Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2018
E T K N R L P
« sept   nov »
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Mälestusi esilekutsuv Lennundusmuuseum

Läbi tiheda udu aimatavalt nähtavale ilmunud reisilennuki tagumised tiivad andsid Haaslava – Vana-Kuuste teel sõitjatele märku Lennundusmuuseumisse jõudmisest.

Venemaa reisilennuk JAK-40 Eesti Lennundusmuuseumis Foto Urmas Saard

Venemaa reisilennuk JAK-40 Eesti Lennundusmuuseumis. Foto: Urmas Saard

An-2 püsib lapsepõlve mälestustes

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppurid on kümne aasta kestel mööda Eestimaad reisides väga paljusid kohti külastanud, mitmeid paiku isegi korduvalt, aga Lennundusmuuseumisse jõuti 25. oktoobril päris esimest korda. Poolesajale uudistajale tuli muuseumi väravasse vastu Jõgeval sündinud Mati Meos, kes asus Haaslava valda elama 2000. aastal. Samasse aega jääb ka muuseumi asutamine. Tegutseti küll juba 1999. aasta viimasel kuul, aga ametliku avamiseni jõuti kaks ja pool aastat hiljem jaanikuu keskpaigas.

Enne museaalide juurde minekut rääkis Meos mõne sõnaga endast. Muuseas meenutas ka oma kuulumist NLKP ridadesse, mis andnud talle kunagi välisriigis küsitud ausa vastuse eest veel pärast parteist lahkumistki ühel juhul eelisõiguse. Huvi lennukite ja lennunduse vastu algas juba üsna noorena. Peenmehhaanika inseneri kutset omandanud mees tahtnud ülikooli teiselt kursuselt suunduda hävituslenduri õppele. Tegu jäi siiski tegemata, sest teadjamad hoiatasid, et tööd tuleb hakata tegema Eestist kaugel paiknevas idas, mitte kodu lähedal.

Muuseumi ekspositsioon täieneb pidevalt. Praeguse seisuga on vaadata 26 lennukit ja 4 helikopterit. Peale selle erinevad raketid ja sajad mudelid. Kuigi Teise Maailmasõja eelõhtul oli Eesti õhujõududel 65 lennukit, pole muuseumis neist mitte ühtegi. Põhjus on lihtne. Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist Nõukogude Liidu poolt ärandas võõrvõim kõik eesti lennukid, mis purustati või viidi Venemaale.

Tänavu möödub 100 aastat Eesti õhujõudude sünnist, aga juba 15 aastat varem sooritati inimkonna ajaloos esimene mootorlend. Lisaks väärib märkimist, et juba 1908. aastal asutati Eestis Ülevenemaaline Keiserlik Aeroklubi. Paar aastat hiljem said Tartu üliõpilased õhusõidukursuste korraldamise loa ja aastal 1912 sooritas S. Utotškin Tartus Eesti esimese demonstratsioonlennu.

Umbes 400 mudeli seas on väga muljetavaldav näha mõõdus 1:72 lennukiemalaeva Roland Reagan. Lennukikandja pikkus on 332,8 meetrit. Üüratult piraka lennukikandja kõrval tekitas samavõrd suurt põnevust Ukrainas valminud ülikerglennuk A-22.

 “JAK-40 on vene ajal lennanud ka Pärnu ja Peterburi vahet

An-2 püsib lapsepõlve mälestustes. Seda tüüpi lennukiga võis sageli lennata ka Pärnu ja Viljandi vahet. Lennuaeg oli vist keskeltläbi kõigest paarkümmend minutit.

JAK-40 on vene ajal lennanud ka Pärnu ja Peterburi (tollel ajal Leningrad) vahet. Lend meenutas reisi tulevase abikaasaga Leningradist Pärnusse.

Silmapaarid soovisid näha ka hävitajat MiG-21, mis sõitis tänavu 23. septembril Lennundusmuuseumist nädalapäevadeks Pärnu lennuväljale, kus osales staarina filmi “Tulilind” võtetel. Teise maailmasõja järel hakkasid Pärnu lennuväljalt õhku tõusma Mikojan-Gurevitši konstrueerimisbüroos loodud ülehelikiirusel lendavad MiG-19 ja Mig-23. Vene hävituslennukite nägemine lähemalt kui kunagi varem manas silme ette pildid minevikust, kui Pärnus asunud hävitajad tekitasid häirivat müra ja nende ülimadalalt ülelennud supelranna kohal pahandasid puhkajaid.

Aastatel 1964 kuni 1984 toodetud vene päritolu MIG-25 oli oma hiilgeaegadel terves maailmas kiiremaid lennukeid, mis ületas helikiirust kolmekordselt. Lennumasinad kuulusid 14 riigi relvastusse.

Eraalgatuslikult tegutsev Lennundusmuuseum saab raha uute lennumasinate soetamiseks piletimüügist ja toetajatelt. See selgitab ka põhjust, miks on Lennundusmuuseumi piletihind võrreldes teiste Eesti muuseumitega kõrgem. Lennupäevade korraldamisega teenitud rahaga saab igal aastal soetada vähemalt ühe lennuki. Tänavu juunis korraldatud lennunduspäevad pühendati riigi 100. aastapäevale ja 13. korda peetud lennunduspäevad tõid militaartehnikat ning vigurlende uudistama enam kui 16 000 huvilist.

Ekskursiooni lõppedes võis minna Venemaa keskmaa reisilennuki Tu-134A pardale. Klaasseinad ei võimaldanud kaugele kõndida ja enamik vidinaid jäi puutumata. Midagi katsuda polnudki vajadust, piisab ka silmadega vaatamisest ja kõrvadega kuulamisest.

Eriti jäi Meose jutust kõrvu mitmeid kordi räägitud arvamus, et Lennundusmuuseumil on kindlasti tulevikku. Kuid muuseumi looja nentis, et vajab seejuures mõne ministri paremat arusaamist ja ootab riigilt püsivat toetust.

Urmas Saard

Leave a Reply

  

  

  

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>