Kaks päeva kahe bussiga Turus

Nädala alguses said TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad lisaks Euroopa Komisjoni korraldusel toimunud seminaril osalemisele võimaluse põgusalt tutvuda Turu linnaga.

Eva Finch, giid ja tõlkija, kelle jutustused Soomest ja Turust  on huvitavad Foto Urmas Saard
Eva Finch, giid ja tõlkija, kelle jutustused Soomest ja Turust on huvitavad. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eva teadis öelda, et saareks peetakse maalappi, millel kasvab vähemalt kaks puud.[/pullquote]Esmaspäeval Helsingi Läänesadamast teekonda alustanud bussid võtsid suuna Soome edela poolsesse nurka. Just seal asub Varsinais-Suomi, eesti keelde ümber pandult Päris-Soome. Meie reisisihiks oli edelarannikul Aura jõe suudmealal asuv Turu linn. Helsingis astus esimesele bussile Eva Finch. Poolel teel praegusest pealinnast Soome algsesse pealinna bussid peatusid, et Eva saaks liituda teise seltskonnaga, kes sõitsid Turusse EV100 kirjadega kaunistatud bussil.

Meil vedas Evaga, sest kuulsime selges emakeeles Soomest mõndagi huvitavat, mida ise pole märganud endale teadvustada. Näiteks seda, et Soome on pindalalt kõvasti üle kahe korra suurem Inglismaast, kuigi elanikke kümme korda vähem. Kümnendikku osa maast katavad veekogud. Oleme harjunud Soomest rääkima kui tuhande järve maast, aga seda öeldes ei oskagi mõelda kümnetele tuhandetele veekogudele.

Ka saari on hoomamatult palju. Ainuüksi Turu saarestikus leidub paarikümne tuhande ringis saari ja laidusid, mida peetakse täiesti ainulaadseks piirkonnaks terves maailmas. Eva teadis öelda, et saareks peetakse maalappi, millel kasvab vähemalt kaks puud. Saarte arvu määramine polegi kergete killast ülesanne.

[pullquote]Muljetavaldavad on graniitkivimmisse uuristatud tunnelid.[/pullquote]Eva on Soomes elanud umbes kuraditosin aastat. Helsingist Turusse kulgev maantee oli tema tuleku aastatel alles suuremas osas kiirteeks välja ehitamata. Nüüd võis näha vaid vähestel lõikudel tee-ehitust, kuid üldmuljelt on tee kogu 160 km pikkuses päris valmis. Muljetavaldavad on graniitkivimmisse uuristatud tunnelid. Neid on vist kaheksa, kui kokku lugemisega ei eksitud. Neist pikim olevat ca 2,5 km. Soome on jõudsalt arenenud vaatamata sellele, et pidi omal ajal ülekohtuselt nõutud kontributsiooni venelastele maksma. Samas sundis pealesunnitud kohustuste täitmine otsima tõhusamat majandamise viisi, mistõttu Soomes arendati väga mitmekülgseid tööstusharusid.

Vana arhitektuuri näeb Turus vähe. Linn kannatas suures tulekahjus. Oma jälje jätsid ka venelaste pommilastid. Lõunatasime restoranis, mis asub endises koolihoones ja mille aula laest kukkus sisse venelaste pomm, õnneks jäi lõhkemata. Läks hästi, et Soome luteriusu peakirik, Turu toomkirik on jäänud samuti püsti ja paistab kõrgelt üle linna endises aus kõikjale kätte. Kirikut peetakse Soome väärtuslikumaiks ehitusmälestiseks. Eva andis nuputada, kui kõrge hoone mahuks kiriku võlvide alla? Juhuslik vastus osutus õigeks: kaheksakorruseline maja. Toomkirikul on vanust üle 700 aasta. Jumalakojaga seonduv ajalugu põimub tihedalt soomlaste rahvusliku ajalooga. Alguses oli kirik küll väiksem, aga seda laiendati keskaja kestel pidevalt. Uusaja alguseks võttis pühakoda peajoontes oma praeguse väljanägemise. Tornikiivrit on lugematuid kordi tulekahjude tõttu ümber ehitatud. Kiriku põhjalik remontimine lõpetati 1979. aastal. Aastal 1980 sai toomkirik soomlasest orelimeistri Veikko Virtase valmistatud 81 registriga oreli.

Eesti keskus on mittetulundusühing, mille soomekeelne ametlik nimetus on Varsinais-Suomen Viro-keskus ry.

Samal ajal, kui Eva jutustas ühe bussi seltskonnale toomkirikust, viis Eesti keskuse tegevjuht Kirsi Äyräs teise bussi rahva samas lähedal asuvasse Eesti Vabariigi aukonsulaati. Hiljem muidugi osapooled vahetusid.

Eesti keskuses tervitas meie saabumist professor Keijo Virtanen, kes on Eesti aukonsul Turu ja Edela-Soome piirkonnas. Lisaks aukonsulile ja tegevjuhile on veel teisigi töötajaid: Mari Jurtom, Eesti keskuse aseesimees; Tuuli Räli, aukonsulaadi klienditeenindaja; Reino Lemmetyinen, Eesti keskuse peasekretär.

Eesti keskus on mittetulundusühing, mille soomekeelne ametlik nimetus on Varsinais-Suomen Viro-keskus ry. Ühingul on liikmeid umbes 500 ümber. Liikmeskonna moodustavad nii soomlased kui Turu piirkonnas elavad eestlased, keda on üle poole. Huvi korral saab täiendavat teavitust aukonsulaadi tegevuse kohta nende kodulehelt. Eesti keskuse tegevus oli märgatav ka Turus korraldatud seminaril, milles osalesid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad koos Soome Päris-Soome maakonna seenioritega. Tegemist oli Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud teemavaldkondade aruteluga, mille abil kujundatakse uut Euroopa Liidu eelarve perioodi.

[pullquote]Trammid sõitsid Turu linnavahel aastatel 1890 – 1972.[/pullquote]Linnas liikudes hakkas silma, et ühistranspordis liiguvad ainult bussid. Need on kõik ühesugused ja mahukad, aga sarnaselt Pärnule päris pikkasid lõõtsaga busse ei märganud. Küsimusele, kas tramme polegi, vastas Eva, et trammirööpad võeti üles juba möödunud sajandi seitsmekümnendate alguses. Trammid sõitsid Turu linnavahel aastatel 1890 – 1972. Kuuldavasti kohe pärast trammiliikluse lõpetamist kahetseti tehtut ja nüüd olevat isegi jutuks trammide linna tagasi toomine.

Kuid ajaloolises vaates on trammidest Turu linnas palju olulisemaid asju, mida tuleb meeles pidada. 1229. astal asutatud Turu on Soome vanim linn. Elanike arvult jääb küll kuuendale kohale, aga ajaloost tulenevalt tunnetab põline Turu inimene teatavat õigustatud uhkust oma identiteedi üle, mis mõnedel juhtudel ei pruugi jääda märkamatuks näiteks Helsingis. Turus võib rääkida asjadest, mille ette sobib suurepärase tunnussõnana ’esimene’.

Lühiajaliselt sai Turu esimeseks pealinnaks Soome sõja lõppemise järel, mille tulemusena loovutas Rootsi riik 1809. aastal sõlmitud Hamina rahulepinguga Soome Venemaa Keisririigile. Soome esimene ülikool, Turu Akadeemia, asutati Turu linnas juba 1640. aastal. Turu etendas Soomes kultuurilooliselt olulist rolli selleski, et seal avati esimene klooster, kool, kohus, haigemaja, trükikoda. Samuti oli aastal 1676 toimunud Soome maapäeva toimumispaik Turus. Eva lisas huvitava näitena juurde veel sedagi, et esimene Soomes tehtud foto pärineb aastast 1842, kui toimus Turus asuva Nobeli maja dagerrotüüpikaameraga pildistamine. Eestis, Tallinnas, teatakse esimest sarnast fotot aastast 1850. Väärib meenutamist, et 2011. aastal oli Turu ühiselt Tallinnaga ka Euroopa kultuuripealinn.

Urmas Saard & Kärt Saard

Samal teemal:

Kingitused Soome sõpradele Foto Urmas Saard

 

 

 

Pärnu väärikad ja Soome seeniorid arutlesid Euroopa Liidu rahastuspoliitika üle