Jõgeval avatakse Ants Paju mälestuseks skulptuurpink

Mitmekülgse ühiskonnategelase Ants Paju (1944-2011) mälestuseks paigaldatakse Jõgeva kesklinna haljasale Tauno Kangro kunstiteosena valminud skulptuurpink. Pink avatakse pidulikult tänavu 8 septembril.

Selline hakkab väja nägegema Ants Paju skulptuurpink Jõgeval
Selline hakkab väja nägegema Ants Paju skulptuurpink Jõgeval
Plakati kujundaja on Sirje Kalev, Ants Paju foto pildistas Anatoli Makarevitš
Plakati kujundaja on Sirje Kalev, Ants Paju foto pildistas Anatoli Makarevitš

[pullquote]Ants Paju tekstid: Unista, teosta, mäleta! Tegu on mõtte mõõt. Võidelge ja võitke[/pullquote]Sündmuse korraldaja, Ants Paju tütar Angela Rehi märkis, et Tauno Kangro kunstiteoses kohtuvad mustjashall graniit, pronks ja tammepuit. „Keskel asub graniidist kõnepult, millel pronksist käed hoidmas avatud raamatut. See sümboliseerib Ants Paju riigimehelikku julgust Eesti iseseisvuse taastajana ja eestluse edendajana. Raamat tähistab meie rahva hariduse ja vaimsuse väärtust. Kõnepuldile graveeritakse Ants Paju nimi ning Eesti Looduskaitse Seltsi sümbol, tähistamaks Antsu elutööd meid ümbritseva elava looduse mõtestamisel ja kaitsel,” tutvustas Rehi.

„Kõnepuldist lähtuvad kaks tugevat tammepuust pinki, mille otstes graniittahukad. Ühel pool pronksist ketas ja medal. Pronksist kettaheitja ketas on märgiks Ants Paju spordimehelikust võitlejalikust hoiakust, avatud märkmik sulepeaga kannab sõnumi praegusele põlvkonnale, et Eesti loo kirjutamist tuleb julgelt jätkata. Poleeritud graniittahukatele graveeritakse Ants Paju tekstid: Unista, teosta, mäleta! Tegu on mõtte mõõt. Võidelge ja võitke,” selgitas Rehi.

Skulptuurpinki graveeritakse kõigi annetajate – Antsu kaasteeliste ja sõprade nimed, kelle hea tahe on ühinenud Ants Paju mälestuse hoidmisel.

Avamisel esinevad Kaitseliidu Jõgeva Maleva ja Torma puhkpilliorkester, Jõgevamaa gümnaasiumi segakoor ja Folklooriselts Jõgevahe Pere tantsijad. Jõgeva kultuurikeskuses on avatud vaba mikrofon. Vaadatakse katkendeid Ants Paju elu ja tööd tutvustavatest filmidest „Hekto” (Ants Paju loodud noorteklubi Jõgeval seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel aastatel), „Elutöö” ja „Kümme Isamaa kõnet”.

„Mälestusmärk on rada meie ühisel mälumaal neile, kes jäävad selle ümber käima ja lugusid jutustama, mälestust hoidma. See kujundab vaimse hoiaku ja väärtushinnangud. Vaimsus on rahvusliku omapära kõige määravam tegur,” lausus Rehi. Tema sõnul on avamisele oodatud kõik Ants Paju mälestuse austajad.

Jõgeva mees Ants Paju oli ajakirjanik, Eesti Vabariigi taasiseseisvumise välja kuulutanud Eesti Ülemnõukogu ja sellest võrsunud 20. Augusti Klubi liige, Riigikogu liige, Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri esindaja rahvusvähemuste ümarlauas, Valgetähe ja Riigivapi teenetemärgi kavaler, Jõgeva ja Põltsamaa linna aukodanik, Eesti Looduskaitse Seltsi auliige, Eesti Rohelise Liikumise algataja ja eestvedaja, Sõpruse Pargi rajaja, Kaukaasia ja Siberi eestlaste huvide eest seisja, Tammsaare muuseumi rajaja Kaukaasias, Eesti Looduse peatoimetaja fosforiidisõjapäevil, Jõgeva linnapea, kettaheitja, kuulitõukaja, mitmete spordivõistluste ellukutsuja, eestluse edendaja.

Jaan Lukas