XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali alguseni jäävad veel vaid loetud tunnid

Festivalile eelnev viimane päev on olnud täis ehitamist, ladustamist, ehtimist ja saja muu tarviliku asjaga sagimist.

Lennult tulev Folgi Ruu püütakse Viljandi pärimusmuusika festivali staabi naiste poolt hellalt kinni Foto Urmas Saard
Lennult tulev Folgi Ruu püütakse Viljandi pärimusmuusika festivali staabi naiste poolt hellalt kinni. Foto: Urmas Saard

Folgi staap töötab Viljandi Pärimusmuusika Aida ülakorrusel. Staabi sekretär Hännele Känd tutvustab vilkalt tegutseva seltskonna head kaaslast, kes teeb vastutusrikast ülesannet täitvate inimeste näod rõõmsaks ja hoiab töömeeleolu kõrgel kogu festivali aja. Folgi Ruu on lõbus sell. Talle meeldib upitamine ja vahetevahel lausa lae alla lennutatamine.

Mind huvitab, millal hakkavad esinejaid vedavad pikad erirongid kohale veerema? Selgub, et esimesed esinejad saabuvad juba praegugi, aga suuremate hulkadena tullakse peamiselt reedel. Samuti huvitab vabatahtlike abiliste hulk? Neid on muljetavaldavalt palju, suurusjärgus 400, saan vastuseks. Vabatahtlikke tuleb väljapoolt Eestitki. Hännele nimetab üht hispaanlast, aga tema pole kaugeltki ainus. Sekretär tõstab esile üht eesti perekonda. Abielupaar hakkas abis käima folgi algusaegadest alates ja nüüd on pere kolmas liigegi oma vanematega liitunud. Aga nemad pole ainsad staažikad. Enne staapi tulekut kohtusin piletimüügi tiimi inimestega. Hellika Hartõkainen on samuti paarkümmend aastat vabatahtlikuna kohal olnud. Sünnilt mulk sõitis tänavu juba teist aastat koos oma tütre Carolinega Pärnumaalt folgile pileteid müüma.

[pullquote]Tänavu on seto teema kõikjal läbiv kujundus[/pullquote]Vabatahtlikke töötab väga erinevates tegemistes. Tuletõrje hoovis veavad festivali kujunduse kujundajad läikivaid linte kuuri seintele ja mujale. „Meid on kümme inimest, tiim on kokku pandud erinevatest inimestest, kes esindavad oma oskustega erinevaid valdkondi. Me teeme kõigi lavade kujunduse,” räägib An-Liis Amur, kes nimetab ennast oma õe Triin Amuri paremaks käeks.

Triin ütleb, et festivali teemaks valiti killuke setode pärimuskultuurist. Tänavu on seto teema kõikjal läbiv kujundus, järgmisel aastal juba uus teema. „Me oleme valinud ühise teema kõikidele lavadele, kogu festivali alale. Festival toimub linna erinevates osades, aga meie soov on siduda see ühte kokku. Et festivalil oleks ühtset joont,” selgitab Triin. „Kuna Eesti on sajane, siis tõime pidulikust sisse. Oleme setodelt võtnud hõbedat. Nende värvid on veel must, valge, punane. Natuke lisasime ka lillakat.” Samuti on kasutatud kasttikandit ja teisi elemente, mis iseloomulikud setodele. „Minnes Kaevumäele või Kirsimäele näeme seal Eesti Rahva Muuseumi vanu fotosid seto naistest.”

Urmas Saard