Väärikate ülikool tähendab aktiivset käimist oma elurajal

Täna toimus peatselt algavaks õppeaastaks TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli uute õppijate registreerimine.

Sindis elav Helve Kalde alustab TÜ Pärnu Väärikate ülikooli kümnendal tegevusaastal esimest õppeaastat Foto Urmas Saard
Sindis elav Helve Kalde alustab TÜ Pärnu Väärikate ülikooli kümnendal tegevusaastal esimest õppeaastat. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Aprillis planeerime teha elukestva õppe konverentsi, kuhu on oodatud kõigi Eestis tegutsevate väärikate ülikoolide esindajad[/pullquote]„Midagi erilist me oma õppekavas ei paku, aga see on tee, mida mööda me astume. Seda teed võib nimetada aktiivseks käimiseks oma elurajal, et märgata ja huvituda meie ümber toimuvast. See ongi Väärikate ülikooli peamine eesmärk,” selgitas Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli kohe usutluse alguses.

Esimesed inimesed olevat tulnud täna hommikul juba paar tundi enne välja kuulutatud aega oma nime kirja panema, et mitte viimastena nimekirjast eemale jääda.

Nii see oli. Küsitakse, kas meil on piiratud huviliste hulka ja kui palju me sel juhul registreerime? Mingit piirangut me ei tee ja kõik soovijad saavad ennast registreerida. Omaette küsimus on ruum, kuhu kõik soovijad ära mahutada. Ruumikitsikus on meil tõsine probleem, aga probleeme on elus alati. Eks me siis sedagi püüame lahendada vastavalt võimalustele ja vajadustele. Saalis on kaks esimest rida garanteeritud vanusele 80+. On küsitud vanuselise piirangu kohta. Seda piirangut ei ole. Vanim osaleja on olnud saja-aastane, August Puuste. Nii kaua kui ta käis, kõndis ta täiesti iseseisvalt oma jalal. Tema mõistus püsis kuni lõpuni väga selge arusaamisega. Puuste ei maganud esimeses pingis mitte kunagi. See oli minu jaoks ääretult motiveeriv kogemus.

Täna on Väärikate ülikooli loengud kuulajatele tasuta. Lisaks loengutele on meil õpikojad, õppekäigud ja suveülikool. Õppekäigud on tavaliselt väljasõidud. Näiteks sellel aastal käisime me Presidendi kantseleis. Mis on suveülikool? Suveülikool on tegevus sellisel ajal, kui ülejäänud tavalised koolid puhkavad. Reedel sõidame Paide Arvamusfestivalile, kus me oleme kolmel aastal käinud. Arvamusfestival ongi hea võimalus üheskoos midagi näha ja kuulda. Üksinda oleks minek tüütu, sest bussiühendus Paidega pole suurem asi.

Õpikojad, õppekäigud ja suveülikoolid on korduvalt varemgi jutuks tulnud, aga räägiks rahvusvahelisest kokkupuutest.

Uudsena tuli meile sellel aastal võimalus osaleda Euroopa Liidu poolt pakutud projektis, mis toimub koostöös soomlastega. Nii eestlaste kui soomlaste poolelt osaleb umbes 80 inimest. Nendele räägitakse Euroopa Liidu tegemistest, võimalustest, eesmärkidest. See annab võimaluse teadmiste saamiseks Euroopa Liidu valdkonnas. Kevadel on jälle valimised ja sellepärast tulevad täiendavad teadmised kasuks, et mõista miks ja keda valida. Mis kasu sellest saab? Ega me ei tee midagi maailmas selleks, et „ah, sai tehtud”. Teeme ikka parema homse pärast. Võibolla alati päris nii ei mõtle, aga põhimõtteliselt teeme ikka selleks, et meil oleks parem. Käimas olev projekt võimaldab suhelda otse ja vahetult Euroopa Liidu Eesti ja Soome eestvedajatega, liidu direktsiooni inimestega. Me saame jaotusmaterjali Euroopa Liidu tänaste ja tulevaste tegemiste kohta. Esimene koosolemine toimus Pärnus. Kaks järgmist leiavad aset Turus ja Helsingis. Ühtlasi näeme ka soomlaste elu-olu avaramal pilgul.

Algav õppeaasta on Pärnu väärikatele õppuritele juubelihõnguline.

Kuna sellel aastal alustame juba kümnendat õppeaastat, siis see kinnitab Eestimaa inimeste, vanuses 50 ja rohkem, erakordset huvi Väärikate ülikooli vastu. Analüüsides Pärnu väärikaid, siis vanuse vahemikku 50 kuni 60 jäi seitse inimest. Põhiline kuulajaskond jääb vanuseliselt vahemikku 65 kuni 75 eluaastat. Terve Euroopa vananeb, kogu maailm vananeb ja inimesed elavad kauem, sest elamisvõimalused muutuvad üha paremaks. Sellepärast on Väärikate ülikooli tegevus ka intensiivne ja inimestele huvipakkuv. Mitte keegi ei taha ju ennast tunda tõrjutuna, abituna või üksikuna. Hästi toimiv sotsiaalne võrgustik, mis Väärikate ülikoolis tekib ja suureneb, on see, mida teised organisatsioonid pole nii intensiivselt pakkunud. On küll eakate klubid ja muud ühendused, aga Väärikate ülikoolist saadud tagasiside põhjal saame kujundada programme, millest kõige rohkem huvitutakse. Inimestel on huvi maailmas toimuva vastu, tahetakse kuulda poliitikast ja poliitikutest. Oodatakse vastuseid küsimustele, miks poliitikud just nii toimivad ja mitte teisiti.

Kui me kaks korda kuus septembrist aprillini koos käime, siis nendel kahel korral vähemalt 500 inimest ei oota arsti ukse taga. Üks suur peatükk, mida me oleme aastaid käsitlenud, on liikumine. Eelmisel aastal oli meil tore liikumispäev Jõulumäel. Ka kepikõnni päeva on peetud. Oleme osalenud südamepäevadel. Teine asi on tervislik toitumine, toitumisviisid ja -võimalused. Need on olnud juba viiel aastal programmis sees.

Tuleva aasta aprillis planeerime teha elukestva õppe konverentsi, kuhu on oodatud kõigi Eestis tegutsevate väärikate ülikoolide esindajad. Samuti tahame ilmutada kümne aasta tegevust käsitleva bülletääni. Loodame saada toetust, sest ma ei arva, et senine tegevus oleks olnud niisama maha visatud aeg.

Oled Väärikate ülikooli käivitaja ja Pärnus kõik need aastad algusest saadik kogu tegevust vedanud.

Väärikate ülikooli tegevus ei ole ühe inimese ettevõtmine. See on suurepärase meeskonnatöö hea näide elust enesest. Väärikate ülikooli alguses aastal 2010 oli mureks, kuhu panna loodetud 50 kuni 100 inimest. Nüüd on huvilisi kordades rohkem. Nägin, et üksinda ma ei tee midagi. Aga meil on vabatahtlikest moodustatud nõukoda, kuhu praegu kuulub 22 inimest. Mul on väga hea meel, et nii paljud inimesed vabatahtlikena pühenduvad meie tegemistele.

Kas midagi olulist jäi veel ütlemata?

Jah. Avaaktus on meil 19. septembril algusega 18.00 Strandis. Miks nii hiline kellaaeg? Aga sellepärast, et avaloenguga esineb peaminister Jüri Ratas.

Tänan ja edu algaval õppeaastal!

Urmas Saard