Andres Riivits: üles minnes näitan

„2000. aastal asuti laguneva katuse kallale, toimus suurem renoveerimine. Nüüd tekib küsimus, mis seal katusel laguneb? Väljapoolt vaadates ei lagune suurt midagi, väljaarvatud mõned kivid. Halvem asi on tegelikult see, et aegade jooksul said niiskuskahjustusi laetalad ja sarikad,” alustas Andres Riivits selgitustega, mis andis paarikümne minutiga ülevaatliku pildi Pärnu Eliisabeti kiriku katuse konstruktsioonide praegusest seisust.

Pärnu Eliisabeti kiriku pööningul käib vanade puitkonstruktsioonide suuremahuline proteesimine Foto Urmas Saard
Pärnu Eliisabeti kiriku pööningul käib vanade puitkonstruktsioonide suuremahuline proteesimine. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Siin on olemasolev olukord, eksperthinnang. Rängad ehitusvead, mis vesi müürile teeb[/pullquote]Riivits on valitud kolmandat aega koguduse juhatuse esimeheks. Ta tegeleb selle pühakoja põhjalike remondivajadustega juba kümmekond aastat. Tema hääl kõlab sama selgelt nagu kogu selgitav jutt, milles valitseb lihtsalt mõistetav arusaadavus, täpsus ja nõudlikkus ette võetud ülesannete täitmisel.

„All on laetalad, katus seisab sarikate peal. Aga sarikate ja laetalade konstruktsiooni kokkupuute kohad on pehastunud.” Erinevatel aegadel on neid proteesitud, jätkatud. Sarika konstruktsioon peab toetuma müürilati peale. Katuse eendi osa on suurelt jaolt toetunud müüri peale. Müürilatt on ka pehastunud. Müürile toetudes ei juhtu veel midagi väga hullu. Aga eendudes karniisile, mis ei ole väga kandev, hakkab karniis lagunema. Karniis ei pea seda survet vastu ja tükid tulevad lahti.”

Riivits ütleb kriitiliselt, et 2000. aastal toimunud katuse renoveerimise käigus oleks pidanud tervele ringile tegema uued müürilatid. Müürilattidele toetuvad sarika otsad pidanuks ära proteesima, samuti laetalad. „Midagi tehti ja midagi on seal ka erinevatel ajajärkudel ära tehtud. 1900 on tehtud. Igaüks on seda oma nurgast kuidagi püüdnud teha. Lõpuks on nii, et kui me tahame hakata seda nõuetekohaselt tegema, siis tuleb tappide osas leida erinevaid lahendusi. Et katus ei tõuseks ega langeks, oleks stabiilne.”

Riivits laotab lauale kogu kiriku renoveerimise tööd käsitleva dokumentatsiooni. Ta lehitseb rikkalikult illustreeritud fotodega vihikut „Pärnu Eliisabeti kiriku ülevaatuse aruanne ja remondi-hooldustööde ettepanekud” aastast 2005. “Siin on olemasolev olukord, eksperthinnang. Rängad ehitusvead, mis vesi müürile teeb. Rändmeister OÜ koostatud talade ja müürlattide plaanil on märgitud talade ja sarikate otsad, mis vajavad proteesimist. Kõik viirutatud osad tuleb välja vahetada. Mõlema mehe silmapaarid näevad suurt vaeva, et leida mõnda üksikut otsa, mis ei vajaks proteesimist.

Pärnu linn on osaliselt toetanud Eliisabeti kiriku renoveerimise vajadusi. Lisaks on neil omafinantseeringud. Eelmisel aastal saadi linna abiga renoveerida läbi laskva neelu osa. „Üles minnes näitan. Kogu asja lihtne sisu oli ikkagi selles, et tugevad edela tuuled surusid vee sisse. Nüüd enam vett sisse ei tule, aga kahjustused on suured ja vägevad.”

Siin on hullumeelsuseid veelgi.

Riivitsa sõnul toimiti väga valesti, kui renoveerimise käigus paigaldati üheksakümnendate alguses katuse alla kile. Kile tekitab higistamist. „Need on nii suured pinnad, et kondentsvesi voolab sirinal. Kile kasutamisel tulnuks ehitada õige konstruktsioon. Siin on hullumeelsuseid veelgi. Vee valgumisel on tammid ees ja kui vesi jookseb, siis seinte peale. Siin on väga palju vigu. Millepärast kiriku krohv kukub? Kukub peale jooksva vee tõttu.”

Kogudusele on esitatud katuse parandamiseks kolm hinna pakkumist. Kõige odavam oli 400 000, mille tegi Pärnu REV. „Me oleme varem kolm korda muinsuskaitselt toetust taotlenud. Eelmisel aastal saime 70 000. Linn liitis juurde 40 000, kokku tuli 110 000 eurot. Et kogu katuse jant ära teha, läheks vaja 300 000. Eraldatud rahast jätkub proteesimiseks napilt neljandikule. Saime ka neelusid parandada.”

[pullquote]Pudeneva krohvi puru hakkab punasel vaibal valusalt silma[/pullquote]Riivits ei oska ennustada, kas järgmine aasta saadakse raha või ei, aga taotlused esitatakse ikkagi.

Pärast kabinetis toimunud lühitutvustust läheme Riivitsaga Pärnu linna suurimale pööningule, millel kõrgust vast kümmekond meetrit. Rõdul astudes näeb lähemalt, mida vesi on teinud lae nurkades. Pudeneva krohvi puru hakkab punasel vaibal valusalt silma. Kitsas spiraaltrepp viib avarale pööningule, kus REV-i suurte kogemustega töömehed ametis. „Proteese üldiselt selliste raudadega kinni ei tõmmata,” näitab Riivits. REV teeb teisiti. Jämedad uued talad, ristlõikega 31 cm, on toodud Lõuna-Eestist. Neist valmivad proteesid ühendatakse vanade pehastumisest puutumata jäänud otste külge pikkade keermelattidega ja mutrite peale keeramisega. Müüripealse ja puitmaterjali vahele asetatakse kasetoht, mitte tõrvapappi. Ilmselt on talasid püütud vahetada ka 1900 alguses ja hiljemgi. Seda näitavad taladele märgitud aasta arvud. „Pärast teist maailmasõda oli katus üsna läbi lastud. Seintes olid pommikillu augud. Ma olen üsna kindel, et viiekümnendatel tehti samuti midagi. Siis nokitseti üheksakümnendatel ja 2000-ndal. Nüüd siis tahame teha vastavalt kõikidele nõuetele, normidele, muinsuskaitse ettekirjutustele, et need asjad oleksid korras,” räägib Riivits ja näitab enne alla laskumist pööningu keskel olevaid pehastunud puitkonstruktsiooni jäänuseid, mis sõrmega puudutamisel laiali laguneb.

Arvandmeid 18. sajandi kekspaigas valminud Eliisabeti kiriku kohta:
Katusehari 23 m kõrgusel
Torni vaateplatvorm 30 meetril
Tipus olev kukk 50 m kõrgusel
Kuke hari kõrgub 51 meetri kõrgusel

Urmas Saard