Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2018
E T K N R L P
« juuli   sept »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Eestlaste juhtimisel asub kuu aja pärast maailma koristama 150 riiki

Juba kuu aja pärast hakkavad eestlaste eestvedamisel ühel ja samal päeval korraga planeeti puhtamaks koristama kümned miljonid inimesed 150 riigist, millest saab ilmselt maailma ajaloo suurim kodanikualgatus.

Siim Valmar Kiisler, Maailmakoristuspäeva patroon, ÜRO keskkonnaassamblee president ja keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler Foto Urmas Saard

Siim Valmar Kiisler, Maailmakoristuspäeva patroon, ÜRO keskkonnaassamblee president ja keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler. Foto: Urmas Saard

Maailmakoristuspäeva juhi Eva Truuverki sõnul on maailma ajaloo suurimat kodanikualgatust valmistatud ette viimased neli aastat

“Ma kahtlustan, et me tagasihoidlike eestlastena ei saa veel päris täpselt aru, mille me oleme oma kümne aasta taguse Teeme Ära koristustalguga maailmas ellu kutsunud ja kui ulatuslik on see aktsioon, mis toimub  igas ajavööndis 15. septembril,” lausus Maailmakoristuse juht Eva Truuverk. “Kui me neli aastat tagasi Maalimakoristuse ideele aluse panime, siis seadsime endale eesmärgi, et unistuste tipp oleks see, kui me suudaks korraga välja tuua kolm neljandikku maailmast ehk 150 riiki. Täna, kuu aega enne aktsiooni starti, võin ma teile kinnitada – see unistus on täitunud. Eelmisel nädalal sai riike kokku täpselt 150, viimaste liitujate seas olid Fidži, Vanuatu, Boliivia ja Poola ning meil on veel kuu aega aega.”

Maailmakoristuspäeva patrooni, ÜRO keskkonnaassamblee presidendi ja keskkonnaminister Siim Valmar Kiisleri sõnul räägitakse kliima kõrval üha enam teisest suurest probleemist ehk prügireostusest. “Maailmas tekib 4 miljardit tonni prügi aastas, üle pooltel inimestel ei ole juurdepääsu korraldatud jäätmekäitlussüsteemidele. On teada fakt, et inimesed surevad prügi tõttu haigustesse. Maailmas saadakse nendest probleemidest väga hästi aru aga paljudes riikides ei ole veel lahendusi,” rääkis Kiisler. “Kõige selle tõttu on see, mida kuu aja pärast tehakse, palju suurem, kui me oleme Eestis harjunud ette kujutama. 10 aastat tagasi suutis Teeme Ära tuua mõttemuutuse Eestis, kui meil õnnestub samamoodi tõsta teadlikkust maailmas, siis on see super.”

Maailmakoristuspäeva juhi Eva Truuverki sõnul on maailma ajaloo suurimat kodanikualgatust valmistatud ette viimased neli aastat ning seda korraldab 15. septembril ligikaudu 30 000 vabatahtlikku üle maailma.

“Kõik need inimesed – väga erinevatest riikidest, ka väga keerulises olukorras olevatest riikidest – on teinud uskumatult palju tööd, sageli trotsides ühiskonnas valitsevaid norme ja ükskõiksust, selleks, et tuua oma riigis välja sajad, tuhanded ja isegi miljonid inimesed,” rääkis Truuverk.

Prügikoristusaktsiooniga on tänaseks liitunud riike nii Aasiast, Araabiast, Aafrikast, Euroopast kui ka Ameerikast. Liitunud on riike, kus paljudel inimestel puudub juurdepääs jäätmekäitlussüsteemile, samuti on sõjalises konfliktis olevaid riike nagu näiteks Süüria, Afganistan, Iraak, Jeemen ja Ukraina. “See on võimalik vaid tänu sellele, et nende riikide koristustalgute juhid usuvad, et läbi positiivsete algatuste saab muuta ka ümbritsevat maailma,” rääkis Truuverk. “See tähendab iga päev töötamist väljaspool mugavustsooni.”

15. septembri hommikul Uus-Meremaalt algav ja ca 30 tunni pärast Hawaiil lõppeval koristusaktsioonil hoitakse silma peal Tallinna Ülikooli fuajeesse ehitatud staabist. Umbes 200 staabiliikmete ülesanne on koguda riikidest infot, olla tiimidele üle maailma abiks ja neid nõustada.

Iga riigi koristustalgu, prügi kokku korjamise ja edasise prügi käitlemise korraldamise eest vastutab selle riigi koristustiimi juht ja meeskond, kes on läbinud liidriakadeemia, mille programm on koostatud Eesti koristustalgute mudeli kui ka erinevate riikide parimate praktikate põhjal. “Mõistame, et igas riigis ei ole võimalik kokku korjatud prügi edasi käitlemisele suunata, kuid me loodame, et see avab ühiskonna ja otsustajate silmad, et olukorra parandamiseks midagi ette võtta,” rääkis Truuverk.

Eva Truuverki sõnul ei lõpe 15. septembriga veel Maailmakoristuspäeva töö, sest koostamisel on Keep it Clean Plan, mille sisendiks on ülemaailmne prügikaardistamise andmebaas ning mis annab riikidele konkreetsed soovitused, kuidas prügiprobleemiga jätkusuutlikult tegeleda nii, et prügireostus maailmas oluliselt väheneks.

Kogu 15. septembril toimuvat kantakse üle aadressil worldcleanupday.org ja err.ee, aga ka Facebookis ja YouTube‘s 24 tundi vältava otsesaatena.

Maailmakoristuspäev on EV100 programmi osana suurim eestlaste kingitus maailmale meie riigi 100. sünniaastapäeva puhul.

Tiina Urm
kommunikatsioonijuht

Maailmakoristuspäeva lugu

• 2007. aasta augustis istusid kohviku laua taga grupp inimesi, nende hulgas Rainer Nõlvak, Toomas Trapido, Henri Laupmaa ja Kadri Allikmäe kellel tekkis idee Eesti prügist puhtaks koristada ühe päevaga. Hiljem liitusid Ahti Heinla, Tiina Urm, Tatjana Lavrova, Eva Truuverk ja Anneli Ohvril. Teeme Ära õnnestumisele aitasid tollal kaasa 620 vabatahtlikku ja rohkem kui 500 organisatsiooni Eestis

• 3. mail koristasid rohkem kui 50 tuhat inimest kokku 10 tuhat tonni prügi. See oleks võtnud riigil aega aastaid ja oleks maksnud 22,5 miljonit eurot. Kuid see tehti ühe päevaga ja läks maksma vaid pool miljonit eurot (peamiselt prügi käitlemise kulu jäätmefirmadele)

• Esimesena liitus Eesti algatusega Leedu, kes tegi toetuskoristuspäeva koos Eestiga (3. mail 2008 kaasates mõned tuhanded koristajad). Sügisel tegi koristusaktsiooni Läti, edasi Sloveenia, Portugal, Serbia ja seejärel paljud teised

• Tänaseks on erinevatel aegadel Teeme Ära mudeli alusel oma riiki koristanud pea 20 miljonit inimest enam kui sajast riigist üle maailma

• Koristuspäevadel osalenute maksimumarvud: Läti (210 000), Leedu (250 000), Portugal (100 000), Slovenia (270 000), Rumeenia (250 000), Albaania (281 000), Ungari (200 000), Bulgaaria (375 000), Ukraina (500 000), India (54 000), Filipiinid (28,000) jne.

Comments are closed.