Möödunud laupäeval toimunud Heimtali mõisa I suvefestivalil istutas kultuurpihlaka rahuideid propageeriv jaapanlane, tegevust jätkus lastele ja täiskasvanutele mitmetesse töötubadesse. Prooviti maitsvaid toite, värvikust ja silmarõõmu pakkus mõisaaaegne rõivastumisstiil.
Mõned päevad enne Heimtali mõisa I suvefestivali algust andis Viljandi valla vallavanema ülesannetes olev abivallavanem Ene Saar teada, et festivali avamine saab rahvusvahelise värvingu. Peakorraldaja Heimtali Mõisakooli Seltsi eestvedaja Urve Muki sõnul juhatas sündmuse sisse puu istutamine, millega anti koos edasi väärikas sõnum: „Igaüks meist saab panustada sellesse, et maailm, mille tulevastele põlvedele pärandame, oleks võimalikult harmooniline ja jätkusuutlik“. Viljandimaal viibis ja istutas koos meiega puu Jaapani päritolu rahusõnumi levitaja, keskkonnakaitsja ja endine ÜRO rahusõnumi saadik Yuij Miyata, kes läbib jalgsi enam kui 600 km Balti keti kulgemise teekonda. Nii saigi Heimtali mõisa parki kultuurpihlakas, millel kenasti silt juures ja loodame, et ta kuumusele vastu peab ja tulevastele põlvedele rahusõnumit edasi kannab. Oma rahu- ja tasakaalusõnumi levitamise teel istutas Yuij Miyatal Heimtalisse oma 1057. puu.”
Aukohal Mulgimaa tooted
Heimtali I mõisafestivalil jagus huvi kõikjale – nii töötubadesse kui mõisasaali. Pidevalt oli huvilisi õpetaja Tarvo Prinzmanni juhitud puutöökojas, trennikaaslaste Markkuse ja Richardi abiga harjutati vibuväljakul, Külli Allikvee keraamikastuudios vormiti savi. Pargipuude all tegutses ka laste mängupesa. Keskpäeval oli huvilistest tulvil mõisa muuseumituba, kus ajaloouurija Imbi-Sirje Torm vestis lugusid mõisast ja mõisnike Siversite suguvõsast. Laadakauplejad pakkusid käsitööd ja mulgimaa tooteid. Väljas olid Mulgi Pruulikoda, Mulgi Mõisa Mesi, Mulke Crisps, Mulgi savikoda, Viljandi Kujud (aiaskulptuuride tootjad Siniallikult). Toitu pakkus mõisale lähim söögikoht Raudnaela Kõrts ja tegutses mõisakohvik, kust sai mõisaproua kohupiimakooki. Kõik, kes olid tulnud ei pidanud kahetsema.
Taoti õnnenaela
Menukalt kulgesid kõikide lõõtspillide mängijate esinemised: isa Ain ja poeg Ainar Arula avakontsert, Piret Ausi ja Ellu Roosioja vahepalad ning improviseeritud etteasted ning lõpukontsert ansamblilt Lõõtsavägilased. Lisaks olid väga nauditavad Pärnu seenioride tantsurühma Räämakad vana aja tantsud. „Sepikojas on meil viimastel aastatel avanenud võimalus näidata, kuidas valmivad rauast esemed. Huvilised said taguda õnnenaela. Sarnaste peadega naelad on löödud ka Heimtali mõisa põrandalaudadesse, mis säilinud tänapäevani osades ruumides. Sepikoja eestvedaja on samuti kohaliku kooli töö- ja tehnoloogiaõpetaja Tarvo Prinzmann,“ rääkis Urve Mukk.
„Põlispuude all avatud rinnamärgi valmistamise töötoas oli eriti lastel tahtmist oma loovust näidata. Oli võimalik ise kavand teha või olemasolevate hulgast valida. Osta sai ka kaunite mustritega tekstiilist valmistatud rinnamärke, mida tore naistel rinnas prossina kanda. See TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia poolt avatud töötuba, mille esindajana oli kohal kompositsiooni ja joonistamisõppejõud Katri Smitt, annetab osa tulust TÜ SA Anu Raua Stipendiumi fondi.
Festivalil võis näha näiteid mõisaaegsest riietumisstiilist. Esimeseks üllatuseks sellise rõivatuse poolest oli Paistu kandi mees, valla volikogu liige Juhan Änilane. Kohvikupidaja Anneli Sims saavutas täiesti meeldiva sulandumise mõisaaega. Seeniortantsijate esinemisriietus oli samuti stiilne.
Uuele festivalile uus sõnum
„Kas tekkis ideid järgmisteks mõisapäevadeks?“ sai Urve Mukilt küsitud „Pärast külaliste lahkumist jäid korraldajad oma esimesi muljeid jagama. Õhin oli veel õhus ja seltskond nauditav. See andis aluse arvata, et aasta pärast ollakse jälle valmis külalisi võõrustama. Kuna päev oli tihedalt sisustatud ja plaanitu sai ellu viidud, siis väga olulisi muudatusi välja ei koorunud. Võibolla kuulutaks välja Heimtali mõisa hoidise konkursi, kus publik saab lemmiku valida. Aga eks midagi kindlasti lisandub või muutub, sest aasta pärast on jälle kõik uus. Kui seekordne päev oli pühendatud mõisa esmamainimise 490. aastapäevale, siis tuleb leida ka uus sõnum.“
Püüdsime jõuda ka selleni, kui palju võis mõisapäeval olla osalejaid. „Paberile sai 260 nime, kuid usun, et igast küljest avatud territooriumil liikus ringi veel inimesi. Igal juhul oli kogu aeg pidev vaba liikumine ja melu ning inimesed tundsid end hästi. Korraldajate jaoks oli esimese korra jaoks osalejaid päris paras hulk. Loodame, et igaühele oli midagi meeldivat ja olijad tundsid end hästi,“ märkis korraldaja.
Jaan Lukas