Kamari külas „kireb” Õnneliku Kuke kuju

Põltsamaa vallas paikneva Kamari küla üheks sümboliks kujuneb Õnneliku Kuke kuju, mis avati hiljuti toimunud Avatud Külaväravate avatseremoonial.

Õnneliku Kuke kuju avamisel kunstnik Anni Irs ja kogukonnaelu edendaja Liia Ust (paremal) Foto erakogu
Õnneliku Kuke kuju avamisel kunstnik Anni Irs ja kogukonnaelu edendaja Liia Ust (paremal). Foto: erakogu

[pullquote]Õnneliku Kuke Kuju loomine toob hingele palju rõõmu.[/pullquote]Kamari Haridusseltsi tegus liige Liia Lust märkis, et selles paigas vaagiti mitmeid variante EV 100 kingituse tegemiseks. „Olles Ventspilsis käinud hakkasid mulle väga meeldima sealsed värvikirevad lehmakujud, millest tekkis mõte ka Kamarisse luua üks rõõmus skulptuur,” rääkis Lust. Kuke kuju kasuks otsustati kahel põhjusel: Mullu sügisel lõppes Kamaris hariduse andmine ja alates 1835. aastast tegutsenud kool suleti. „On ju kukk olnud mitmete aabitsate kaanepoiss. Seega üks põhjus on jäädvustada koolihariduse andmist Kamaris 182 aasta jooksul.”

Kukk sümboliseerib ka linnukasvatust. Kamarist kõneldes mäletavad paljud inimesed seda paika kui Sakalat (kunagise linnukasvatussovhoosi nimi), kust sai ikka tibusid või kanu oma majapidamisse osta. Nii pühendati teine pool kukest linnukasvatusele. „Kukk on kujundatudki kahepoolsena – ühest küljest Aabitsa ja õppimisega seotult ja teisalt linnukasvatusega,” selgitas Lust.

Õnneliku Kuke Kuju autoriks on kunstnik Anni Irs, kes pärit Elvast nagu Liia Lustgi. „Kuju tegija otsingud olid pikad, otsisin Eestist, aga mitte keegi ei võtnud vedu. Siis jõudsin otsapidi Lätti. Siis mõtlesin uurida puidumeistri Martti Kalamehe käest, kes teinud pingid Kamari tuntud inimestele. Tema kaudu jõudsingi Annini,” rääkis ta.

„Kuju avamise peale mõeldes sai teade antud edasi ka Raul Rebasele, kes on meedias palju rääkinud nn õnneliku kana teemal ja öelnud välja, et keegi võiks selle kuju valmis teha. Andsin teada, et õnneliku kana eelduseks on ka õnneliku kuke olemasolu ja meie oleme seda teostamas. Kutsusin ka teda meie kuju avama, kuid Rebane lendas samal ajal Berliini, et osaleda Gerd Kanteri suurest spordist lahkumisvõistlusel. Siis kutsusin Kana ja Kuke nimelisi inimesi avamisele, aga kes oli välismaal, kes muu sündmusega hõivatud…” rääkis Lust, kes on ka Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatuse esimees.

Lusti sõnul tahtsid Kamari inimesed, et Õnnelik Kukk oleks valmistatud ilmastikukindlast klaasplastist ja kindel soov oli saada värviline taies. „Otsustasin ühe Kuke külje pühendada koolile ja sinna on kirjutatud kooli sümboliseerivad tähed ja numbrid, samuti luuletuse rea. Teisele küljele kirjutasin kanatõuge, mida on kasvatatud Sakala tõulinnukasvatussovhoosis. Viimastel tegevaastatel hakati põllumajandusettevõttes kasvatama kanatõugu Lohman Braun.”

Õnneliku Kuke Kuju loomine toob hingele palju rõõmu. „Suurim rõõm on ju siis kui on olemas idee ja vastav tulemus selle teostamiseks. Irsi nimetas Kamarit tõeliseks elurõõmsate inimeste paigaks.” Kuju avasid kunstnik Anni Irs, Kamari kodutütred ja noorkotkad. Juba varem oli külas avatud näitus Anni Irsi kunstitöödest, mis jääb Kamari seltsimajja vaatamiseks veel mitmeks kuuks.

Lust tõi avamisel näiteks ka huvitavat statistikat. „Praegu elab Eestis 2597 Kuke nimelist inimest, kelle keskmine vanus on 42 aastat. Kõige rohkem elab selle nimelisi Viljandimaal.
Lõuna-Eesti Kuke või Kikka nimelisi on 635 ja kõige rohkem elab neid Võrumaal. Kana nimelisi on ainult 69 ja kõige rohkem elab neid Põlvamaal. Kana nime kandvate inimeste keskmine vanus on 52. Inimesi perekonnanimega Tibu on ainult 13.

Jaan Lukas