Eneli Arusaar: kui lapsed kõik nende kirjad tarkuse raamatuks kokku kogusid

Sindi gümnaasiumi emadepäeva kontsertetendus „Ema käed on kui sünnimaa“ jõuab Endla suurele lavale väikese täiendusega Eesti lipu sünnipäeval, kui sintlased lähevad väga suure hulgaga lipu päeval pärnakaid tervitama.

Eliise Kull kontsertetenduses  Ema käed on kui sünnimaa Foto Urmas Saard
Eliise Kull kontsertetenduses “Ema käed on kui sünnimaa”. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Endla teatris tuleb juurde ainult üks asi: Eesti lipu ja ema seos – üks väike luuleke[/pullquote]„Kuigi emadepäev oli juba pühapäeval ning sületäied õnnitlusi ning positiivseid emotsioone juba käes, soovivad meie ühised lapsed teile täna veelgi ilusaid hetki pakkuda,“ ütles Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup oma avasõnades eile õhtul, 15. mail kallite Sindi emade, vanaemade ja külaliste poole pöördudes.

Keerup on sageli mõelnud, et kuidas emad seda kõike jõuavad, mida nad teevad. „Lohutan ennast siis mõttega, et olen mees ja ei peagi seda võib olla mõistma. Aga ma ei saa ikkagi aru. Teil peab olema palju oskusi, palju teadmisi ning imeline and ühest rollist teise astuda. Kui vaja, peate olema kuri. Kui on võimalus, olema hea või siis väga hea. Aga vaatamata erinevatele rollidele, peate jääma alati oma lastele parimateks eeskujudeks ja usaldusisikuteks,“ arutles koolijuht, kes võrdles ema turvamehena. „Teda ei ole näha, aga ta on alati olemas kui teda vajatakse, ning ta ei kõhkle hetkekski kui on vaja oma laste eest välja astuda.“

Keerupile meenusid kahe ema tarkused: tema enda ema ja paljude laste abiema, õpetaja Eneli Arusaare tarkused. „Minu ema ütleb, et iga asi, mis meiega juhtub, on millekski hea, aga me ei pruugi sellest täna aru saada, milleks ta ikkagi hea on. Eneli ütleb alati, et juhuseid ei ole olemas. Ja mida aeg edasi, seda rohkem ma seda usun.“

Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar tõi teisipäeval kooliaula lavale üle saja esineja. Tema seades lavastatud kontsertetendus seob üheks mõtteliseks tervikuks emade ja laste vahelise kirjavahetuse, mis on viimase saja aasta kestel asetleidnuna jõudnud Arusaare lugemislauale. Sõnalises osas ja lavalises liikumises etendab keskset rolli kooli õpilasteatri väike rühm, kus tänavune abiturient Eliise Kull on alates esimesest klassist osalenud ja nüüd avaneb tal võimalus oma näitlemise harrastusega jõuda lõpuks ka Endla teatri lavale. Üldse osaleb etenduses 89 õpilast. Lisaks Sindi seltsimaja tantsuansambel Kuu naisrühm. Laste muusikalisi esinemisi juhendavad Jelena Kuvšinova ja Marje Tilk.

[pullquote]Mäletad, pärast tantsu naiste üleval hoitud käsi[/pullquote]„Emps, palun ära ela pidevas hirmus üksildaste tänavate, hullude autojuhtide, rikkis pidurite, lennuõnnetuste ees. Ma saan hakkama, olen ju sinu poeg. Tean, et kui ma ilmuksin keset ööd uksele, läbimärg ja tühjaks nutetud, ütleksid sa lihtsalt: kullake, võta need märjad riided ära ja viska minu paks hommikumantel selga.“ Kirjade kirjutamise ajal toimub laval liikumine. Vaikselt laval toimetavad rahvatantsijad sümboliseerivad eesti emasid. „Taas koju“ tantsuga! „Mäletad, pärast tantsu naiste üleval hoitud käsi, kui lapsed kõik nende kirjad tarkuse raamatuks kokku kogusid,“ küsis Arusaar pärast etenduse lõppu.

„Endla teatris tuleb juurde ainult üks asi: Eesti lipu ja ema seos – üks väike luuleke,“ selgitas Arusaar. „Tahan märkida, et olen tänulik oma kolleegidele, nii muusikaõpetajatele kui tantsuõpetajatele, kes ideedega alati kaasa tulevad, Etendusse toodi ju ka vanaema seelik. Teadsin, et see peab olema. Ja nii saigi. Olen tänulik. Ainult koostöös sünnib ime.“

Urmas Saard