Kell 15.00 toimus maratoni start ja mälestustule teele saatmine Torist. Kell 15.53 läbis esimene nelik maratoonareid Sindi noortevolikogu algatusrühma poolt üles rivistatud sinimustvalgete lippude spaleeri, mis asus 14 kilomeetri ja 100 meetri kaugusel lähtejoonest
[pullquote]Kirsiks tordil saab olema finišipaigana tuntud, äsja rekonstrueeritud Rüütli plats[/pullquote]Lipurivis seisis 13 noort, kellest noorim oli üheksa aastane Greete Tammsalu.
Maraton Eesti Vabariik 100 Pärnumaal toimuva Võidupüha maratoni erisündmus, mis pühendatud riigi sajandale juubelile erilisel ja sportlikul moel. Tegemist on kordumatu „üks-ja-ainus-kord“ aset leidva jooksuga, mis võimaldab tähistada väärikat sünnipäeva sõprade ja tuttavatega kõrvuti pingutades ning on mõeldud pärnakate kingitusena EV100 sündmuste programmis. Kuna Pärnul ja Pärnumaal on väga tugevad seosed iseseisva Eesti riigi kujunemisel ning siin deklameeriti 1918. aasta 23. veebruaril esimest korda iseseisvusmanifesti, ei ole jooksuürituse toimumispaik valitud juhuslikult.
Lisaks maratonile ja poolmaratonile kuuluvad maratonipäeva programmi uudne virtuaaljooks e-maraton ning kuni 11aastastele mõeldud Drako lastejooksud. Sini-must-valgega palistatud maratonirada viib osaleja mööda olulistest ajaloomälestistest ning tutvustab Pärnumaa kaunist loodust: Pulli küla, Reiu muinasasula leiukoht, Reiu-Raeküla luitemännik, pilkupüüdev Jaansoni kallasrada, Tallinna Väravad, Vallikäär, Pärnu rand – need on vaid mõned orientiirid, mis muudavad jooksukogemuse omalaadseks. Finišipaik asub Pärnu kesklinnas Rüütli platsil samas kohas, kus kunagi kõrgus Endla teater, mille rõdult iseseisvus välja kuulutati.
Kõiki maratonil ja poolmaratonil osalejaid ootab finišis unikaalne, rahvusliku paela ja EV100 tunnussümboolikas medal ning stardis jaotatakse välja maratoni eridisainiga spordisärgid. Vaid hetkeks elustavad korraldajad klassikalise paberdiplomi, mis ajapikku on hakanud rahvaüritustelt kaduma. Sellele on andnud oma hinge Pärnu mullune Aasta Mees, fotograaf ja illustraator Andres Adamson.
Uudne e-maraton kutsub rajale kõiki neid, kel erinevatel põhjustel ei ole võimalik Pärnusse jooksma tulla. Startida saab 21.-22. juunini igal pool ja osalejale sobival kellaajal üle maailma. Tulemuse kirja saamiseks peab korraldajale tõenduseks saatma pulsikella või mobiilirakenduse logi, misjärel saadetakse jooksu läbinuile koju jooksu sümboolikaga medal.
Rahvuslikul jooksul on täita rituaalne rollgi. Nimelt vastutavad maratoonarid Eesti Sõjameeste mälestuskirikus süüdatud mälestustule Pärnusse kandmise eest. Tuld viivad maakonna tunnustatud sportlased, treenerid ja aktivistid, kelle seas on näiteks tituleeritud sõudjad Tõnu Endrekson, Kaspar Taimsoo ja Kaur Kuslap ning maadleja Helary Mägisalu. Pärnus usaldatakse tuli Laidoneri Seltsi noortele, kes viivad selle soomukil tänavusse Võidupüha paraadi linna – Tallinna. 23. juunil süttib samast leegist presidendi käe läbi võidutuli, mis omakorda läkitatakse kõikidesse maakondadesse.
Maratoni peakorraldaja Vahur Mäe sõnul on huvi eriürituse vastu olnud väga elav. „Arvestades asjaolu, et väga pikkade distantside jooksmine ei ole päris igale rahvasportlasele jõukohane, võime juba nüüd väga rahule jääda, sest Pärnus on startimas ligi seitsesada poolmaratoonarit ja maratonijooksjat. Kui siia lisada üllatavalt rohkearvuline e-maratonil osalejate hulk ning sajad lapsed, saab juubeliüritusest hinnanguliselt osa enam kui tuhat spordisõpra,“ kommenteeris Mäe senist registreerimise kulgu.
Korraldaja sõnul on jooksu idee leidnud sooja vastuvõtu „Tunnetame korraldusmeeskonnas, et paar aastat tagasi välja käidud idee on jõudsalt idanenud ja Maraton EV100 kujuneb juubeli vääriliseks. Kirsiks tordil saab olema finišipaigana tuntud, äsja rekonstrueeritud Rüütli plats, mis on maratonipäevaks täiesti uue ilme saanud,“ avaldas korraldusmeeskonna juht.
Orienteeruvalt 17.30 oodatakse esimese maratoonari saabumist finišisse ja 19.00 mälestustule saabumist Rüütli platsile.
Urmas Saard
Samal teemal:
