Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2018
E T K N R L P
« juuni   aug »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Heimtali mõisas tuleb suvefestival

Laupäeval toimub Viljandimaal Heimtalis esimest korda suvefestival, mis on pühendatud selle ajaloolise paiga 490. Aastapäevale. Sündmusest rääkis Külauudistele peakorraldaja Heimtali Mõisakooli Seltsi juhatuse esinaine Urve Mukk.

Heimtali-Mõis

Heimtali mõisahoone külaliste ootel.. Foto: Heimtali Mõisakooli Selts

Heimtali mõisas toimunud ka varem mõisakultuuri tutvustavaid sündmusi, mis andis aga tõuke I Heimtali mõisa suvefestivali korraldamiseks ?

Heimtali mõisas tegutsev põhikool on eelnevad 14 aastat kaasa löönud külastusmängus Unustatud mõisad, mille idee järgi avas mõis uksed 4-6 korral suve jooksul ning alati olid põhilise sisu täitjad ajalootunid ja giidituurid. Sel aastal otsustati enam mitte osaleda ja avada siiski uksed huvilistele vähemalt ühel päeval – 21. juulil. Esimest korda sai mõte välja käidud eelmise aasta novembris Viljandimaa mittetulundusühenduste tunnustamise päeval, kui küsiti 2018. aasta plaanide kohta, vastasin: tuleb suvefestival. Talvel oleme juba mitu aastat korraldanud kogukonnaga koostöös jõululaata, nüüd siis ka suvine sündmus.

Kuivõrd võib öelda, et suvefestivalil osaleja viiakse vahetult kunagisse mõisamaailma?

Selle suvepäeva moto on eilsest tänasesse ning pühendatud mõisa esmamainimise 490. aastapäevale. Tol perioodil (1528. a) kandis mõis Linseni ja Kurvitza nime, Liivi sõja järgselt vahetusid omanikud. Heimtali nime kannab mõis aastast 1793. Viimasete omanike Siversite perekonnalugusid kuuleb muuseumitoas pühendunud ajaloouurija Imbi-Sirje Tormilt. Stendilt saab jälgida ka ajatelge mõisa valdajatest. Töötubades, muusikas ja tantsudes ning laadakauplemises oleme püüdnud leida suhet balti-saksa ja eesti rahvakultuuri vahel: keraamika, puu- ja sepatöö, vibulaskmine, akordioni ja lõõtsamuusika, vanad tantsud, kaupa pakuvad näiteks õllepruulijad jt Mulgimaa tegijad, kinotoas näeb filmi, mis Heimtali mõisas filmitud…

Millele tasub arhitektuurilisest vaatevinklist tähelepanu pöörata Heimtali mõisakompleksi uudistades?

Heimtali mõisa härrastemaja on valminud arvatavasti 1856. aastal. Häärberi omapära peitub lihtsas historistlikus ehitises. Välja saab tuua erinevaid detaile ja mõjutusi: näiteks klassitsistliku sümmeetrilise üldplaaniga saalis näeme neobarokset kaminat, mis on säilinud mõisasaali valmimisajast. Veranda klaaspõranda all võib näha pärast renoveerimist tärganud eksootilisi sõnajalgu ja võimaliku kerishüpokaustahju jäänuseid. Söögitoas aga asuvad kapid, millel säilinud neogooti stiilis kaunistused… ja veel palju muud, mida peab ise nägema.

Kas mõisafestivali päeval toimuvad ka õpitoad ja mida seal õpitakse?

Päeval on kaks põhitelge: töötoad, kus saab midagi ise valmistada ja meelelahutus, mis pakub midagi hingele. Lisaks veel võimalus endale midagi laadalt ja õnneloosist kaasa soetada ja keha kinnitada kohvi ja koogiga või sooja toiduga.
Valmistada saab puutöökojas (mõisa keldris) oma soovile vastavaid esemeid, sepikojas (vanas mõisakeldris) näiteks oma õnnenaela sepistada, keraamikakojas (Heimtali loomestuudios) külmtöötlusega kaunistusi tassile kujundada või ka kedra peal kätt proovida ja midagi valmisolevast kaasa osta, märgivalmistamisel (Viljandi kultuuriakadeemia noorte töötuba mõisamajas) rikastada oma oskusi kauni mustriga märgi tegemisel, õppida vibu laskma mõisamaja taga väljakul.
Erinevaid tegevusi pakub ka lasteala. Kätt saab proovida ka õnneloosis, kus iga loos võidab.

Ehk pakutakse ka mõnda mõisaaegset toitu ?

Idee järgi oleme püüdnud sellele mõelda, aga ei tea, kuidas esimene kord välja tuleb. Kindlasti on kohvikus Heimtali mõisaproua kohupiimakook ja erinevad suupisted kannavad selle paiga ja inimestega seotud nimesid.

Heimtali mõisa tegutseb mõisakool. Kuivõrd on tekitanud see huvi õpilastes mõisate aja ja ajaloo vastu üldse?

Arvan, et meie kooli tugevuseks on viimased 30 aastat kindlasti olnud kodu-uurimisalane tegevus õpetaja Imbi-Sirje Tormi juhendamisel. Sellega on nakatunud paljud õpilased ja juhendaja ise on välja andnud viis mahukat raamatut Heimtali, Siversite ja kooli ajaloost.”

Usutles Jaan Lukas

Comments are closed.