Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2018
E T K N R L P
« aug   okt »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Eesti 34 kirikus helistatakse rahupäeva puhul kellasid

Reedel, 21. septembril helistatakse käesoleval Euroopa kultuuripärandiaastal üleeuroopalise rahupäeva puhul kell 19.00-19.15 Euroopa riikides kellasid. Osaleb ka 34 kirikut Eestist, kõik inimesed on oodatud üleeuroopalist kellamängu kuulama.

Pärnu Eliisabeti kiriku kellad Foto Urmas Saard

Pärnu Eliisabeti kiriku kellad. Foto: Urmas Saard

Aastal 604 sanktsioneeris paavst Sabinianus kellade kasutamise ja kehtestas korra

Rohkem kui tuhat aastat on kellamäng märkinud aega tööks, puhkuseks, palveks. Ka täna kuuleme Euroopas päevas miljoneid kellamänge. Kellamäng kirikutornides ja raekodades, surnuaedade ja mälestuspaikade kellatornides kannab edasi ühiseid väärtusi rahust. Käesoleval aastal möödub ka 100 aastat Esimese maailmasõja lõpust.

Üleeuroopaline kellade helistamine toimub Euroopa riikides Euroopa kultuuripärandiaasta raames rahvusvahelise rahupäeva puhul.

„Kirikukellade helistamisega kutsutakse kogudust jumalateenistusele ja palvusele, Jumalat ülistama ja paluma. Kellade helistamine rõhutab jumalateenistuse avalikkust ja avatust kõigile inimestele. Samuti helistatakse kirikukelli teatud informatsiooni edastamiseks,“ ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Tiit Salumäe.

“Kirikukellade helistamise traditsioon määratud ajal pärineb kolmandast sajandist, kui püha piiskop Paulinus Nolast tutvustas kelli seoses kirikuga. Aastal 604 sanktsioneeris paavst Sabinianus kellade kasutamise ja kehtestas korra mille järgi tuli kirikukelli helistada kanoonilistel tundidel ja armulaua sakramendi ajal,” lisas Salumäe. “Eesti rahvatraditsioonis on kellade helistamisel oluline tähendus, millest kirjutab Gustav Suits luuletuses „Kerkokell.“ „Oh kuule: kerkokellä lüvväs, see lööja om su oma lell! Heng niikui taiva poole püvväs, nii rasselt kaibap, ikep kell.“”

„Meil on väga hea meel, et Eesti kirikud tulid üleskutsega helistada rahupäeva puhul kellasid nii hoogsalt ja rohkearvuliselt kaasa. Sellega väärtustame oma ajalugu, samas anname eestimaalastele võimaluse olla osa üleeuroopalisest ettevõtmisest,“ ütles Annela Laaneots, Euroopa kultuuripärandiaasta projektijuht Eestis. „Kutsun kõiki 21. septembri õhtul hetkeks seisatama, mõtlema meie ajaloole, kultuuripärandile. On väga hea meel, et paljud Eesti kirikud on pakkunud selleks ühist üle-eestilist ja isegi ühist üleeuroopalist võimalust.“

EELK Konsistoorium kehtestas juhised kirikukellade helistamise kohta aastal 1997. Riiklike ja üldkiriklike pühade ja leinapäevade puhul otsustab kellade erakorralise helistamise peapiiskop. Vastavalt EELK Konsistooriumi otsusele 5. juunist 2018 kutsus peapiiskop Urmas Viilma üles EELK kogudusi helistama üleeuroopalisel rahupäeval, 21. septembril 2018 kell 19.00–19.15 kirikutes ja kabelites kellasid.

Üle-euroopalises kellade helistamises osalevate Eesti kirikute nimekirja maakondade kaupa näeb Euroopa kultuuripärandiaasta kodulehel.

Info üleeuroopalise kellade helistamise kohta.

Comments are closed.