Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2018
E T K N R L P
« juuli   sept »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit on kahekümneviiene

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit (ESHL) tähistas eelmise nädala laupäeval Tallinna Linnaarhiivi hoones ühingu 25. juubelit piduliku vastuvõtuga liikmetele ja koostööpartneritele. Anti üle neli auliikme märki.

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu president Meelis Pääbo ja tegevdirektor Tiina Tojak Foto Urmas Saard

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu president Meelis Pääbo ja tegevdirektor Tiina Tojak. Foto: Urmas Saard

Huvitavaid kaadreid nägid koosviibinud 2000. aastal valminud filmist, mis tehtud ESHL video arhiivi materjalide põhjal.

Uued auliikmed: Elle Lees, Konstantin Pätsi muuseumi abiesimees ja tegevjuht; Raul Kuutma, Soome Sõjameeste Eesti Ühenduse pikaajaline esimees ja ajaloo talletaja; Boris Mäemets, kauane moefotograaf, samas ametis olnud Kaitseministeeriumis, Laidoneri ja ESHLis; kolonel Tõnis Nõmmik, endine Kaitseväe peakaplan. Auliikme märgi ja vastava tunnistuse andsid üle ESHL president Meelis Pääbo ja tegevdirektor Tiina Tojak. Nii auliikme kui teenetemärgi valmistaja on Pääbo.

Samal pidupäeval jagati välja 25 ESHL XXV aastapäeva teenetemärki, nende hulgas ka Läti sõsarorganisatsiooni Brāļu Kapu Komiteja esindajatele: esimees Arnis Āboltiņš, liikmed Pēteris Cielavs, Jānis Upmanis, Andis Silins. Teenetemärgi sai ka Cesise maakonda esindav Māris Niklass.

Pidulikule juubelikogunemisele eelnenud üldkogu koosolekul kõneldi tehtust, vaadeldi olevikku ja heideti pilk tulevikku. Peamist tähelepanu osundati Pärnu Vabadussõja monumendile, mille taasavamisest möödus tänavu 25 aastat. Monumendi ümbruses vajavad uuendamist hauatahvlid, äärekivid, teed, madal- ja kõrghaljastus. Senist tegevust tahetakse jätkata saksa sõjahaudadelgi. Esimesena taastati ja avati uuesti saksa kalmistu Pärnu Alevi kalmistul 25 aastat tagasi. Sarnased kalmistud on praeguseks korrastatud Viljandis, Kudjape Kuressaares, Tallinnas Maarjamäel, Tartu Pauluse kalmistul, Toilas, Jõhvis, Narvas, Rakveres. Lisaks neile on eraldi veel terve hulk Saksa sõjavangi laagrite kalmistuid.

Jätkuvalt toimub arhiivi korrastamine ja täiendamine. Tojaki sõnul asub ESHL arhiivi riiulitel üle 100 laudimeetri (raamatute hulga mõõtühik riiulipinna pikkuse kaudu) kirjalikke toimikuid, 60 000 fotot ja negatiivi, 10 000 digifotot. Mitmesugused tegemised ja sündmused on jäädvustatud videona, mida leidub 300 tunni ulatuses.

Tööd tehakse mälestusmärkide ja mälestustahvlite taastamisega. Tojak selgitas, et nende arhiiv sisaldab ka Pärnu muinsuskaitse seltsi varajasema aja säilikuid, alates ’92st aastast.

Enne Pääbot oli ESHL president major Meelis Kivi, Valga isamaalise kasvatuse püsiekspositsiooni juht. Enne Kivi oli president ajaloolane Küllo Arjakas, tollel ajal ka Riigikogu liige. Jätkuvalt ajas tagasi vaadates olid veel presidendid Hannes Walter (1952-2004), Kaitseministeeriumi kantsler ja hilisem Laidoneri muuseumi direktor ning Jaak Pihlak, Viljandi muuseumi direktor.

Kõige esimene president oli väga tuntud Eesti muinsuskaitse liikumise arendaja Ali Rza-Kulijev (1953-1996) Pärnust.

Huvitavaid kaadreid nägid koosviibinud 2000. aastal valminud filmist, mis tehtud ESHL video arhiivi materjalide põhjal. Filmi autorid Hannes Walter, Tiit Rammo ja Tiit Gross kajastasid koos muinsuskaitse seltsi tegemistega ka ESHL tegevust. Näiteks 1989. aastal avatud Pätsi monumendi taastamine Tahkurannas, Pärnu Alevi kalmistu monument, Pärnu saksa sõjaväe taastamine, 11 metsavenna ümbermatmine Saarde kalmistul, Tallinna Kaitseväe kalmistul kindral Lossmanni ümbermatmine, Vabadussõja kõrgemate juhtide mälestusmärgi ehk kindralite kivi taastamine, vabadusristi kavaleride mälestusmärgi taastamine ja muud.

Viimaste aastate tegevust on oluliselt mõjutanud rahalised võimalused. Tojaki kinnitusel jätkuks ESHL võimekust märksa enamaks. Seda olenemata asjaolust, et tegevdirektor on juba viimased kuus kuud teinud tööd ilma vähimagi töötasuta, üksnes entusiasmist.

Koostöös lätlastega viidi läbi Eesti-Läti kaheaastane ühisprojekt „Ühist ajalugu taaselustades” (siit, siit, siit, siit, siit, siit, siit, siit, siit, siit,). Korrastati Anton Hirve mälestusmärgi ümbrust Strenčis, samuti Läti sõjapõgenike matmispaika Tartu Uue-Jaani kalmistul. Korraldati noortelaagreid Põhja-Lätis ja Lõuna-Eestis. Ühistöös Kaitseliidu ja teiste osalistega viidi läbi muinaslinnade kaardi ja infostendi avamine ning jüriöö märgutule süütamine Vatla linnuses. Toimus metsavendade Mihkel Havi ja tema salga liikmete hauatähise avamine Mihkli kalmistul. Korraldati legendaarse metsavenna Ants Kaljuranna mälestamine Mihklis ja konverents Pärnus.

Ühiselt Pätsi muuseumiga leidis aset perekond Pätsi mälestustahvli avamine kunagisel kodumajal Pärnu Raeküla linnaosas. Raeküla haridusseltsi asutamist tähistati ajalookonverentsiga. „Oleme olnud seotud ka Valga Vabadussõja ausamba taasavamisega,” osundas Tojak. Märkimist väärib ka Vabadussõjas hukkunud 3. jalaväepolgu ohvitseride mälestusplaadi taasavamine Valgas; Vabadussõjas langenud Tallinna kaitsepataljoni reamees Arnold Tikmanni hauatähise taasavamine Tallinna Rahumäe kalmistul. Avatud on major Hengo Tulnola VR 1/3 mälestustahvel tema omaaegsel kodumajal Pärnus Laatsareti 4. Hiljuti pühitseti Uulu valla I maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestustahvlite taasavamist EAÕK Tahkuranna Jumalasünnitaja Uinumise kirikus. Mullu sügisel renoveeriti taaskordselt Pärnu Alevi kalmistul Vabadussõja monumenti.

Huvipakkuvad on olnud Tojaki loengud genealoogidele mitmel pool Eestis. Eelmisel aastal toimunud Läti teemanädalal rääkis Tojak Sindi muuseumis, Paikusel, Raekülas Eesti ja Läti ühisest sõjaajaloost. Täiesti igapäevane tegevdirektori töö on järelpärimistele vastamine sõjas hukkunud või langenud omaste kohta. Selleks tuleb kestvalt suhelda Saksa ja Vene arhiividega ning võrrelda oma andmebaasidega. Hiljuti sai Karula abi brošüüri koostamiseks Valgamaal Vabadussõjas langenute andmete täpsustamisega.

Juubilarile saabunud tervituste ettelugemisi oli 15. Teiste hulgas tervitasid endised Kaitseväe juhtajad Ants Laaneots ja Johannes Kert.

Tarmo Kõuts, viitseadmiral erus, ei saanud tähtsal päeval kohal viibida, aga avaldas saadetud kirjaga omapoolset tunnustust tehtule: „Raske on endale ette kujutada kogu seda koormat ja tegevuse mahtu, mille Te (Tiina Tojak) Hannes Walteri juhtimisel endi õlule võtsite. See dekaad Eesti sõjaajaloos alates aastast 1993 tõestas Euroopale, et kultuuriliselt ja ajalooliselt me kuulume Euroopasse, kanname ühiseid üldinimlikke väärtusi. On ääretult tähtis näidata empaatiat langenud sõjameestele, sõltumata nende rahvusest.”

Viitseadmirali hinnangul suutis Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit oma kasinate vahenditega toime tulla püstitatud ülesannetega, esindades soliidselt Eesti Vabariiki nii delikaatsel tegevusväljal. „Mul on olnud au osaleda erinevatel ettevõtmistel ja üritustel – neid on hea meenutada,” kinnitas Kõuts, kes soovis jätkuvat edu ja visadust.

Urmas Saard

Samal teemal:

Tiina Tojak saab tänuks tehtu eest väärilise kingituse Foto Urmas Saard

 

 

 

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit võitis kohtus Kaitseministeeriumit

Comments are closed.