Sadalas avati Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga

Tänavuse suve üheks väärikamaks ja emotsionaalsemaks sündmuseks Jõgevamaal võib pidada kõlakoja, lipuväljaku ja tulealtari pidulikku avamist Sadala rahvamaja kõrval ja sellega kaasnenud rahvapidu.

Sadalas avatud Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga Foto Ellar Sügiste
Sadalas avatud Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga. Foto: Ellar Sügiste
Sadala tulealtari süütamine Foto Ellar Sügiste
Sadala tulealtari süütamine. Foto: Ellar Sügiste

[pullquote]Kirikukell, mis on nagu poolik või poolenisti maa sisse vajunud, heliseb ja kõlab täies võimsuses ja suurepärases akustikas.[/pullquote]Tuntud ja tunnustatud inimesed avaldasid Külauudistele arvamust, et Sadala Külade Seltsi eestvedamisel teoks saanud ettevõtmine loob kultuuri- ja seltsielu edendamiseks uued võimalused mitte ainult kogukonna vaid märksa suuremalt tasandilt vaadatuna.

Jõgeva vallavolikogu liige ja Jõgeva Kammerkoori dirigent Margus Kask ütles, et juba esimesel proovil enne avapidu kõlasid laulud Sadala kõlakojas suurepäraselt. „Sadala Külade Selts eesotsas Pille Tutiga on tõestanud, et mõtteerksuse, tahtejõu ja järjepidevusega on võimalik paljugi korda saata ka rahvaarvult suhteliselt väikeses külas.”

Loe edasi: Sadalas avati Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga

Ettevõtjaid kutsutakse osalema Pärnu Kohvikute Nädalale

Pärnu Kohvikute Nädal toimub oktoobrikuus neljandat korda ja on laienenud sel aastal ka Pärnumaale.

Kadi Elmeste Foto Urmas Saard
Kadi Elmeste. Foto: Urmas Saard

Seekord avatakse kohvikute nädal 100 ühepäevakohvikuga Pärnus ja Pärnumaal, kus külalisi kostitatakse laupäeval, 6. oktoobri keskpäevast õhtu kuueni. Ühepäevakohvikuid oodatakse avama nii elukutselisi kui ka kodus küpsetajaid.

Kohvikute nädala korraldaja Kadi Elmeste sõnul on sel korral kohvikute nädalal uuenduseks see, et pakkumistel ühtset fikseeritud hinda ei ole. Teemanädalal pakutakse salatist, desserdist ja tassist teest või kohvist koosnevat einet, mille hinna saavad ettevõtjad ise määrata. Ühepäevakohvikute menüü saab koostada omal valikul. “Küll aga ootame osalejatelt pakkumiste koostamisel kohaliku tooraine kasutamist, mille päritolu on menüüs välja toodud. Pärnumaa on valitud sel aastal Eesti toidupiirkonnaks ja meie sooviks on väärtustada piirkonna tootjaid,” täpsustas Elmeste.

Osalemissoove toitlustusettevõtetelt ootame 10. augustiks meilile maitsed@visitparnu.com

Pärnu Kohvikute Nädala eesmärk on ergutada madalhooaja kohvikukülastusi, tutvustades siinseid kohvikuid nii pärnakatele kui ka linnakülalistele. Pärnu Kohvikute Nädal viiakse ellu koostöös ettevõtjate ja Pärnu linnavalitsusega. Eelmisel aastal käis kohvikute nädalal üle 6000 külastaja.

Head petserimaalased ja Petserimaa sõbrad

Käesoleva nädala laupäeva keskpäeval algab Seto Kuningriigi päev Petserimaal Setomaa vallas asuvas Lüübnitsas, kus tegemist setode ülimalt sisuka kultuuriüritusega, mis kutsub kaasa mõtlema ja petserimaalaste heaks tegutsema.

Osvald Sasko Petserimaa lipuga Foto Urmas Saard
Osvald Sasko Petserimaa lipuga. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Selts püstitab Lüübnitsas oma telgi ja korraldab taas Petserimaa Suveülikooli[/pullquote]Iga kaasmaalane peaks külastama vähemalt üht kuningriigi päeva, et teada saada, kes on Petserimaa eestlased ehk setod, kelle ajalooline asuala on lõhestatud ajutise kontrolljoonega. Tartu Rahu Põlistamise Selts püstitab Lüübnitsas oma telgi ja korraldab taas Petserimaa Suveülikooli, kuhu kutsume esinejateks Riigikogu liikmeid, Eesti erakondade ja isamaaliste ühenduste esindajaid, samuti arvamusliidreid ja rahvuslikult mõtlevaid asjatundjaid.

Soovime teada teie seisukohta Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse teemal.

Loe edasi: Head petserimaalased ja Petserimaa sõbrad

25. Seto Kuningriigis ilmus Eesti vanim lasteajakiri Täheke esimest korda seto keeles

Tallinnas tegutseva Seto Laste Kooli eestvedamisel ilmus Eesti vanim lasteajakiri Täheke esmakordselt seto keeles, ajakirja esitlus toimub 4. augustil Lüübnitsas toimuval Seto Kuningriigi päeval.

Esimese setokeelse Tähekese esikaas
Esimese setokeelse Tähekese esikaas

[pullquote]Ajakirja teevad põnevaks just kaasaegsest seto elust kirjutatud lood[/pullquote]„Setokeelsest Tähekesest leiab nii seto laste kirjutatud jutte ja luuletusi, kui ka Setomaal elavate loomeinimeste kirjutatud lugusid,“ ütles Seto Laste Kooli üks eestvedaja Annela Laaneots. „Ajakirja teevad põnevaks just kaasaegsest seto elust kirjutatud lood, mistõttu sai maailma esimene setokeelne Täheke sisult huvitav ja kaasahaarav.“

Seto Tähekese esikaane on joonistanud Evar Riitsaar, ajakirja seest leiab setokeelseid lastejutte Kauksi Üllelt ja Sarve Õielt, aga ka näiteks Saksa suure kirjandusklassiku J.W. Goethe luuletusi Andreas Kalkuni tõlkes. Samuti Setomaa noorte autorite loomingut, rahvajutte, nuputusülesandeid, koomiksi, mõistatusi ja nalju. Õpetatakse tegema hapupiima pudi ja pakutükki.

Loe edasi: 25. Seto Kuningriigis ilmus Eesti vanim lasteajakiri Täheke esimest korda seto keeles

Üksteist Jõgevamaa Kodukandiühenduse küla ootavad külalisi

Jõgevamaa Kodukandiühendusse liitunud külad ootavad 4. ja 5. augustil projekti Avatud Külaväravad raames külalisi 11 paika, kus huvitavalt ja atraktiivselt tutvustakse kogukonna tegemisi, tuuakse välja maal elamise iseärasused nii rõõmude kui ka murede vaatevinklist.

Avatud KülavärvadKahel augustikuu päeval on külaväravad avatud Jõgeva vallas Kuristal, Luual, Sadalas ja Sadukülas, Mustvee vallas Hallikul ja Kasepääl, ja Põltsamaa vallas Kamaris, Lustiveres ja Pajusis. Jõgevamaa Kodukandiühenduse kauaaegsete liikmetena osalevad Külaväravatel ka pärast haldusreformi Tarumaal paiknevad Assikvere küla Pala piirkonnast ja Maarja-Magdaleena küla. „Võimalus on osaleda õpitubades, saada osa ekskursioonidest. Enamikes külades lõpeb sündmus simmaniga,” ütles Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimees Liia Lust.

„Meil on Jõgevamaal tugevad kogukonnad, kes panustavad piirkonnas elu hoidmisele oma külades. Kõik osalevad külad on erilised ja erinevad, mistõttu ei saa öelda, et kui oled ühte näinud, siis oled juba kursis külade tegemistega. Igas külas on ka omanäolised ja erinevad kogukonna liigutajad, omavahel seob neid soov ja tahe ühiselt tegutseda kodukoha paremaks muutmisel,” lisas ta.

Projekti avatud Külaväravad on toetatud Jõgevamaa Koostöökoja meede 3 „Maakondlikud projektid ja koolitused“ MAK 2014-2020 LEADER meetmest.

Jaan Lukas

Suur pildigalerii pühapäeval lõppenud XXVI Viljandi pärimusmuusika festivalist

Ilmateenistuse teatel oli XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali nelja päeva keskmine temperatuur +23.2 kraadi. Kõige kuumem oli pühapäev, +31,8 kraadi. Vaatamata erakordselt kõrgele temperatuurile kujunes tänavune festival tegijate hinnangul edukaks ja kinnitas paljude muusikute arvamust, et just Viljandisse koguneb ilmamaa suurepärasem publik.

XXVI Viljandi pärimusmuusika festival, Curly Stringsi bändi nautijad Kirsimäel Foto Urmas Saard
XXVI Viljandi pärimusmuusika festival, Curly Stringsi bändi nautijad Kirsimäel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kõige populaarsemaks osutus ansambel Trad.Attack! laupäevane kontsert[/pullquote]Heli Luik, Eesti Pärimusmuusika Keskus MTÜ kommunikatsioonijuht, teeb täna möödunud päevadest kokkuvõtet ja ütleb, et lõppenud Viljandi järjekordset pärimusmuusika festivali külastas hinnanguliselt 26 000 inimest. Seda on oluliselt rohkem, kui folgi pealinnas elanikke.

Seitsmel pealaval leidis aset 76 kontserti. Kõige populaarsemaks osutus ansambel Trad.Attack! laupäevane kontsert A. Le Coq Kirsimäe laval. Väga menukaks osutus ka festivali viimane kontsert Lõõtsavägilased ja Metsatöll ning ansambli Curly Strings esinemine reedel. Needki toimusid Kirsimäe laval. Välisesinejatest meelitas enim publikut Kalascima Itaaliast, Sound Of Dragon Hiinast ja The East Pointers Prints Edwardi saarelt.

Loe edasi: Suur pildigalerii pühapäeval lõppenud XXVI Viljandi pärimusmuusika festivalist

Folgi saun

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali kõigil neljal päeval köeti sarnaselt paljudele eelnevatele aastatele esimese Kirsimäe linnapoolse järsu nõlva serval tillukest rändsauna.

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivalil saunamõnusid nautimas Foto Urmas Saard
XXVI Viljandi pärimusmuusika festivalil saunamõnusid nautimas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ühel juhul ei mahuta saun kõiki tahtjaid ära ja järgmisel hetkel on kõigest üks või kaks inimest[/pullquote]Keset peomelu on saanud saunamõnu nautida juba sedavõrd palju aastaid, et saunamees Aigar Mätlik jäi esimese jutiga vastuse võlgu, millal täpselt alustati. „Kool müüs sauna mingil hetkel maha ja siis tuli endal ehitada saun, millega folgile tulla,” selgitas Mätlik ja rääkis täpsustavalt juurde, et Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala tudengite kätetööna valmis esimene saun vist 2012. aastal. „See siin on juba neljas erinev saun, millega me piknikualal oleme. Aastaid folgil käies näeb, mida võiks muuta või parandada, et saun parem oleks,” rääkis viie mehega suure tünni jahutavas vees istunud Mätlik.

Saun on lihtne: palkkehand ja tavaline keris sees, üks leiliruum ilma eeskojata. Loputamine käib õuel, kus lisaks duššile ka suur veega täidetud tünder, mille sisse mahub kümmekond inimest ära, olenevalt küll mõõtudest.

Loe edasi: Folgi saun

Sada mandoliini panid inimesed tantsima

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali viimasel päeval esines Kaevumäe laval kogu Eesti mandoliinimängijate koorekiht.

Joosep Sang saja mandoliinimängijaga Kaevumäe laval Foto Urmas Saard
Joosep Sang saja mandoliinimängijaga Kaevumäe laval. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tänane esinemine oli folgi jämm[/pullquote]Kontserdil esimeses osas astusid üles ka vähe nobedamate näppudega pisemad koosseisud. Kontserdi teises pooles liitus orkestriga veel sadakond mängijat. Saja mandoliini kava kokku panija Joosep Sang ütles, et registreerunuid oli üle saja. Täpset ülelugemist lavale ei toimunud, aga esinejate arvukus oli muljetavaldav.

Riigi sajandaks juubeliks kutsuti Sanga eestvedamisel tervest Eestist kokku mandoliinimängijad ja moodustati üle sajaliikmeline orkester. „Veebruaris oli meil täispikk kava kontserdisaalides. Vahepeal kasutasime videoklippe ja kõik toimus rohkem kontserdi moodi. Ühistööna Eesti Kontsertiga andsime neli kontserti Eesti suurimates saalides. Mängijateks olid orkester Saku mandoliinid (juhendaja Joosep Sang), Uhtna mandoliiniorkester (juhendaja Jaanus Põlder), Tapa mandoliiniorkester (juhendaja Ilmar Kald), mandoliinimängijad Moostest (juhendaja Raivo Sildoja), Eesti mandoliinide orkester (juhendaja Joonas Tuuling) ja üksikpillimehed mujalt riigi erinevatest paikadest. Tänane esinemine oli folgi jämm. Siin oli võibolla üksnes veerand sellest kavast, mida me veebruaris tegime,” rääkis Sang vahetult pärast kontserti.

Loe edasi: Sada mandoliini panid inimesed tantsima

Piltuudis: tulefolkarid Ruslan Trochynskyi ja Svjata Vatra Kirsimäel

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivalil esitles Svjata Vatra oma kontsertkavaga uut CD-d “Muutused Zminy”. Kauaoodatud kuuenda plaadi lauludega on liigutud muutuste tuules.

Svjata Vatra Kirsimäel Foto Urmas Saard

Kuid Ruslan on endiselt muutumatult sõbralik ja tema esinemist saadavad üksnes talle omased elemendid. Kui ta ei jaluta kontserdi alguses oma trombooniga publiku ridade vahel, siis teeb ta seda pärast esinemist. Tema lavalise liikumise juurde kuulub põlvitamine rahva ees, sõbralik bändi liikmete embamine, südamlikud sõnad kuulajatele ja siis hoolsalt ettevalmistatud ning õnnestunud kõrgushüpped trummari all olevalt poodiumilt (fotod galeriis 021 ja 035).

Eesti-Ukraina folk-rock ansambel Svjata Vatra tegutseb 2005. aastast saadik Viljandis, kus kõik bändi muusikud elavad, töötavad, õpivad ja õpetavad. Svjata Vatra on Eestit esindanud lisaks kahekümnele Euroopa riigile ka Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Tänavu varakevadel naases bänd esimeselt USA showcase’ilt, salvestati bändi esimene stuudiovideo.

Svjata Vatra Kirsimäel. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Piltuudis: tulefolkarid Ruslan Trochynskyi ja Svjata Vatra Kirsimäel

Pärnumaa maitsete aasta Viljandi pärimusmuusika festivalil

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali piknikualal on kõigil neljal päeval ennast sisse seadnud Pärnumaa maitsete aasta projektis osalevad firmad, kellest mõnedki tekitavad nostalgia laksu.

Piesta Kuusikaru spetsiaalselt Viljandi folgi ajaks valmistatud jook Foto Urmas Saard
Piesta Kuusikaru spetsiaalselt Viljandi folgi ajaks valmistatud jook. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Päris huvitava nostalgia nurga tekitavad kõrsikud vanades kollastes pappkarpides[/pullquote]Pikniku ala Viljandi järve poolses otsas äratab tähelepanu sinist ja musta värvi kirjades valge lipp: 2018 – Pärnumaa maitsete aasta.

„Tulime Viljandi folgile nelja ettevõttega, kes asuvad ühise pinna peal. Peale nende asub veel meie kauplemise alalt veidi kaugemal veini müüv Mamma & Frukt. Ka Jaaniotsa siidritalu jääb eraldi. Nemad vajasid pisut suuremat pinda,” selgitas Pärnumaa maitsete aasta projektijuht Kadi Elmeste (foto 012). Tegelikult on hästi vahva niimoodi ühiselt välja tulla. Meil on siin toitlustaja OÜ Tänav, kes kasutab Pärnumaal toodetud aineid. Kõik siin valmistatu on ehe Pärnumaa kohalik kaup. Meil on esindatud Allikukivi veinimõis, õunamahla pakkuja Piesta Kuusikaru farm Kullimaalt, Vändra vallast. Veel on OÜ Metste Aiandustalu, kes teeb Eestis unikaalse taluna üle saja tšilli toote, mis on täiesti ulmeline,” kiitis Elmeste Viljandisse tulnud tegijaid.

Loe edasi: Pärnumaa maitsete aasta Viljandi pärimusmuusika festivalil

Reede päevased rongid tõid Viljandi pärimusmuusika festivalile tavapäraselt palju rahvast

Piletimüügipealik Anu Rannu hindab Viljandi pärimusmuusika festival esimest päeva eelmiste aastatega võrreldes samaväärseks: “Võttes arvesse müüdud festivalipasside, päevapasside, ala pääsmete ja üksikkontsertide piletite arvu, võime kinnitada, et esimese päeva festivalipublikut on umbes sama palju nagu eelmistel aastatel”.

Rongilt Viljandi folgile Foto Urmas Saard
Rongilt Viljandi folgile. Foto: Urmas Saard

Piletimüügipealiku sõnul tõi esimene päev enamuse passiomanikest Viljandisse.

Rannu võrdleb festivali teist päeva mullusega ja tõdeb, et taaskord oli üks suurepäraseid elamusi täis teine päev: “Rahvast oli ootuspäraselt palju. Pisut vähem kui eelmisel aastal ent midagi erakordset selles ei ole.”

Esimene päev kulges meeleolukalt ja hoidis rahulikku joont. Kuuel laval toimus 16 kontserti. Kõige populaarsemad olid Zetod A. Le Coq Kirsimäe laval, Puuluup Pärimusmuusika Aidas ning Nikns Suns A. Le Coq Kirsimäe laval.

Folgi reede kulges üldiselt rahulikult, ent lavadel tehti mürglit. Seitsmel laval toimus 24 kontserti, millest populaarseimaks osutusid Curly Strings, Bombino ja Svjata Vatra A. Le Coq Kirsimäe laval, Estonian Voices Telia Kaevumäe laval ning Ööklubi Untsakatega Kultrahoovis.

Loe edasi: Reede päevased rongid tõid Viljandi pärimusmuusika festivalile tavapäraselt palju rahvast

Võrus antakse võim laste kätte

Lastefestivali ajal antakse Võrus võim lastele ning suur osa linnast muutub kogupere mängumaaks, tänavad täituvad melu ja laste kilgetega. Nädalalõpp tuleb Võrus mänguline, täis põnevust ja harivaid tegevusi.

Võru lastefestivali avajoooks Foto Jaanus Tanilsoo
Võru lastefestivali avajoooks. Foto: Jaanus Tanilsoo

Juba sellel nädalavahetusel, 28. ja 29. juulil leiab Võru linnas aset teist korda toimuv kõikide Eesti laste ühine pidu – lastefestival „Rõkkab rõõmust maakera”.

Festivaliala jaotatakse erinevate teemade ja tegevuste järgi. Nii elustatakse ajalooõpikutest tuntud Tamula muinasasula ja seatakse üles viikingite laager. Linna rajatakse muinasjututehas, kus lapsed saavad muutuda lemmikuks muinasjututegelaseks. Kandles avatakse müstiline filmimaja, kus saab tutvuda filmitegemise ja arvutimaailmaga. Külla tuleb kirev miniloomaaed – ponid, lambad ja kitsed talledega, sikud, jänesed ,haned, kuked-kanad, kalkunid, alpakad, maod. Fantaasiahoovis astuvad üles nii laval kui erinevates töötubades mustkunstnikud, tsirkuseartistid kui ka teadusteater. Teatrihoovis saab nautida erinevaid etendusi ja kohtuda Kalevipojaga. Seiklus- ja atraktsioonidepargis on olemas erinevad batuudid, trossisõidud, kiiking, ronimissein. Tehnikapark, kus saab tutvust teha kaitseväe, pääste, politsei, maanteeameti tehnikaga. Võrukeelses õpihoovis õpivad ja mängivad koos lastega Jänku-Juss ja Jänku-Johanna. Võru uues ja uhkes skatepargis toimuvad võistlused ning programmi pakub noortelava.

Loe edasi: Võrus antakse võim laste kätte

Corelli Music jätkab kavaga “Eesti mõisad 2018” ja heategevusega mõisates

Sel aastal Tallinnas Maarjamäe lossis alanud ja oma 20. toimumisaastat tähistav heategevuslik kontserdisari “Eesti mõisad 2018” jätkub kolme kontserdiga reedest pühapäevani. Kaks esimest on mõisad, mis on saanud uue hingamise Eesti iseseisvuse taastamise järel, millega märgime Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ja Euroopa kulltuurpärandi aastat.

Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa Foto Urmas Saard
Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa. Foto: Urmas Saard

27. juulil kell 18 algav kontsert pakub võimaluse uudistada kogu nõukogude aja kohutavas seisus olnud hooldekodust tänaseks perekond Siilatsite valduses pärlina säravat Kernu mõisa Hageri kihelkonnas. 28. juulil kell 16 algab kontsert Mädapea mõisas Rakvere kihelkonnas, mille omanik Marika Vartla on kuulsaks teinud mõisa ümber lokkava pojengide, flokside, hortensiate aiaga ning kus toimuvad igal suvel rahvusvahelised pojengi- ja floksipäevad.

Lõppkontsert on 29. juulil kell 17 Ruila mõisakoolis, kus väike Leelo Tungal, kelle pere on selle mõisakooliga seotud juba mitu põlve, elas läbi kõik õudused, millest jutustab film “Seltsimees laps”. Aukülalisena on ta lõppkontserdil ka ise kohal.

Sellel kontserdil antakse Ruila mõisakoolile üle sarja jooksul kogutud rahaline toetus koolilaste väikekannelde fondi. Kõikidel kontsertidel on avatud annetuskastid, toimuvad heategevusmüügid. Lõppkontsert Ruilas on piletimüügita, ainult vaba annetuse alusel.

Kontsertidel pakuvad barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel, kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa ja solist näosaate võitja tenor Valter Soosalu kauni buketi barokiaja muusikast, nagu see endistel aegadel mõisate ballisaalides kõlada võis ja palju põnevat ajaloost ja arhitektuurist.

120 noort esitavad pärimusmuusikat

Eile, 25. juulil esitasid Viljandimaal Kõpu laululaval pärimusmuusikat ja rahvatantse 120 noort vanuses 8-30-aastat. Ees seisavad esinemised Viljandi pärimusmuusika festivalil.

Eesti ETNO kontsert Viljandimaal Kõpus Foto Margit Kuhi
Eesti ETNO kontsert Viljandimaal Kõpus. Foto: Margit Kuhi

„Kõlas rahvamuusika Eestist ja kaugemalt, mida sel suvel ETNO laagrites koos õpiti. Laagrid andsid noortele keelpillide, puhkpillide ja löökpillide mängijatele ja harrastajatele võimaluse veeta aega pilli harjutades ja muusikat tehes. Üle pika aja õpiti tänavu ETNO laagris taas rahvalaule,“ rääkis Eesti ETNO laagrite projektijuht Margit Kuhi.

„Tegime teoks ka selle, mida etnolaagrite maailmas mitte keegi kunagi varem ei ole teinud – andsime 50-le laagris osalevale alla 16-aastastele võimaluse esineda koos meie rahvusvahelise Eesti ETNO rahvamuusikaorkestriga ning tõime lavale kokku 120 noort rahvamuusikut,“ lisas Margit Kuhi.

Kõpu laululaval andsid ühiskontserdi Eesti ETNO ja laste ETNO laagrites osalenud, kes astusid üles ka täna alanud Viljandi pärimusmuusika festivalil. Laste ETNO laagriorkestri kontserdid toimusid Lastelaval ja Rohelisel Laval. 27. juulil kell 14.00 antakse laagriorkestri kontsert Kirsimäel ja kell 19.00 Rohelisel Laval.

Maanteemuuseum tähistab oma sünnipäeva Fordidega

Sel pühapäeval, 29. juulil tähistab Eesti Maanteemuuseum oma 18. sünnipäeva. Lisaks muuseumi oluliste teetähiste meenutamisele vaadatakse 110 aasta tagusesse aega, kui tehasest väljusid esimesed Fordid ja algas autode masstootmine.

Maanteemuuseum Foto Urmas Saard
Maanteemuuseum. Foto: Urmas Saard

Kogu päeva tegevuste märksõnaks on „Ford“, kuna Henry Fordi sünnist möödub 155 ja konveiermeetodi kasutuselevõtust 110 aastat.

„Henry Ford muutis luksusliku, vaid ühiskonna koorekihile kättesaadava auto igamehe tarbeesemeks, suunates nii jäädavalt kogu ühiskonna edasist arengut,“ selgitas maanteemuuseumi teadur-kuraator Annika Kupits. „Vaatamata sellele, et Henry Ford ise konveierliini ei leiutanud, suutsid tema täiustused selle tööle panna.“

Külastajatele on vaid sellel päeval vaatamiseks näitus „Ford ajateljel“, kus avaneb esimese Fordi ja tema järeltulijate lugu. Kohale on tulnud ka kolm erineva ajastu autot – 1930-ndate alguse Ford A, 1980-ndate Ford Sierra ja tuliuus 2018. a Ford Focus RS. Kel sügavam huvi, saab kell 12.15 kuulata muuseumi teadurit, kes räägib Henry Fordi eduloost täpsemalt.

Lisaks sisustavad pidu erinevad mängud, töötoad ja päevapiltniku meeleolukas fotosessioon. Päeva lõpetab ühine tordisöömine.

Sünnipäevapidu algab kell 12. Sissepääs muuseumipiletiga.

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali alguseni jäävad veel vaid loetud tunnid

Festivalile eelnev viimane päev on olnud täis ehitamist, ladustamist, ehtimist ja saja muu tarviliku asjaga sagimist.

Lennult tulev Folgi Ruu püütakse Viljandi pärimusmuusika festivali staabi naiste poolt hellalt kinni Foto Urmas Saard
Lennult tulev Folgi Ruu püütakse Viljandi pärimusmuusika festivali staabi naiste poolt hellalt kinni. Foto: Urmas Saard

Folgi staap töötab Viljandi Pärimusmuusika Aida ülakorrusel. Staabi sekretär Hännele Känd tutvustab vilkalt tegutseva seltskonna head kaaslast, kes teeb vastutusrikast ülesannet täitvate inimeste näod rõõmsaks ja hoiab töömeeleolu kõrgel kogu festivali aja. Folgi Ruu on lõbus sell. Talle meeldib upitamine ja vahetevahel lausa lae alla lennutatamine.

Mind huvitab, millal hakkavad esinejaid vedavad pikad erirongid kohale veerema? Selgub, et esimesed esinejad saabuvad juba praegugi, aga suuremate hulkadena tullakse peamiselt reedel. Samuti huvitab vabatahtlike abiliste hulk? Neid on muljetavaldavalt palju, suurusjärgus 400, saan vastuseks. Vabatahtlikke tuleb väljapoolt Eestitki. Hännele nimetab üht hispaanlast, aga tema pole kaugeltki ainus. Sekretär tõstab esile üht eesti perekonda. Abielupaar hakkas abis käima folgi algusaegadest alates ja nüüd on pere kolmas liigegi oma vanematega liitunud. Aga nemad pole ainsad staažikad. Enne staapi tulekut kohtusin piletimüügi tiimi inimestega. Hellika Hartõkainen on samuti paarkümmend aastat vabatahtlikuna kohal olnud. Sünnilt mulk sõitis tänavu juba teist aastat koos oma tütre Carolinega Pärnumaalt folgile pileteid müüma.

Loe edasi: XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali alguseni jäävad veel vaid loetud tunnid

Vana-Võromaa pärimuskooli loengu peab Tiia Trolla

Vana-Võromaa pärimuskool on loengusari, kus tutvustatakse Vana-Võromaa põliselanikkonna erinevaid tavasid, rituaale, suulisi traditsioonide väljendusvorme, käsitööoskusi, looduse ja universumiga seotud tavasid jne. Loengud toimuvad teisipäeva õhtuti Stedingu kohvikus, iga kolme nädala tagant.

Tiia TrollaPärimuskooli seitsmes loeng toimub täna, 24. juulil kell 19 Stedingu kohvikus (Fr. R. Kreutzwaldi 15). Pilet 3€. Vana-Võromaa taimedest ja pärimusest tuleb rääkima OÜ Vanaema Aed looja Tiia Trolla. Tiia on üle 10 aasta kogunud teavet ja materjale vanade viljapuude, marjapõõsaste, ilupuude, talulillede ja köögiviljade kohta. Eesmärgiks on koondada veel ringiliikuvat pärimust vanade aiataimede kohta, kaardistada võimalikud emataimede asukohad ning säilitada ja paljundada põliseid taluaia taimi ning nende sorte Karula rahvuspargis asuvas puukoolis. Loengu käigus tuletame meelde, millised on meie koduaedades traditsiooniliselt kasvatatud põlised taimed, nende päritolu ja jõudmine meie aedadesse.

Projekti läbiviimisel tehakse koostööd Võru Instituudiga ja projekti rahastavad Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapital ja Võru Linnavalitsus.

Erametsaliit palub metsa minekust loobuda

Eesti Erametsaliit tuletab kõigile meelde, et meie metsad on praegu äärmiselt tuleohtlikud ning võimalusel tuleks metsa minemist üldse vältida.

Metsarada Ruhnus Foto Urmas Saard
Metsarada Ruhnus. Foto: Urmas Saard

Erakordselt palavate ilmade ja põua tõttu on Rootsis ulatuslikud metsa- ja maastikupõlengud. Tulest pole puutumata jäänud ka Eesti loodus. Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Ando Eelmaa palub erametsaomanike nimel puhkajatel ja teistel looduses liikujatel metsa minemist vältida. „Panen inimestele südamele, et praegusel kuival ajal on igasugune tegevus metsas riskantne ning võimalusel palun lükata metsa minek edasi,“ sõnas Eelmaa. Iga väiksemgi säde võib kuiva metsaaluse süüdata. Kindlasti ei tohi metsas lõket teha, grillida ega suitsetada. Samuti on ohuks maastikusõidukitega liikumine.

Viimastel päevadel on tuleoht kõikjal Eestis suurenenud ning palavate ilmade jätkumisel suureneb see veelgi.

Neljapäeval algab XXVI Viljandi pärimusmuusika festival

Juba ülehomme, neljapäeval, algab järjekordne Viljandi pärimusmuusika festival. Seekordne festival keskendub ühelt poolt Eesti Vabariigi juubelile ja teisalt noortele ning nende pulbitsevale energiaga. Nii ongi festivali teemaks “Sajaga!”. Festival toob Viljandisse neljaks päevaks linnatäie rahvast juurde.

Kirsimäe lava 2018 Foto Martin Kosseson
Kirsimäe lava 2018. Foto: Martin Kosseson

[pullquote]Kui üldjuhul me oma toidu ja joogiga festivalialale ei luba siis veepudeli suhtes teeb turvameeskond kindla peale erandi[/pullquote]Viljandi pärimusmuusika festivali programmipealik ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja on festivali eel ülevas meeleolus: “kõik esinejad, keda on kokku 800 inimest, on nüüd Viljandisse teel ja see toob mulle liblikad kõhtu!” Noormaa korraldab festivali juba 12. korda ning emotsioon on endine: “see on üks kummaline tunne, natuke isegi sõltuvusttekitav, natuke on kõhe, et äkki ma unustasin midagi ja teisalt on adrenaliin põhjas ja rõõm ajab üle ääre! Sajaga!”

Festivali meeskond paneb südamele, et kõik ennast ja lähedasi ilmaolude suhtes hoiaks. “Eelolev nädalalõpp toob ilmateenistuse andmetel kuni 33 kraadi sooja. Palun võtke kindlasti kaasa peakate, pudel vett ja võimalusel hoidke varju.” toonitab festivali pressipealik Heli Luik.

Loe edasi: Neljapäeval algab XXVI Viljandi pärimusmuusika festival

Millises maailma linnas soovivad inimesed töötada kõige enam?

Rahvusvahelisest uuringust, milles osales 366 139 töötajat 197-st erinevast riigist, selgusid linnad, kus talendid enim töötada sooviksid. Eestile lähim ihaldusväärne linn oli Helsinki, mis saavutas edetabelis 39. koha. Tallinn 70 ihaldusväärseima sekka ei jõudnud.

Helsingi Foto Urmas Saard
Eestile lähim ihaldusväärne linn oli Helsingi. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eestist osales uuringus 3489 töötajat[/pullquote]The Boston Consulting Group ja maailma tööportaale ühendav liit The Network, kuhu kuulub ka Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee, ühendasid jõud ning korraldasid koostöös 2018. aasta jaanuarist aprillikuuni tööjõu liikuvuse uuringu Decoding Global Talent 2018. Enam kui 360 000 töötajaga uuringust selgus, et linn, kus töötajad üle maailma enim sooviksid töötada, on London – pea veerand (22%) töötajatest valisid parimaks töökohaks just Suurbritannia pealinna.

Järgnesid New York (16% vastanutest), Berliin ja Barcelona (mõlemad 15%), Amsterdam (14%), Dubai (12%), Los Angeles ja Pariis (mõlemad 11%), Sydney (9%) ning esikümne lõpetas Jaapani pealinn Tokyo (8%).

Loe edasi: Millises maailma linnas soovivad inimesed töötada kõige enam?

Tänavakorvpalli Eesti meistrivõistluste etapp toimub esmakordselt Nõmmel

Reedel, 27. juulil kell 18 algab Nõmme turu parklas suvise 3×3 tänavakorvpalli Eesti meistrivõistluste etapp, mille võitja pääseb 11. augustil Tallinnas Vabaduse väljakul toimuvale finaalvõistlusele „OlyBet 3×3 Tallinn Open 2018“.

Illustratiivne pilt Foto Urmas Saard
Illustratiivne pilt. Foto: Urmas Saard

[pullquote]FIBA 3×3 maailmaturnee auhinnafond on üle 1 000 000 dollari[/pullquote]„Nõmmel on üheksa avalikku korvpalliväljakut. Kevadel tekkis idee, et oleks tore, kui suvel ka siin mõni tänavakorvpallivõistlus toimuks, kus kossusõbrad saaksid korvi all omavahel mõõtu võtta. Alguses veidi utoopilisena tundunud ideest kasvas välja võimalus korraldada Nõmmel Eesti meistrivõistluste etapp,“ rääkis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

„Eesti Korvpalliliidul on hea meel, et Nõmme linnaosa valitsus on otsustanud etapi korraldada, kuna turniir aitab oluliselt kaasa ka Eesti võimalikule pääsemisele 2019. aasta FIBA 3×3 korvpalli maailmameistrivõistlustele,“ ütles Eesti Korvpalliliidu 3×3 valdkonna juht Reigo Kimmel.

Loe edasi: Tänavakorvpalli Eesti meistrivõistluste etapp toimub esmakordselt Nõmmel

Eesti driftijad võistlesid Pärnus võidukalt!

Läinud nädala reedel ja pühapäeval olid Pärnus Jannseni tänava äärse sadama-ala väravad avatud „Summer Bash 2018” driftijatele ja arvukale hulgale pealtvaatajatele.

Pro-Am parimad Oliver Randalu, Raigo Rande, Sander Saar Foto Urmas Saard
Pro-Am parimad Oliver Randalu, Raigo Rande, Sander Saar. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Jannseni tänava sadama-ala saamine tuli meile poolkogemata kätte[/pullquote]Marko Opmann, mittetulundusühingu Eesti Drifti Liit esindaja, ütles toimunud võistlust kokkuvõtvalt hinnates, et mõlemad päevad olid põnevad. „Kusjuures üllatusmomente väga ei olnudki. Võitsid seekord favoriidid, Baltimaade parimad driftijad. Tulid kõvemad mehed Lätist ja Eestist, kes sõidavadki ainult seda sarja ja nemad ka poodiumil olid. Mehed tulid, nägid, võitsid. Rada oli lihtne ja hästi jälgitav. Kõigil olid head võimalused suurepärast sõitu teha. Eksimise võimalusi oli vähe. Praktiliselt ilma ühegi avariita. Väikesed kraapimised muidugi juhtusid, aga mitte nimetamisväärsed,” kommenteeris Opmann vahetult pärast võitjate autasustamist.

Laupäeva õhtul kutsuti pjedestaali kolmele astmele kuus ägedamat võistlejat, kes võtsid vastu auhinna ja pritsisid sõbralikult üksteist šampanjaga. PRO klassis astusid poodiumile kõrgeimal kohal Harold Valdma, tema kõrval teise koha omanik Eriks Ulašs ja kolmandaks tulnud Janis Eglite.

Loe edasi: Eesti driftijad võistlesid Pärnus võidukalt!

Pühapäeva õhtul lõppes festivali kokku köitva lõppkontserdiga XIV Hiiu Folk „Juurte juures“

Festivali juhi Astrid Nõlvaku sõnul on Hiiu Folgi eripära ja emotsioon, mida ta tahab jagada, soojus ja armastus.

Astrid Nõlvak, Mari Kalkun ja Sakarias J. Leppik Kassari kiigeplatsil Foto Laur Meldorf
Astrid Nõlvak, Mari Kalkun ja Sakarias J. Leppik Kassari kiigeplatsil. Foto: Laur Meldorf

[pullquote]Kõige enam vaimustusid usbekid siinsest loodusest: rohelusest, merest, vaikusest ja rahust.[/pullquote]„See on tunne, et oled nagu maal vanaema juures, kes on sind väga oodanud: laud on kaetud, voodi on tehtud, sa oled hoitud, sul on turvaline ja hea olla ning samas on aega ja võimalust ka seiklusteks ning uuteks kohtumisteks. Sul on aega ja sinu jaoks on aega,“ ütles Nõlvak.

Teist aastat aitas Hiiu Folgi õnnestumisele kaasa imeline ilm. Festivali loodusmatkad viisid Vissulaiule ning Tiit Leitoga Kõpu poolsaare põhjarannikule erilistele Tõnupsi luidetele, kus retkelisi võttis vastu müstiline merelt voogav udu. Isegi palju näinud Tiit Leito sõnul pole tema siin midagi niisugust kohanud.

Festivali avamisel, mis oli ühendatud fotonäituse „Eesti läbi 100 silmapaari“ avamisega, musitseerisid Kaarli kooli ja Käina kaunite kunsti kooli kanneldajad, Janne Suits ja Kristi Kool, Sego Lääne-Aafrikast Togost ning Kärdla kammerkoor, õhtu jätkus eestirootsi ja eesti pärimusmuusikaga Strand…Randi esituses.

Loe edasi: Pühapäeva õhtul lõppes festivali kokku köitva lõppkontserdiga XIV Hiiu Folk „Juurte juures“

Jaapani rahusaadik istutas Heimtali Mõisafestivalil puu

Möödunud laupäeval toimunud Heimtali mõisa I suvefestivalil istutas kultuurpihlaka rahuideid propageeriv jaapanlane, tegevust jätkus lastele ja täiskasvanutele mitmetesse töötubadesse. Prooviti maitsvaid toite, värvikust ja silmarõõmu pakkus mõisaaaegne rõivastumisstiil.

Jaapani külaline Yuij Miyata koos Viljandi abivallavanema Ene Saare ja tõlgiga. Foto Urve Mukk
Jaapani külaline Yuij Miyata koos Viljandi abivallavanema Ene Saare ja tõlgiga. Foto: Urve Mukk

Mõned päevad enne Heimtali mõisa I suvefestivali algust andis Viljandi valla vallavanema ülesannetes olev abivallavanem Ene Saar teada, et festivali avamine saab rahvusvahelise värvingu. Peakorraldaja Heimtali Mõisakooli Seltsi eestvedaja Urve Muki sõnul juhatas sündmuse sisse puu istutamine, millega anti koos edasi väärikas sõnum: „Igaüks meist saab panustada sellesse, et maailm, mille tulevastele põlvedele pärandame, oleks võimalikult harmooniline ja jätkusuutlik“. Viljandimaal viibis ja istutas koos meiega puu Jaapani päritolu rahusõnumi levitaja, keskkonnakaitsja ja endine ÜRO rahusõnumi saadik Yuij Miyata, kes läbib jalgsi enam kui 600 km Balti keti kulgemise teekonda. Nii saigi Heimtali mõisa parki kultuurpihlakas, millel kenasti silt juures ja loodame, et ta kuumusele vastu peab ja tulevastele põlvedele rahusõnumit edasi kannab. Oma rahu- ja tasakaalusõnumi levitamise teel istutas Yuij Miyatal Heimtalisse oma 1057. puu.”

Loe edasi: Jaapani rahusaadik istutas Heimtali Mõisafestivalil puu