Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2018
E T K N R L P
« sept   nov »
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Põllumajandusmuuseumis

Maakultuur on rahvusliku mälu ja identiteedi kandja, mille püsimisele aitab kaasa Eesti Põllumajandusmuuseum.

Eesti Põllumajandusmuuseumis Foto Urmas Saard

Eesti Põllumajandusmuuseumis. Foto: Urmas Saard

Eelmise aasta augustis allkirjastas maaeluminister Tarmo Tamm Sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid asutamispaberid, millega liideti Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum, Eesti Põllumajandusmuuseum ja Tori hobusekasvanduse kompleks ühise sihtasutuse alla. Tori hobusekasvandus alustas tegevust 1856. aastal vajadusega aretada vähenõudlikku ja vastupidavat eesti hobust. Jakobsoni tunti kui edumeelset ja uuele avatud peremeest. Tema talumuuseum ongi just see paik, kus vana kohtub uuega. Ülenurmel asuva keskmuuseumi oluline ülesanne on Eesti maakultuuri, omandisuhete, põllumajandusliku tootmise, põllumajandushariduse ja -teaduse jäädvustamine ning vastava valdkonna ainese kogumine, uurimine, eksponeerimine ja säilitamine.

25. septembril käisid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad õppereisil Põllumajandusmuuseumis. Suur huviliste seltskond jaotati kaheks, et giididel oleks hõlpsam selgitusi anda. Üks giididest oli teadur Lembit Karu (pildigaleriis foto 016), kelle erialaks on etnograafia.

Eesti Põllumajandusmuuseum sai tänavu viiekümneseks. Muuseum asutati 1968. a 2. juulil. Selle kogud koosnevad umbes 60 000 museaalist. Eriti hoogsalt täienesid kogud aastatel 1970 – 1980. Peamisteks kogumisaladeks kujunesid Tartu, Viljandi, Paide ja Pärnu piirkonnad. Hoogsast kogumistööst jäi välja üksnes Hiiumaa, aga väärtuslikke esemeid toodi muuseumisse koguni Petserimaalt, mis võetud väevõimuga Venemaa administratiivse juhtimise alla.

Muuseumis on avatud kümmekond püsinäitust. Hetkel on suletud „Kuldne õlg ja põnev kasetoht meie kodus”. Kuid tutvuda saab näituseväljakuga, “Põllumajanduse ja maaelu areng Eestis läbi sajandite”, „Talurahva veovahendid 19. sajandi teisest poolest 20. sajandi algusaastateni” ja teiste huvitavate väljapanekutega.

Karu rääkis ka mõisa ajaloost. Esimene teade Ülenurme (Uellenorm) mõisast pärineb aastast 1646. Mõningatel andmetel ehitati mõisa häärberihoone 1888. aastal, aga räägitakse ka aastatest 1850–1870. Eesti soost viljakaupmees Georg Riik ostis mõisa 1883. a septembris ja maksis tehingu eest 38 000 hõberubla, mille vääringut on tänapäeval raske võrrelda. Peamine tootmisala oli mõisas teraviljakasvatus. 1907. a omandas mõisa teine eesti soost jõukur, piimakaupmees Peeter Muna (Munna).

Kohe esimesel nõukogude okupatsiooni aastal võttis võõrvõim Ülenurme mõisa maad enda kätte ja tegi neist Nõo sovhoosi Ülenurme osakonna. Ülenurme sovhoosist sai 1968. a Eesti Põllumajanduse Akadeemia katsemajand ja kolm aastat hiljem eraldati mõisa majandushooned Eesti Põllumajandusmuuseumile. Järgnevatel aastatel avati mõisa restaureeritud hobusetallis muuseumi püsiekspositsioon, Ülenurme Õppemajand lõpetas tegevuse ning 2005 kolis Põllumajandusmuuseum ka Ülenurme mõisa häärberisse.

Sepikojas võttis uudistajaid vastu sepp Mart Salumaa poeg Paul, kes sepistas sepatööd selgitava jutu ajal ühe konksu. Sirje Aigro hinna küsimise peale vastas sepapoiss, et kingib sepise küsijale ilma raha küsimata (pildigaleriis foto 038).

Terviklikuma ülevaate saamiseks jäi tund-poolteist liiga väheseks ja suurema huvi korral tuleb Põllumajandusmuuseumisse tulekuks varuda märksa rohkem aega.

Urmas Saard

Leave a Reply

  

  

  

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>