Piltuudis Sindi sünnipäeva peost seltsimajas

Sindi linna 80. sünnipäeva mitmekülgne tähistamine lõppes kontserdi ja tordi söömisega Sindi seltsimajas.

Sindi linna juubeliõhtul koguneti seltsimajja Foto Urmas Saard
Sindi linna juubeliõhtul koguneti seltsimajja. Foto: Urmas Saard

Kõik seltsimaja kohad olid hõivatud ja osa inimesi istusid ka rõdul. Esimene tervitaja ja õhtujuht oli Tori valla kultuurinõunik Mart Tõnismäe, kes kinkis saali sisenedes juhuslikul valikul pidupäevalistele lilli. Sintlasi ja külalisi tervitas abivallavanem Priit Ruut. Aukohal olid endised linnapead Viivi Palmissaar ja Marko Šorin. Võinuks olla rohkemgi, aga erinevatel põhjustel jäid teised tulemata. Palmissaarele ja Šorinile kingiti Kaur Kasemaa pildiraamat „Sindi eile ja täna“ ning lillekimbu. Mõlemad rääkisid killukesi minevikust.

Kontsertosas esinesid Kaunimate Aastate Vennaskonnast kolm meest. Toomas Lunge, Andres Dvinjaninovi ja Hannes Kaljujärve musitseerimised vaheldusid sõnaliste vaimukustega, mis jutustasid läbilõikena erinevatest aegadest pea viimase saja aasta kestel. Meeste endi kodukandi mälu ulatus aukartust äratavasse kaugesse aega ega olnud võrreldav Sindi linna 80-aastase ajalooga. Peenelt esitatud nali pakkus lusti ja elevust kontserdi lõpuni.

Loe edasi: Piltuudis Sindi sünnipäeva peost seltsimajas

Sindi juubelipäeva esimene pool keskendus laadaplatsile

Seltsimaja ees toimunud tavakohane Sindi kevadlaat oli linna ümmarguse juubeli auks kavandatud ajaloohõngulisena, teemaks Eesti Wabariik kolmekümnendatel. Vaatamata üleskutsele ja suhteliselt vähestele stiliseeritud riietuses kohalviibinutele ei saanud laadameeleolu kannatada ega jäänud müüjad-ostjad pika ninaga.

Saepuru Sass (Lauri Nebel) ja Vinkli Aadu (Elmar Trink) Sindi laadal Foto Helen Parmen
Saepuru Sass (Lauri Nebel) ja Vinkli Aadu (Elmar Trink) Sindi laadal. Foto: Helen Parmen

[pullquote]”Mul juba uue laada plaanid mõlkumas,” ütles Ots vahetult enne selle ülevaate ilmumist.[/pullquote]„Pea sadakond müügipunkti meelitasid külastajaid kevadtaimedest-istikutest käsitöö, talutoodete, loodusliku toodangu ja nii edasi ja edasi kuni läti-leedu-poola tööstuskaubani välja,“ tegi 1. maile tagasivaate Ülle Ots, kevadlaada peakorraldaja ning MTÜ Loovus-looduskoda Rannarada juhatuse liige. Laadalisi usutledes väljendasid rahulolu nii ostjad kui müüjad. Kauplejate siiramad sõnumid viitasid koduselt korralduslikule meeleolule ja mitte ülepaisutatud samalaadse toodangu pakkumisele. Külastajate tänu kuulus eeskätt kevadhooaja aiandustoodetest uudsete maitseelamustega toitlustuse pakkujatele.

Kevadlaadal müütas pea saja kanti erinevate toodete/teenuste pakkujat. Meelelahutuslikku laadaprogrammi ja vahelduva ilmataadi veidrusi hoidsid ohjes Saepuru Sass (Lauri Nebel) ja Vinkli Aadu (Elmar Trink), kes osavalt kohaliku linna isetegevuslaste esinemisi sisse-välja juhatasid ja publikult oma naljatlemistega naerupurtsakaid välja võlusid. Vahepeal võtsid nad isegi pillid kätte ja suule. Ei jäänud tegemata ka ajastule kohased seltskonnatantsud ja laadamängud, mis jahedale ilmale vaatamata külastajad taas lava ette meelitasid.

Loe edasi: Sindi juubelipäeva esimene pool keskendus laadaplatsile

Nõmme Lunastaja kirik tähistab taaspühitsemise kümnendat aastapäeva

Reedel, 4. mail möödub kümme aastat Nõmme Lunastaja kiriku taaspühitsemisest. Kell 18 algab tänupalvus ning toimub raamatu “Pastoraat. Ühe baltisaksa suguvõsa lugu” esitlus.

Nõmme Lunastaja kirik Foto Jukko Nooni
Nõmme Lunastaja kirik. Foto: Jukko Nooni

Õie ja Rohelise tänava nurgal asuv kirik taastati suuresti Rahu koguduse õpetaja Ove Sanderi algatusel ja eestvedamisel, Sander pälvis selle eest 2008. aastal ka linnaosavalitsuse tunnustusauhinna. “Nõmme Rahu kogudusele kuuluvad kirikud – Nõmme Rahu kirik ja Nõmme Lunastaja kirik – pole pelgalt sakraalhooned, vaid neil on oluline koht linnaosa kultuurielus ja arhitektuuripildis. Nõmme Lunastaja kirik on tõeline silmarõõm ka inimesele, kes hindab sakraalehitistes pigem visuaalset poolt,” ütles Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

“Selle kümne aasta jooksul on Lunastaja kirik kujunenud hinnatud kontserdipaigaks. Kuna kirikus on ülihea akustika, toimub siin ka palju lindistusi. Kirikliku poole pealt toimuvad regulaarselt palvused,” rääkis Sander. “Raamat “Pastoraat” räägib Hoerschelmannide suguvõsast ning selles on juttu ka toonase nimega Saksa Lunastaja kirikust ja pastoraadist. Raamat on küll mõned kuud müügil olnud, kuid ametlikku esitlust pole veel olnud,” lisas kirikuõpetaja.

Loe edasi: Nõmme Lunastaja kirik tähistab taaspühitsemise kümnendat aastapäeva