Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2018
E T K N R L P
« juuli   sept »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Avatud väravatega külad Jõgevamaal

Jõgevamaa on eriline koht, kus asuvad kaks üleriigilise konkursi Aasta küla tiitli kandjat. 2005. aastal omistati tiitel Kamarile ja 2013. aastal sai tiitli omanikuks Lustivere külade piirkond.

Külaväravate avatseremoonia Sadukülas

Külaväravate avatseremoonia Sadukülas

Otslava külaparki istutati väravapuud – kaks kultuurpihlakat

Nüüd oleme maakonnas jõudnud elluviija maakondliku projekti, kus 11 meie maakonna küla avasid oma väravad ja huvilised said tutvuda eriilmeliste ja eriliste küladega ja neis tegutsevate kogukonnaseltsidega. Miks just need 11 küla. Projekti idee oli idanenud mitmed aastad ja 2016. aastal projekti algatades sai lähtuda sellest, et siis oli 10 maaomavalitsust ja igast omavalitsusest vähemalt üks küla osaleks projektis. Kuna meil on kaks üleriigilist aasta küla, siis kindlasti mõlemad külad ka osaleks.

Kaksteist pilti kamarilastest

Visualiseerides avatud külaväravate kaarti hakkame Viljandi maakonna poolt Jõgevamaale tulema Esimesena avas väravad Kamari, kus avati EV 100 kingitusena Õnneliku kuke kuju.

Miks just kukk, aga paljud eesti inimesed teavad Kamarit kui Sakala tõulinnukasvatuse asukohta, kus käidi nõuka ajal tibusid ja noorkanu ostmas. Kuke kujundas ja valmistas klaasplastist kunstnik Anni Irs, kes viibis ka ise avamisel. Seltsimajas avati juba varem tema joonistuste näitus. 2017. aastal lõppes Kamaris koolihariduse andmine, mida siin saadi alates 1835. aastast. Kukke tuntakse ju paljude aabitsate kaanepoisina. Kohal oli ka šaržimeister Kristjan Juusu, kes tegi Kamari Haridusseltsi tellimusel valmis 12 pilti Kamari inimestest, mis jäävad seltsile näitusena “ Meie inimesed“. Samuti osaleti matkamängus, mille käigus tutvuti Kamariga ja seal asuvate ettevõtetega. Õhtu lõpetas 2018. aasta rahvabändi poolfinaali jõudnud Kamarist pärit ansambel Village Voices.

Jõgevamaa lõõtsapealinnas

Edasi liigume Pajusisse, kus aktiivne külaselts aastaid Pajusi Mõisapäeva korraldanud. EV 100 kingitusena avas Pajusi sepistatud külaväravad 4. augustil. Pajusis asetati päeva põhirõhk piirkonna ettevõtete tutvustamisele. Maakonna mitteametlikus lõõtsapealinnas kuuldi vahepaladena lõõtsamängu. Lastele mõeldes toodi kohale batuut ja muud atraktsioonid.

Edasi liigume Lustiverre. Kui enamus külasid alustasid tegevust kella ühest, siis Lustivere alustas paar tundi varem ekskursiooniga läbi piirkonna seitsme küla. Külaväravate avamine toimus kell 13.00. Peale seda külastas Lustiveret tugev äikesevihmahoog, mis ei tahtnud kuidagi lõppeda. Tugev tuulehoog tahtis meie registreerimistelgi minema lennutada, aga mehed ja naised hoidsid siiski suurema pahanduse ära. Taimeturul vahetati istikuid. Toimusid tegevused lastele ja vaadati näituseid. Etendus „Mõisa lood” andis lustaka ülevaate tõestisündinud lugudest Lustivere mail. Kella 11.00-st – 17.00-ni avatud kohvikutest osteti kohalike perenaiste küpsetisi. Eriti meeldisid lihapirukad, mida osteti kojugi kaasa. Viisime läbi üllatavalt populaarse õnneloosi “Iga loos võidab”. Lustivere raamatukogu müüs raamatuid.

Siili pere sepikoda

Järgmises peatuspaigas Sadukülas juhib piirkonna kogukondlikke tegevusi Härjanurme Maarahva Selts. Kella üheteistkümnest võis tutvuda piirkonna taludega, lihaveisekasvatuse, hobuste, sepikoja, talutehnika ja paljude roosidega kaunist koduaeda. Tutvuti Saarevälja OÜ tegemistega, vaadati Karina Kaarepere aeda, käidi kaemas Anna ja Aado Mägisoo talu ning Karine ja Risto Siili hobuseid ja sepipada.

Rahvamajas avatud kohvikut pidasid Kairi Sumero ja Triin Kaarepere. Nägi kahte näitust: Malle Kera erinevate tööde väljapanek ,,Kunstipisik Sadukülast” pühendati tuntud kunstiõpetaja Hilja Pälli mälestuseks; meie käsitöösõltlaste näitus kandis nimetust ,,100 eset läbi nelja tegutsemisaasta”.

Etendusega ,,Kõikehõlmavalt” astus meie ette trupp EHK Tabiverest. Lõpetuseks laulsime Kaarepere kapelli saatel.

Vihm meid ei seganud ja ettevõtmine läks igati korda. Saduküla piirkonnas on naised käsitöö sõltlased. Kahes õpitoas sai ka oma kätega ühtteist valmis teha Anne Mägisoo juhendamisel valmistati helkureid ja Malle Kera õpetas plahvatavat õnnitluskaarti-karpi tegema.

Esimese maavanema kodukülas

Liigume nüüd edasi Kuristale. Kohtumispaigaaks valiti Kurista küla keskel asuva lasteaia Karukell territoorium ja ruumid. Lasteaia piiratud alal kasutati tõelisi juba olemasolevaid väravaid, mis kaunistai lintide ja Kodukandi Ühenduse roosade õhupallidega.

Nobedad perenaised katsid lauad tervislike näksidega nagu soolane ja värske kurk, porgandid, küüslauguleib, kaevuvesi, punane sõstar.

Osalejaid oli oma külast, vallast ja ka kaugemalt. Päev algas tervitustega. Kõnelesid riigikogu liige Raivo Põldaru ja Jõgevamaa esimene maavanem ning metsamajandi eelviimane direktor Priit Saksing.

Jõgeva haigla päevakeskuse näiteringi juhendaja Laile Suka juhendamisel esitati luulepõimikuna külalugu “Miks”. Luuletusi lugesid lasteaia lapsed õpetaja Külli eestvedamisel.
Kontserti “Laulame neid laule jälle” vahepalana esinesid Lai Kuremaa mõisa teatri näitlejad etteastega “Maali ja Juuli”.

Meenutuste vestlusringis räägiti küla ajaloost, Kurista mõisast, metsamajandist. Vanemad koosolijad kõnelesid teemadest ja sündmustest ca 60 aastat tagasi. Lastele oli mänguala ja täiskasvanutele töötoad, kus värviti klaasile, volditi pakendeid, valmistati soovikaarte.

Käsitöö näitus koostati nii kevadistest kui talvistest töödest, lisaks esiemade pitsimustrid ja kuni 100 aasta tagused tikandid.

Laste lemmikuteks kitsed

Järgmist peatuspaika Luua küla teatakse kui metsakooli asukohta. Külastajaid loendati kogu päeva peale kokku 137.

Ainsana häiris vihm, mis tuli esimese kõva sahmakana just avamise ajal. Vallavanem sai veel kuiva särgiga sõna võtta, kuid üks tantsuline etteaste jäi küll märja muru tõttu ära. Vihm rikkus pisut laadamelugi. Tähtsatest tegelastest viibis avamisel Riigikogu liige Aivar Kokk, kuna tegemist tema lapsepõlvekülaga.

Kuna ilm püsis soojana, oli meeleolu rõõmus ja vihmast end suurt segada ei lastud! Kohvik osteti tühjaks, paitati Tamme ratsutalu koduloomi ja lustiti hobuvankrisõitu puudelt sabisevate vihmasahmakate ergutusel. Külastajaid jagus igasse kohalikku ettevõttesse. Lastele pakkus enim rõõmu Ole Mari kitsede keskel olemine. Suuremad leidsid põnevat tegevust Jaanus Järsi vitraažitoas, tutvuti ka Karukäpa puukooli ja Pikamäe saekaatri tegemistega.

Sadalas tegutsesid õpitoad

Sadala küla avas juuli keskel uue uhke ja hea kõlaga kõlakoja koos lipuväljakuga. Avatud külaväravad algasid tolles külas oma puu istutamisega kõlakoja haljasalale. Lapsed hüppasid ja möllasid batuudil. Suurematele töötasid kalosside maalimise ja laastu punumise õpitoad. Õhtu lõpetas rahvabändi 2018 võitja Nedsaja Küla Bänd.

Kasepää küla avas oma väravad 5. augustil. Nende peateemaks oli traditsiooniline Peipsi aiaviljakasvatus kui selle piirkonna pärandkultuur. Kasepää küla EV 100 kingitusena avati rahvamaja ajaloo jäädvustamiseks pink ühes teadetahvliga. Traditsiooniline värava müük toimus näidis kaubatänaval vallamaja juurest rahvamajani.

Liigume edasi Halliku külla, mis asub Mustvee vallas. Halliku maanaiste sahvrilood võimaldasid tutvuda erinevate hoidiste ja retseptidega. Pidasime kohvikut. Lastele mõeldud teadusnurgas sooritati katseid. Poliittunnis osalesid Aivar Kokk, Urmas Kruuse, Marika Tuus-Laul ja Jüri Morozov. Maanaiste kingitusena Eesti Vabariigile toimus kohupiima valmistamise õpituba. Päeva lõpetas meesansambli Väike Punt kontsert.

Jäänud on veel kaks küla, mis enam ei asu Jõgeva maakonnas vaid nihkunud haldusreformiga Tartu maakonda.

Kasvama pandi kultuuripihlakad

Maarja-Magdaleena külasse saabus osalejaid oma piirkonnast ja kaugemalt üle Eestimaa. Suurem hulk külastajatest olid seotud Maarja-Magdaleena kui koha ja kihelkonnaga. Kuid leidus neidki, kes tulid esmakordselt uudistama ja kuulama.

Sündmus kulges koostöös Maarja-Magdaleena koguduse, rahvamaja, noortekeskuse ja kogukonna inimestega. Üritus algas kell 13 ja lõppes südaööl. Pärast avamist ja naisansambli kontserti maitsti üheskoos Avatud Külaväravate torti, seejärel sõideti Otslava külaparki, kuhu istutati väravapuud – kaks kultuurpihlakat, mis jäävad toimunud sündmust meenutama. Jätkus piirkonna tutvustus. Maitsvat lõunasööki pakuti kohalikus Andrese talu kodukohvikus. Külastasime kohaliku lapitöömeistri Hilja Sepa kodu ja tutvusime tema käsitööga. Rita ja Ivari kodus, Suurekase talus saime osa armastusest ja hoolivusest oma kodukoha vastu – kodu ja selle ümbruse järjepidevast ülesehitamisest. Õhtune programm toimus Maarja-Magdaleena puhkealal. Näidendi esitasid külalised Väägverest. Muusikat mängis ja rahvast tantsitas retroajastu pop- ja rokkmuusikat viljelev ansambel The Maidens. Tantsu vaheaegu sisustasid Maarja-Magdaleena line-tantsijad. Kogu päeva hoiti avatuna kiriku, külatoa, rahvamaja ja noortetoa uksed. Maarja-Magdaleena kioskis müüdi sooja koduleiba ja palju muud põnevat. Päeva täitsid erinevad rõõmuhetked ja toredad kohtumised. Vahepealne Ilmataadi vihmavemp tõmbas mõneks ajaks rahvast väravatest eemale, kuid ilma edenedes ilmuti jällegi platsi, et rõõmsalt jätkata.

Folkloorikava Kodavere murdes

Lõpetame ülevaate Assikvere külaga, kus päeva alustati väga huvitava Tõnis Türna ettekandega Assikvere piirkonna ajaloost. Bussiekskursioonist võttis osa 32 osalejat. Külastasime Tuha talu, Puukujureid, A. Haava sünnikohta Haavakivil, Halliku allikat. Assikvere Hiiemäkke kõndisime jalgsi. Kõva vihmasadu meid ei seganud, sest olime sel ajal Puukujurite angaaris ja kuulasime Taavi Pirki. Seltskonna valmisolek vaatamata vihmale ja pikale kõndimisele Hiiemäele minna oli vapustav elamus! Seltsimaja ees oli avatud kohvik Marve Juursalu küpsetistega. Kohvikut külastas riigikogulane Aivar Kokk.

Pärast väikest kehakinnitust etendus katkend 2015. aasta folkloorikavast, mille A. Kilk kirjutas meile Mari Vallisoo kodaveremurdelist luulet kasutades. Oli rõõmus ja jõuduandev koosolemise päev!

Liia Lust
Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatuse esimees

Comments are closed.