Tarmo Tamm: pole kunagi varem nõnda maitsvat umbrohtu söönud

Männimetsa ja liivaranna veerel laiuva Tahkuranna golfikeskuse restoranis Eagle avatud Pärnumaa maitsete aasta algas raba- ja rannarahva õhtusöögiga, mis võimaldas maitsta ning hinnata väga põnevaid just sellele maakonnale omaseid kohapeal kasvatatud roogasid.

Maaeluminister Tarmo Tamm on andnud poolteisemeetrise kahvli terveks aastaks tarvitada Pärnumaa maitsete aasta 13-liikmelisele naiskonnale ja nende juhile Kadi Elmestele Foto Urmas Saard
Maaeluminister Tarmo Tamm on andnud poolteisemeetrise kahvli terveks aastaks tarvitada Pärnumaa maitsete aasta 13-liikmelisele naiskonnale ja nende juhile Kadi Elmestele. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Hea toit valmib lihtsast, puhtast ja tervislikust toormest[/pullquote]Samal ajal kui Pärnumaa maitsete aasta projektijuht Kadi Elmeste tegi oma toimekate toimkonna inimestega restorani teisel korrusel veel viimaseid ettevalmistusi enne külaliste saabumist, jalutas Kihnu seelikut kandev Jana Ruubel korvikesega ringi ja kostitas vilkaid tegutsejaid maitsvate pirukatega. Jana on 2014. aastal ilmunud raamatu „Armastusega Kihnust, uut ja vana saareköögist“ autor. Suuremaa rahvale on ammust aega teada-tuntud Kihnu sai, leib, räimerullid ja lihapirukad. Kihnu naine usub, et hea toit valmib lihtsast, puhtast ja tervislikust toormest.

Tublisti enam kui sajale kutsutud külalisele oli 4. maile kavandatud viie tunni pikkune maitseelamuste õhtu mitte üksnes meeldiv ajaviide vaid ka rohkete teadmiste ammutamise õppepäev. Saabujad maitsesid Eesti peakokkade ühenduse presidendi Rudolf Visnapuu serveeritud roogasid. Paljud oma valdkondade asjatundjad andsid häid selgitusi ja külastajad omapoolseid hinnanguid.

Kui näiteks või, leib, räim, lammas, kurk, muna, juust ja hulk muud söödavat ei tekita erilist küsitavust, siis näiteks umbrohu pakkumine mõjus mõnelegi ootamatu kogemusena. Juba vanarahvas teadnud, et umbrohtu süües ei jäävat hambad leiva sisse. Umbrohi on väekas toit, mis kasvab meile sobivates kohtades, sest armastab inimeste lähedust.

[pullquote]Kui te sööte kogu umbrohu ära, siis uskuge, põllumeestel pole tarvis kasutada taimekaitse vahendeid[/pullquote]Umbrohu kasulikusest kõneles ka maaeluminister Tarmo Tamm, kes andis sümboolse poolteisemeetrise puidust kahvli terveks aastaks tarvitada Pärnumaa maitsete aasta 13-liikmelisele naiskonnale ja nende juhile Kadi Elmestele. Minister tunnistas, et pole kunagi varem nõnda maitsvat umbrohtu söönud. Tamm rääkis Eesti piirkondade, nende toidu ja maitsete erisusest. „Eelmisel aastal olime Peipsi ääres. Nüüd tulime sealse järve äärest Balti mere äärde.“ Ta leidis, et kindlasti on kumbagile piirkonnale iseloomulik kala, aga Pärnumaal lisandub seda, mis seotud raba ja puhta loodusega. Kui pärnakad kurdavad tihti, et turismiaasta jääb lühikeseks, ilm muutub kehvaks ja inimesi või turiste napib, siis Tamm arvab, et toit, mida Pärnumaal pakutakse, on pärnakate uus võimalus. „Ja kui te sööte kogu umbrohu ära, siis uskuge, põllumeestel pole tarvis kasutada taimekaitse vahendeid, samas saab inimene hästi puhta ja tervisliku toidu,“ ütles minister, keda veenis riigi kolmanda toidupiirkonna avaüritus olema uhke oma väiketootjate ja nende mitmekesiste pakkumiste üle.

Tippkokk Dmitri Demjanovi arvates on Eestis viimase kümnendi kestel palju toidust kõneldud. „Mida rohkem tehakse, seda paremini me sööme. Meel muutub kriitilisemaks ja seda paremini oskame eraldada naturaalset võltstoodagust,“ leidis Demjanov.

Õhtujuht usutleb teenindajaid Foto Urmas Saard
Õhtujuht usutleb teenindajaid. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Peame võistlema suurtootjatega[/pullquote]Restorani terrasil võisid kõik mekkida Pernaueri õlut. Nädalapäevad tagasi nõustus Pärnu linnavolikogu Loode-Pärnu tööstuskülas asuva kinnistu hoonestusõiguse võõrandamisega osaühingule Pernauer. Eero Erastus, õlle väiketootmise üks asutajatest, lubab hakata hiljemalt tuleva aasta lõpus õlut pruulima. Pernauer alustas 2016. aastal, praegu töötab ettevõttes kuus oma sõpruskonna inimest, aga edaspidi tahetakse töötajate hulka suurendada. „Igalpool maailmas ringi reisides küsitakse restoranides kohalikku õlut ja kohalikku toitu,“ selgitas Erastus, kelle sõnul on ka õlu üks paljudest toiduainetest. „Kohalik juustu, liha, kala, leiva, aga ka õlle tootmine on vahepealsetel aastatel Pärnust kadunud. Nüüd hakkab midagi tagasi tulema, aga peame võistlema suurtootjatega.“

Restoranilaudades pakuti suupisteid, kolme eelrooga, vahepala, pearoaks lammast, desserti. Terve toidukoguse häireteta seedimiseks pidavat taimetark Mercedes Merimaa teadmisel olema parim rohi kukeseene vermut. Aga toidupalade vahele maitses külaliste hinnangul sama hästi ka näiteks võilille vein.

Muusikalist meelelahutust tegid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias õppinud laulvad kitarristid Laura Junson ja Erko Niit. Duona on nüüdseks esinetud umbes kümmekond aastat.

Urmas Saard