sarjas URR (U: Rahvusringhäälingus) oma 15. sünnipäeva. Kuigi ansambel loodi 2002. a lõpus, astus U: üles oma esimese täiskavaga täpselt 15 aastat tagasi, 16. oktoobril 2003 festivalil NYYD, mida ansambel peab oma tõeliseks sünnipäevaks.
[pullquote]Kavas:
Muusikaline tervitus
Tatjana Kozlova-Johannes „Circles” (2004 )
John Cage „Child of Tree” (1975)
Ivan Fedele „Immagini da Escher” (2005)[/pullquote]Viis aastat tagasi, tähistamaks oma 10. tegevusaastat, käivitas U: koostöös Klassikaraadioga kontserdisarja URR, mis kandis toona alapealkirja „10 aastat vastupanu”. Vastupanu all pidas U: silmas eelkõige mitte kaasa minna mugavusega, seada endale pidevalt uusi väljakutseid, mitte teha allahindlusi sisu ja kvaliteedi suhtes. Sarja üheks eesmärgiks on tõsta üldist teadlikkust nüüdismuusikast, kasvatada nö kultuurikihti selles vallas. Igal kontserdil on kindel teema, mis tutvustab erinevaid tahkusid nüüdismuusikast. Sarja jooksul on esmaesitlusele toodud mitmeid maailmas tunnustatud heliloojate väärt-teoseid, mis senini Eestis kõlanud ei olnud. Lisaks kõlavale muusikale tutvustavad Taavi Kerikmäe ja Tarmo Johannes teoste ja teemade tausta, kontsertidest toimuvad otseülekanded Klassikaraadio eetris. Käesolev kontsert on sarjas järjekorralt kahekümnes.
Uudist täiendatud: 14. oktoobril, kell 00:25
Täna toimus Pärnu kaubanduskeskuse Port Artur 2 aatriumis Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ärikorralduse eriala õpilaste poolt läbi viidud heategevuslik tordioksjon loomade varjupaiga toetuseks. Tordioksjonit juhtis selgelt kõlava häälega Endla teatri näitleja Sander Rebane.
[pullquote]Oksjoni teel saadud raha eest tahetakse soetada Pärnu kodutute loomade varjupaigale kiirkuivatuskapp[/pullquote]Iris Ojasoo (pildigaleriis 029), Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ärikorralduse spetsialisti 1. kursuse õpilane, ütles, et käesoleval sügisel toimus heategevuslik oksjon juba neljandat korda: „Paaril viimasel aastal Port Arturis ja esimestel aastatel kutsehariduskeskuse hoones.” Ärikorralduse eriala õpilaste heategevuslik traditsioon sai alguse 2015. aastal ettevõtlusnädala raames. „Lisaks heategevusele soovisime tänavu tõmmata tähelepanu saabuvale täiskasvanud õppija nädalale, mis toimub 19. – 26. oktoobrini üle riigi,” selgitas Ojasoo.
„Oksjoni teel saadud raha eest tahetakse soetada Pärnu kodutute loomade varjupaigale kiirkuivatuskapp aluskatete jaoks,” rääkis Ojasoo, kelle sõnul oli võrreldes eelmiste aastatega oskjonil rekordiliselt rohkem torte, seekord siis 43-lt heategijalt. Täpsustatud andmetel osales üheksa erategijat ja 34 ettevõtet, kelle hulgas ka Pärnumaa Kutsehariduskeskus.
Loe edasi: Loomade varjupaiga toetuseks toimunud tordioksjonil koguti 919 eurot
Käesoleval õppeaastal lõpetab 19. lend Karl Rammi nimelise Sindi muusikakooli, aga juba tänavu 20. oktoobril tähistab Tori valla ainus huvikool oma tegevuse 30. aastapäeva piduliku kontsert-aktuse ja banketiga.
[pullquote]Lõime kolm erineva raskusastmega õppekava[/pullquote]Muusikalist algharidust andev õppeasutus alustas Sindi linnas Pärnu muusikakooli filiaalina 1988. aastal ja 10 aastat hiljem jätkas iseseisvalt. Kool sai oma nime mehelt, kes edendas suuresti Sindi muusikaelu kujunemist. Muusikaõpetaja algatusel loodi mitmeid koore. Ramm asutas Sindis Eesti esimese poiste puhkpilliorkestri, aga kõige enam tuntakse teda ikkagi vast laulu „Õrn ööbik“ autorina.
„Tundub, et asume õigel teel,” naeratab Sindi muusikakooli kauane direktor Merike Teppan-Kolk. 30 aasta kestel on olnud 71 lõpetajat. Koolist väljalangevus on viimaste aastatega oluliselt vähenenud. „Peamiseks põhjuseks on tõenäoliselt see, et kohandasime oma kooli õppekavad lastele sobivamaks. Lõime kolm erineva raskusastmega õppekava, et iga laps leiaks endale sobiva koormuse ja raskusastmega pilliõppimise võimaluse. Lisaks kohendasime tundide pikkuseid ning mahtusid,” selgitab direktor.
Pärnu linnavalitsuses valmis linna peamisi arvnäitajaid sisaldav kogumik „Pärnu arvudes 2017“, mis on kättesaadav linna kodulehel.
[pullquote]Pärnu elanike arv on pärast valdadega liitumist kasvanud 51 656 elanikule[/pullquote]Kliimapeatükist saab teada, millised olid linna 2015., 2016. ja 2017. aasta maksimum- ja miinimumtemperatuurid, aasta sademete hulk, aasta keskmise päikesepaiste kestus jne. Erinevate aastate võrdlusest selgub, et maksimumtemperatuurid väga palju ei erine, kuid talv oli 2016. aastal krõbedam kui 2015. või 2017. aastal.
Pärnu elanike arv on pärast valdadega liitumist kasvanud 51 656 elanikule (01.01.2018 seisuga), aga Pärnu on endiselt rahvaarvu poolest Eesti neljas linn. Narva elanike arv küll väheneb, ent seal elab siiski pea 7000 elanikku rohkem kui Pärnus.
Suvepealinna populaarsemad poiste nimed on Robert, Robin, Oliver, Oskar ja Artjom, sagedasemad tüdrukute nimed Sofia, Maria, Mia, Alisa, Nora, Eliise ja Hanna.
Järgides 2015. a mais siseministri käskkirjaga kinnitatud „Linnapiirkondade tegevuskavade koostamise protseduurid“ projektiettepanekut esitas Sindi linnavalitsus vähem kui kuu aega hiljem viis taotlust: uute kergliiklusteede rajamiseks ja vanade renoveerimiseks, lasteaiakohtade lisandumiseks, lastehoiu avamiseks ning koolimaja esise väljaku välja ehitamiseks.
[pullquote]Kripeldama jäi vaid Raudtee tänava tee[/pullquote]Projektitaotluste läbi vaatamiseks moodustatud kohalike omavalitsuste esindajatest koosnevasse komisjoni kuulusid tookord Audru, Paikuse, Sauga, Tahkuranna vald ning Pärnu ja Sindi linn. Sindi viiest taotlusest ei pääsenud Pärnust edasi lastehoid ja kooli esine väljak. Lasteaiakohtade taotluses peeti silmas Pärnus Raja lasteaia ehitamises osalemist. Pärnu linna ehitatav lasteaed peaks plaanide kohaselt valmis olema 2020. a juulis. Kokku osaleb Tori vald rajatava lasteaia rahastamises 50 koha jagu.
Sintlased pidid leppima koolimaja esise väljaku projektitaotlusest välja jäämisega, sest väikelinnal tuli eelistuste järjestuses võistelda Pärnu Rüütli platsiga, mis riigi sünnilinnas tänavu suvel uuenduskuuri läbis.
Eile kohtusid pärnakatega peaminister Jüri Ratas ning majandus- ja taristuminister Kadri Simson. Juba pool tundi enne kohtumise algusaega olid Pärnu endise maavalitsuse hoone saali kohad hõivatud ja viiendalt korruselt tassiti toole juurde.
[pullquote]Praegu naerdakse selle üle. Ma arvan, et juba mõne aasta pärast see projekt, investeering, annab Pärnule väga tugeva ühenduse[/pullquote]Vähem kui pool kohtumise ajast kulus valitsuse tööst ülevaate tegemisele. Suurema osa ajast pühendasid Ratas ja Simson küsimustele vastamisele, hiljem vahetuks vestluseks üksikute inimestega, aga liituti ka paari-kolmekesi jutlevate seltskondadega.
„Et oleme jõudnud 100-aastasesse Eesti riiki ja räägime ikka veel eesti keelt, see on midagi erakordset. Aga mis on Eesti järgmise saja aasta narrativ, kuhu me peame jõudma,” arutles Ratas ja vastas arutlevale küsimusele, et narratiiviks saab olla eesti rahva arvu kasvule pööramine. „See on minu meelest riigi olulisemaid tugitalasid, et me ei oleks väheneva rahvaarvuga riik,” selgitas peaminister, kelle sõnul on viimastel aastatel tuhandete inimeste kodumaale tagasipöördumine oluline signaal, kuigi iive jääb veel negatiivseks.
Loe edasi: Riigi peaminister ja majandusminister kohtusid pärnakatega
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse korraldatud meenekonkursil pälvis kõige rohkem tunnustusi Põltsamaal elav käsitöömeister Helvi Nikkel, kes saavutas esikoha Põltsamaa piirkonna meenete arvestuses, esikoha Vooremaa piirkonna meenete arvestuses nii esimese kui teise koha ja valiti Facebook´i hääletusel publiku lemmikuks (173 häälega).
Harjumaalt Padiselt pärit Helvi Nikkel elab Põltsamaal. Käsitööga tegelemine oli talle algul hobiks, kuid nüüd on saanud sellest töö. Nikkel valmistab vastavalt tellimustele nii piltidega kellasid, kui ka külmkapimagneteid, samuti fotoalbumeid, beebiraamatuid, sünnitõenditele ümbriseid jne. Jõgevamaa meenetekonkursil ajendas Nikkelit osaleme soov oma loomingut suuremale avalikkusele tutvustada ja ennast esile tuua. Kokku esitas ta konkursile kümme toodet. „Ma arvan, et meened peavad olema ka praktilised. Nii otsustasingi just nende toodetega osaleda konkursil. Kõigepealt tuli mõelda, kuidas hakkab kell visuaalselt välja nägema. Selleks pidi tegema visandeid ja valima sobivad fotod ning toorikute tootjad,” rääkis Nikkel. Esikoha Põltsamaa piirkonna meenete osas tõi Nikkelile seinakell Põltsamaa lossihoovi pildiga, Vooremaa piirkonna esikoha tõi seinakell Palamuse, Vooremaa teise koha tõi külmkapimagnet Laiuse varemed. Facebook´i korraldatud hääletusel sai publiku lemmikuks seinakell Põltsamaa motiividega.
Loe edasi: Jõgevamaa meenemeistrile tõid mitmeid auhindu kultuurilooliste piltidega seinakellad
Pärnu linna Paikuse osavalla naisteühing Marta korraldas teist aastat Seljametsa külamajas sügislaata, kus otse kaubalettide vahel esinesid tantsijad ja lauljad, hoone muuseumi poolses tiivas toimusid töötoad ja lapsed nägid „seina seest tulevat” filmi.
[pullquote]võis osta ka Peipsi veerel kasvavaid Kolkja sibulaid ja Ljubaša küüslauku[/pullquote]Marta juhatuse liige Grüüne Ott ütles, et neljale tunnile kavandatud laadapäevale saabusid paljud kauplejad juba paar tundi enne ametlikku uste avamist. Kauplejaid oli tänavu kordades rohkem võrreldes esimese aastaga. Päris suur hulk müüjaid eelistas tulla kohale oma telkidega ja vaatamata üsna vesisele ilmale kaubeldi õuel, kus ruumi hoopis rohkem. Ega kõigega saanukski ruumi sisse minna. Suitsuliha ahi suitses päris loomulikult ikka lageda taeva all.
„Astu aga ligi,” hüüdis sõbralik mees, kes tulnud Tallinnast ja valas väikese topka sisse Pääsküla Pruulikoja kodukalja. Pidavat maitselt väga sarnanema omaaegse leivakaljaga, mida linna tänaval otse suurest vaadist suurtesse sangaga klaasidesse lasti. „Ainult mitte enam nii magus, kui vanasti, suhkrut on vähem,” kuulsin selgituseks, kui hüva märjukest vähehaaval maitsesin. Et kaup aus oleks, siis selleks võis ka joogi koostist lugeda: vesi, suhkur, rukkilinnased, leib, sidrunhape, pärm. Hea maitse säilimiseks soovitatakse hoida temperatuuril +2 kuni +4.
Keskkonnaministeeriumi ettepanekul kiitis Vabariigi valitsus eile heaks Võrumaal Rõuge ja Võru vallas asuva Keretü looduskaitseala loomise. Alal tagatakse kaitsealuste liikide elupaikade säilimine, arvestades samal ajal riigikaitse vajadusi.
[pullquote]kehtestatakse must-toonekure, merikotka ja metsise häirimatuks pesitsemiseks ajalised liikumispiirangud[/pullquote]Kaitseala territoorium on osaliselt juba enne olnud kaitse all Keretü metsise, Tsirgupalu merikotka, Kerretu soo merikotka ja Nursipalu must-toonekure püsielupaikadena. Olemasolevad püsielupaigad liidetakse ja kaitseala koosseisu arvatakse Kerretu raba koos seda ümbritseva metsaga, et tagada seal leiduvate kaitsealuste liikide elupaikade parem kaitse. Kaitsealale jääb kaks I kategooria ja kuus II kategooria ning III kategooria kaitsealuste liikide elupaika ja kasvukohta.
Keretü looduskaitseala asub peaaegu tervikuna Nursipalu harjutusväljal. See on harjutusvälja osa, kus pole planeeritud aktiivset kasutust, ning seega ei välista kaitseala harjutusvälja eesmärgipärast kasutamist.
Loe edasi: Valitsus kiitis heaks Keretü looduskaitseala loomise
Rahvamuusikaõpetaja Eha Niglase õpilased on esinenud paljudes maailma paikades. Täna esinevad Jõgeva muusikakooli rahvamuusika ansambli Tuustar muusikud Kaukaasias – Sotšis ja Punasel Lagedal toimuvatel Eesti kultuuripäevadel, kus avatakse Jaak Soansi loodud bareljeef sealse Anton Hansen Tammsaare muuseumi loojale Ants Pajule.
[pullquote]Mulle tähendab rahvamuusika nii tööd kui hobi[/pullquote]Tuustari juhendaja Niglas tähistas aga 25 septembril 60 sünnipäeva ja pälvis loomingulise ning pedagoogilise töö eest väärikaid tunnustusi.
„Mulle tähendab rahvamuusika nii tööd kui hobi,” ütles Setomaa juurtega Niglas. Tema enda juhendatavast viieteistkümne liikmelisest ansamblist Tuustar rääkides meenutas ta esmalt möödunud suve. „Esinesime maakonna laulu- ja tantsupeol Kassinurmes ja Memme-taadi peol Kuremaal. Olime kolmel päeval kohal ka Võru pärimustantsu folkloorifestivalil. Iseäranis tormiliseks päevaks kujunes aga 14. juuli. Hommikul astusime publiku ette Mustvees Peipsi Folgil, seejärel Sadala kõlakoja avapidustustel, aga juba õhtul sõitsime koos folklooriselts Jõgevahe Pere naisrühmaga Itaaliasse, Cinzanos toimunud folkloorifestivalile. Esinesime kontsertidega Raekoja platsil, tänavatel ja kultuurihallis. Tegusa sündmusena on meelde jäänud ka Avatud Külavärvad, mil esinesime Sadalas, Kääpal ja Kasepäl.”
Loe edasi: Jõgeva muusikaõpetaja juubelid ja tema juhendatav ansambel
Sindi gümnaasiumis kattis õpetajate päeva kohvilaua suupistetega pagariäri Pärnamäed, gümnasistid asendasid õpetajaid koolitundides, vabastasid mõneks tunniks töökohustustest koguni direktori ja õppealajuhataja, kinkisid tähtpäevalistele lilli ja meeneid, etendasid sketše, saatsid õpetajad kontserdile ja panid nad kirjandit kirjutama.
[pullquote]Chätlyn: Teie olete need, kes aitate kujundada meie tulevikku maailmas[/pullquote]Õpetajate päeva korraldustoimkonna tuumiku moodustasid gümnaasiumi astme õpilased Chätlyn Parts, Egon Gentalen, Kristiina Anufrieva, Sander Anderson, Merili Tambu ja Pillerin Pihelgas. Chätlyn täitis koolijuhi kohuseid ja Egon õppealajuhataja ülesandeid. Eesti koolide abiturientidel on ammune üldlevinud tava asuda sellel päeval õpetajate rolli ja ise tunde anda.
Kuigi enamik õpetajaid võisid tänast päeva täiel rinnal nautida, võtsid siiski mõned neist vabatahtlikena enda kanda õpilaste algatust abistavaid tegevusi.
Õpetajate toas ütles direktori kohusetäitja Chätlyn õpetajate poole pöördudes, et tunneb talle usaldatud ametis suurt au. „Õpetaja on kui näitleja, kes peab päevast päeva esinema, tegema nägu nagu kõik oleks korras. Õpetajast sõltub sageli väga palju. Teie olete need, kes aitate kujundada meie tulevikku maailmas. Õpetajate ülesandeks on teha meist inimesed, anda eluks vajalikke oskuseid ning teadmisi. Loodan, et naudite tänast päeva, mis jääb kauaks meelde.”
Loe edasi: Anu Martinson: võta üks mõnus kohv ja naudi päeva (õpetajate päevaks)
Äsja valminud Metsä Woodi Pärnu vineeritehases lõigati 3. oktoobril Raivo Tahvenau saksofoni helide saatel sinivalget linti, et ammuse tava kohaselt kuulutada piduliku toiminguga uus tehas avatuks.
[pullquote]Meie alustame tootmist alles spoonilehest[/pullquote]Pärnu tehase tootmisliinil toimiv tööprotsess ei ole aga kuidagi võrreldav ammuste tavadega. Sisenedes hiigelmõõtmetega hoonesse, millel kogupindala üle 29000 ruutmeetri, märkab fuajeesse astudes puutetundlikku ekraani. Vajutades mõnele tootmisliini ikoonile saab koheselt vajalikke teateid hetkeseisust. Pidulikule avapäevale saabunud külalistele tutvustati tehast siiski vahetult tootmispinnal uudistades, mitte suure ekraani ees seistes. Tootmisliinide juurde pääsemiseks pidi tõmbama selga neoonvärvides vesti, asetama kaitseprillid silmadele ja katma pea kiivriga. Seda kõike muidugi ohutusnõudeid järgides. Teejuhi jutt oli kuuldav kõrvaklappides, mis tegi jälgimise eriti mugavaks, sest ei pidanud pidevalt rääkija kõrval seisma. Eestikeelset ekskursiooni soovinud seltskonnale andis asjatundlikke selgitusi Kristjan Peterson, kes siiski kasutas mingil põhjusel inglise keelt.
„Made in Pärnumaa” jutustab Pärnu muuseumis ka Sindist, aga mitte enam kaua.
[pullquote]Arvan, et Sindi spordielu hoidis kogukonda tublisti koos[/pullquote]Pärnu muuseumis on käesoleva nädala lõpuni veel viimaseid päevi avatud pea viis kuud kestnud näitus „Made in Pärnumaa”. Külastajateni toodi kõik ainulaadne, oluline, eriline ja mis kõige tähtsam, päritolult just Pärnu maakonnast. Väljapanekute hulgas näeb ligemale sadat kõige olulisemat eset, rajatist, tegu, teenust, sündmust, teost, mis sisult eripärased ja olulised meie kodupaigale ning omavad tänini tähenduslikku rolli eesti rahva loos. Näituse mõtte algatajana tegi Pärnu muuseum koostööd Audru, Häädemeeste, Kihnu, Tori ja Sindi mäluasutustega.
Esmaspäeviti on muuseum külastajatele suletud, aga muuseumipedagoog Tiit Kask leidis siiski võimaluse suurt hilinejat vastu võtta. Liftiga näituse saali tõusmise ajal poetas turismiloolane Kask ristsõna lehekese pihku, et teadmiste kontrolliks kasvõi juba enne näitust nägemata tosin vertikaalset rida täis märkida. Teisele kohale asetatuna küsitakse 1834. a Sindis tööd alustanud suurettevõtte nimetust. Sindi valik oligi seekordse külastuse peamine huviväärsus, kuigi eranditult kõik ülejäänugi väärib samaväärset tähelepanu.
Loe edasi: Tiit Kask: Sindi sai oma kodulinna eest sõnumi välja saata
