Eesti ja šoti tantsudega Raeküla Vanakooli keskuses

Viiendat aastat toimuv Briti päevade kava jätkus eile õhtul Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses eesti ja šoti tantsude õppimisega.

Eesti ja šoti tantsud Raeküla Vanakooli keskuses Foto Urmas Saard
Eesti ja šoti tantsud Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Tantsuõhtu heaks kordaminekuks tegid koostööd MTÜ Estobrit, Raeküla Vanakooli keskus, folkloorirühm Kaasike, rahvuskultuuriselts Kirmas, Kupparimooride kolmik, Y’s Men Pärnu klubi ja muidu tantsulembeline rahvas.

MTÜ Estobrit liige Erika Jeret ütles, et ceilidh on šotlaste kõnepruugis peotants, mida eestlased nimetavad keiliks. Varem on Briti päevadel keilit õpetatud Café Grandis, Nooruse Majas ja Tervise kultuurikeskuses. Vanakooli saali põrandal näitasid keili samme segarahvatantsurühma Kirmas juhendaja Raivo Erm ja tema tantsukaaslane Sülvi Mölder. Eesti tantse õpetasid folkloorirühma Kaasike juhendaja Helje Peet, samuti ka Erm.

Šoti tantsudest õpiti „Gay Gordons“, „St. Bernard’s waltz“, „Military two-step“, „Burn’s horn pipes“. Erm selgitas, et „Burn’s horn pipes“ on olnud iiri, šoti ja inglise muusika, millele loodud palju erinevaid tantse. Algselt on see olnud meremeeste tants juba 16. sajandist. Tantsijad teevad läbi kõik tegevused. Šoti tantsude õppimiseks on 2006. a ilmunud raamat „Šoti keilitantsud = Scottish ceilidh dances“, mille autorid on Eike Albert-Unt ja Angela Arraste.

Raamatuna on olemas ka valimik 20. sajandi esimese poole seltskonnatantsudest: „Vanad seltskonnatantsud”. Õhtu lõppes Kihnu aissa ja perekonnavalsiga.

Vaheldumisi helikandjalt lastud muusikale musitseerisid Kupparimoorid: Anu Kuusk viiuli, Evi Vaher akordioni ja Aili Rehe jauramiga.

Erika Jeret tutvustas šoti meeste tartanimustrilist kilti, mille valmistamine eeldab meistrikätt ja päris õiged kildid valmivadki käsitööna. Iga aasta 6. aprillil tähistatakse tartanipäeva. Tartani kandmisega rõhutatakse ühtekuuluvust. „Šoti klannide tartanimustrite ajalugu ulatub 19. sajandi algusesse,” rääkis Jeret. Algselt kasutati tartanimustrit valdavalt villasel kangal. Praegusel ajal on tartan Šoti klannile oluline sümbol.

Õhtusündmusel piletiraha ei küsitud, aga kõigil oli võimalus osaleda heategevuses, millega toetatakse Raeküla Vanakooli keskuse noorte tegevust. Heategevus toimub Y’s Men Pärnu klubi vahendusel. Iga annetatud euro eest saadakse sedel, millele märgitud numbri alusel võib annetaja võita loosiga midagi kasulikku, ilusat või maitsvat. Needki võidud on omakorda heatahtlike inimeste poolt tehtud esemelised annetused. Näiteks seegi kord läks loosimisele ühe Pärnu kunstiklubi liikme kingitud maal.

Urmas Saard

Samal teemal:

Briti suursaadik Theresa Bubbear ja Jaan Roosnurm Foto Urmas Saard

 

 

 

Briti „ühepäeva saatkond” külastas Pärnut

Ester Haas Foto Urmas Saard

 

 

 

Alanud Briti päevad toovad inglise keele meile lähemale