25 aastat Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonda

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna taasloomisest möödub 5. juunil veerandsada aastat. Täna tähistasid naiskodukaitsjad oma juubelit Eesti sõjameeste mälestuskirikus ja Tori rahvamajas.

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna taasloomise 25 aastapäeva tähistamine Eesti sõjameeste mälestuskirikus Foto Urmas Saard
Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna taasloomise 25. aastapäeva tähistamine Eesti sõjameeste mälestuskirikus Foto: Urmas Saard

[pullquote]Liiliarist, nais­kodukaitse tunnusmärk, sümboliseerib puhtust, vaimsust, väärikust ja põhimõtteid, millest juhindudes panustatakse nii isamaaliste traditsioonide hoidmisse kui riigikaitsesse.[/pullquote]Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond asutati 1927. a 8. jõulukuu päeval, kuid nende vähem kui 13 aastat kestnud tegevus keelustati nõukogude okupatsiooni saabumisega 1940. a 27. juunil. Pärnumaa ringkond asutati uuesti 1993. a. Ringkonna lipp pühitseti ja õnnistati Pärnu Eliisabeti kirikus 2012. a 3. juunil. Ringkonnas on moodustatud kolm jaoskonda: Pärnu, Ülejõe, Saarde. Ringkonnal on 101 liiget: 94 tegev-, neli au- ja kolm toetajaliiget. Tegutsetakse kaheksal erialal, milleks on avalikud suhted, side ja staap, sport, kultuur, formeerimine, noortejuhtimine, toitlustus, meditsiin.

Esimene taasasutatud Pärnumaa ringkonna esinaine oli Tiina Aluste-Bärlin. Praegu täidab sama ülesannet Karmen Vesselov, kes igapäevaselt töötab Pajo trükikoja tegevjuhina.

Pidulikul kogunemisel Eesti sõjameeste mälestuskirikus mängis Kaitseliidu Pärnumaa maleva orkester Kaido Kivi dirigeerimisel. Tunnustust ja tänukirju jagati paljudele. Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming andis Peeter Müürsoole üle kõrge autasu, Liiliaristi hõberisti. Müürsoo oli Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik ajal kui leidis aset Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna moodustamine. Liiliarist, nais­kodukaitse tunnusmärk, sümboliseerib puhtust, vaimsust, väärikust ja põhimõtteid, millest juhindudes panustatakse nii isamaaliste traditsioonide hoidmisse kui riigikaitsesse.

Pidulikule sündmusele pühakojas järgnes koosviibimine Tori rahvamajas, kus jäeti tuleviku naiskodukaitsjatele sõnumid ajakapslisse, mis avatakse 25 aasta pärast. Enne lõunasööki laotati rahvamaja saali põrandale matid, millel võtsid kohad sisse üllatusesinejad. Janne Ristimetsa stuudio treener Marje Arumäe ja teda abistanud Tiina Kadak, mõlemad samuti naiskodukaitsjad, valmistasid ette suurejoonelise akrobaatilise eeskava, milles esinesid peale nende endi ka lapsed.

Urmas Saard