Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2018
E T K N R L P
« sept   nov »
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Täna tähistab Türgi Vabariik 95. aastapäeva

Türgi keele filoloog ja Tartu Ülikooli Aasia Keskuse ekspert Helen Haas ütleb, et Eesti keeleteadlased ei ole eesti ja türgi keele võimalikule sugulusele ja selle uurimisele eriti tähelepanu pööranud. Samas on türklaste seas levinud arvamus, et türgi keel on suguluses ungari, soome ja eesti keelega.

Piia Karro-Selg  paneb Raeküla Vanakooli keskuses  Türgi Eesti sõprust tutvustavat näitust üles Foto Urmas Saard

Piia Karro-Selg paneb Raeküla Vanakooli keskuses Türgi Eesti sõprust tutvustavat näitust üles. Foto: Urmas Saard

Praeguse seisuga rahvaarvult üle 80 miljoni elanikuga riigi rajamine tänasel kujul leidis aset 1923. aasta 29. oktoobril. Veidi enam kui kümme aastat tagasi valmis Türgi saatkonnal rikkaliku foto- ja arhiivimaterjaliga ajaloo- ja dokumendinäitus “Türgi 85 – Eesti 90. Sõprus läbi aegade”. Tänavu septembri alguses Pärnus toimunud Türgi nädalal ja pärast sedagi oli pärnakatel võimalus näha sama väljapanekut, millel on aegumatu väärtus. Läinud nädala lõpul liikus näitus „Türgi Eesti sõprus läbi aegade” Raeküla Vanakooli keskuse suurde saali, kus saab jätkuvalt 17-le stendile paigutatud huvitavate materjalidega tutvuda.

Türgi päevadel järjekordselt Pärnus viibinud Hayriye Kumaşcıoğlu, Türgi suursaadik Eestis, tuletas meelde, et Türgi Vabariik pole mitte kunagi nõukogude okupatsiooni Eestis tunnustanud. Seega võib tõepoolest rääkida Eesti ja Türgi vahelisest läbi aegade kestvast sõprusest. Näituse stendile jaotunud teemadeks on „Iseseisvussõjad ja parlamentide avamine”, „Eesti-Türgi suhete algus ja Eesti Türgi sõprusleping (1924)”, „Diplomaatiliste suhete taasloomine”, „Eesti-Türgi majandussuhted”, „Türgi naised. Eesti ajakirjandus Türgi reformidest”, „Eestlased Türgis, türklased Eestis” ja teised pealkirjad.

Sarnaselt kõige muuga meelitab lähemalt lugema ka pealkiri „Keel ja kirjandus”. Haas ütles, et Eestis on eesti-türgi keele sugulusele tähelepanu juhtinud tõlkija Ly Seppel. „Kui rääkida võimalikest suguluse aspektidest, siis tõstaksin esile grammatilisi sarnasusi – mõlemad keeled kasutavad käänamisel ja sõnamoodustusel enamasti järelliiteid. Kausatiivi moodustamisel kasutatakse isegi sarnast liidet – keema-keetma, kaynamak-kaynatmak.” Türgi keele filoloogi sõnul jääb silma ka infinitiivi sarnane tunnus – eesti keeles -ma, türgi keeles -mak. „Sellised veega seotud sõnad nagu suplema, sulistama, sukelduma, sulama on sarnased türgi sõnaga su (vesi). Türgi keel järgib nii kõnes kui kirjas vokaalharmooniat, mis on ka soome keeles esindatud,” selgitas Haas. Türgi keel on sarnaselt eesti keelega samuti soovõrdne, milles puudub grammatiline sugu.

“võib rohkemgi üllatusi esineda

Türgi keelt kõneleb umbes 80 miljonit inimest. Aga kui jätkata kõnelust türgi ja eesti keele kasutusest ametlikul tasandil, siis võib rohkemgi üllatusi esineda. Mõned päevad tagasi murdsin pead, kuidas on sobilik inglise keeles kirjaliku küsimusega saatkonna poole pöörduda, aga üllatuslikult sain kiire vastuse sulaselges eesti keeles.

Tähelepanu köitvad on ka näiteks „Riigijuhtide kirjad”, millele osundas Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg, Türgi päevade peakorraldaja ja näituse üles riputamisega tegelenud paljude riikide teemanädalate eestvedaja. Raeküla Vanakooli keskuse fuajee puhkenurga seinal ripub Konstantin Pätsi näopildiga maal, sest Eesti presidendil on selle majaga eriline side. Just seepärast läheb Piiale eriliselt korda kõik see, mis puudutab Pätsi. Ta palus hoolikalt lugeda teksti, mis meenutab 1931. a 18. märtsil riigivanem Pätsi läkitatud kirja Türgi riigipeale. Päts palus kirja üleandmisel M. Kemalile rõhutada, et tegemist on erakirjaga. Seetõttu allkirjastas ta kirja mitte riigivanemana, vaid Eesti-Soome-Ungari Liidu esimehena. Kirjas taotleti kas Türgi saatkonna asutamist Tallinnas või Riias resideeruva Türgi diplomaatilise esinduse ületoomist Tallinna. Selleks rõhutati eestlaste ja türklaste ühist turaani päritolu.

7. mail informeeris Türgi välisministeeriumi alamsekretär Türgi diplomaatilist asjurit I. Osmanit, et saatkonna loomine võetakse kaalumisele esimese võimaluse ilmnemisel ja palus kirjutada sellekohase vastuse. Pätsi erakirjal võis olla mõju Tallinna määramisel Türgi Balti riikide saatkonna alaliseks asupaigaks.

Urmas Saard

Leave a Reply

  

  

  

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>