aprill 2018 Archives

Eesti-Läti noorte automudelismi juhtrajasõidu sõpruskohtumine Sindis

14. aprillil kogunes Sinti 34 noort juhtrajasõitjat Eestist ja Lätist. Eestit esindasid 8 noort ja Lätit 26 noort. Eestist olid noored esindatud Äksist, Sindist ja Jõõprest. Lätist tuldi kohale Limbažist, Valmierast, Rujienast ja Mazsalacast.

PR-32 karikavõitjad Vasakult Everts Hemmelis, Karmen Mets, Kristaps Vladimirovs, Kristians Lusis, Rainers Metluks, Adrians Cokans, Sebastian Roosaar — PR-32 karikavõitjad: Vasakult Everts Hemmelis, Karmen Mets, Kristaps Vladimirovs, Kristians Lusis, Rainers Metluks, Adrians Cokans, Sebastian Roosaar

Kuna Lätis tegeldakse selle alaga organiseeritult Haridusministeeriumi tasemel, siis on loomulik, et harrastajate hulgas on kordades rohkem noori, kui meil. Sellest ka sellised osavõtunumbrid! Uksed avasime kell 8.00 ja õige pea saabusid ka esimesed külalised. Loomulikult võeti kohe kohad sisse raja ääres, et võimalikult palju enne võistlust harjutada. Kavas olid klassid: N-14; PR-32 ja PR-24.

N-14 klassis tegi rõõmu see, et võrreldes eelmise aastaga oli osalejaid üheksa võrra rohkem ja võistlus toimus kolmes grupis. Aja kokkuhoiuks jagati võistlejad gruppidesse ilma kvalifikatsioonisõitudeta. Meilt osalesid selles klassis Karin Mets Jõõprest, Sebastian Saks ja Valter Teivejõe Äksist ning Sebastian Roosaaar Sindist. Põhilised sündmused toimusid B grupis. Karin pidas maha pingelise duelli Läti noormehe Everts Hemmelisega Valmierast. Juba esimese sõiduga sai Karin neljaringilise edu, kuid ka Everts ei andnud veel alla. Järgmised sõidud läksidki väga tasavägiselt: kord oli Karin parem ühe ringiga, kord sõitis ringi rohkem Everts. Pinge püsis lõpuni, kuid Karin suutis saavutatud algedu hoida ja võitis selle grupi neljaringilise eduga Evertsi ees. A grupis pidasid lahingu maha kaks Sebastiani. Mõlemad sõitsid tasavägiselt 4-5. kohal, kuid kahe viimase sõiduga kaotas meie Sebastian sõiduhoo ja taandus lõppkokkuvõttes 7. kohale. Võitis A grupi Sebastian Saks, kuid jäi lõppkokkuvõttes siiski 4. kohale. Karikad jagati välja kaheksale esimesele alljärgnevalt:

Loe edasi: Eesti-Läti noorte automudelismi juhtrajasõidu sõpruskohtumine Sindis

Nõmme kooliõpilased meisterdasid lindudele sada pesakasti

Nõmme koolide õpilased meisterdasid tööõpetuse tundides lindudele sada pesakasti. Üleeile alustasid Pääsküla gümnaasiumi 7. klassi õpilased nende paigaldamist Vabaduse parki.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on tegemist ettevõtmisega, mis toimub juba neljandat kevadet järjest. “Sel aastal seostus pesakastide arv Eesti Vabariigi saja aasta juubeliga. Pesakaste meisterdasid 4.-8. klasside õpilased, vajaliku materjali ostis linnaosavalitsus. Nii nagu varasematelgi aastatel, oli kohal Hans Kuusiku Tallinna linnuklubist, kes juhendas, kuhu ja kuidas tuleks pesakaste paigaldada ning selgitas noortele, millised linnud sinna tõenäoliselt elama asuvad,” rääkis linnaosavanem.

Eelnevatel aastatel on lindudele pesakastid paigaldatud Ilmarise metsa, Pääsküla noortekeskuse ja raudtee vahelisse metsatukka ja Võidu parki.

Peskastide paigaldamine Vabaduse parki. Foto: Jukko Nooni →

Jukko Nooni, Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Teeme Ära talgupäevaks on kirjas juba üle 12 000 osaleja

Teeme Ära talgupäeva kodulehele on praeguseks kirja pandud juba üle 1500 talgu, mille hulgast saab igaüks valida osalemiseks endale sobiva talgupaiga.

Liivi pirukas, mille valmistas tänavuse Teeme Ära talgukevade väljakuulutamise sündmuseks Ljudmila Ruukel Soomaalt

Kuigi talguliste registreerumine kogub alles hoogu, on üle 12 000 inimese end juba kirja pannud. Talgupäeva meeskond kutsub kõiki eestimaalasi ennast osalejana registreerima aadressil www.teemeara.ee, et 5. mail peetaval ühisel talgupäeval teha oma kingitus Eestile. Talgujuhte innustame tänavu pakkuma põnevaid talgutoite eri rahvusköökidest, talgulaua katmise hõlbustamiseks saavad soovijad 25-eurose kinkekaardi.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür ütles, et tänavuse talgupäeva fookusteemad on hästi vastu võetud. “Esmane tagasiside näitab, et üleskutse kaunistada Eesti oma kodukihelkonna värvidega ning rikastada talgulauda põnevate maitsetega erinevatest rahvusköökidest kõnetab inimesi kõikjal,” rääkis Tüür. “Praeguseks registreeritud talgud ning kirja pandud erilised retseptid väljendavad üht sügavat tõdemust – enamik eestimaalasi on südames erakordselt hoolivad oma kaaslaste ja elukeskkonna suhtes. Me kõik võiksime rohkem teadvustada, milline õnn on elada koos selliste inimestega ja nii rikka ning mitmekülgse kultuuripärandiga riigis.”

Loe edasi: Teeme Ära talgupäevaks on kirjas juba üle 12 000 osaleja

Kodanikuühendus pöördus Narva-Jõesuu elanike toetuseks kohalike omavalitsuste poole

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) saatis täna hommikul Narva-Jõesuu ja Narva linnapeale ning Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroole pöördumise, milles avaldatakse toetust Narva-Jõesuu ja Narva elanikele, kes soovivad Narva-Jõesuu omavalitsusüksuse alal asuvate riigimetsade kaitse alla võtmist.

Mereäärne männik Narva-Jõesuus Foto Urmas Saard — Mereäärne männik Narva-Jõesuus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eesti pikima, linna äärde jääva 6-7 kilomeetri pikkuse liivaranna atraktiivsus ja säilimine on otseses seoses kohalike männimetsade kaitsega.[/pullquote]Kuu aega tagasi toimus Narva-Jõesuus kodanikualgatuse korras kokku kutsutud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kaasamiskoosolek, mis tõi saali üle seitsmekümne inimese. Koosolekust võttis EMA vaatlejana osa ka Tallinna Ülikooli Loodus- ja Terviseteaduste Instituudi lektor Tõnu Ploompuu, kes samuti Narva-Jõesuu eriliste männimetsade kaitseks sõna võttis.

Kuna kaasamiskoosolekul käsitleti vaid eelmisel sügisel RMK poolt Narva-Jõesuus ligi 20 hektaril teostatud lageraieid, siis tegi EMA töögrupp Maa-ameti kaartide abil teostatud mõõtmistega kindlaks, et lisaks RMK raietele on Narva-Jõesuu erametsades lähiaastatel teostatud peaaegu 80 hektari ulatuses lageraieid).

Loe edasi: Kodanikuühendus pöördus Narva-Jõesuu elanike toetuseks kohalike omavalitsuste poole

Eesti kalatoodetele avanes Montenegro turg

Veterinaar- ja Toiduamet kooskõlastas Montenegro toiduohutuse-, veterinaar- ja fütosanitaaradministratsiooniga ekspordisertifikaadi, mille tulemusena saavad Eesti ettevõtjad eksportida Eesti kalatooteid Montenegrosse.

Alates eilsest võib Montenegrosse eksportida kõigi Eestis tegevusluba omavate kalakäitlemisettevõtete toodangut, kui on olemas vastav sertifikaat, mida väljastatakse VTA maakondlikes veterinaarkeskustes.

2017. aasta jooksul avas Veterinaar- ja Toiduamet uued turud piimatoodete ekspordiks Eestist Türki, Peruusse, Ukrainasse, Lõuna-Koreasse, Jaapanisse ja Lõuna-Aafrika Vabariiki.

Hetkeseisuga saab Eestist eksportida piimatooteid 45 Euroopa Liidu välisesse riiki, kalatooteid 32 Euroopa Liidu välisesse riiki ning liha- ja lihatooteid kaheksasse Euroopa Liidu välisesse riiki.

Illustratiivne pilt. Foto: Urmas Saard →

Martin Altraja
Veterinaar- ja Toiduameti pressiesindaja

Tuurit-Tuuriti juubelikava noorim esineja on kolmekuune Leon

Rahvatantsurühm Tuurit-Tuurit veetis möödunud nädalavahetuse Pärnu Koidula gümnaasiumi aulas toimunud harjutuste laagris, et juba eelseisval pühapäeval, 22. aprillil astuda juubelikavaga Pärnu Kontserdimaja suurele lavale.

Tuurit-Tuurit harjutuslaagris Pärnu Koidula gümnaasiumi aulas Foto Urmas Saard — Tuurit-Tuurit harjutuslaagris Pärnu Koidula gümnaasiumi aulas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Alustades olid paljud väga staažikad tantsijad[/pullquote]Läinud nädalavahetuse kahel päeval valitses juhendaja Eneli Rüütli enamiku ajast üksinda koolimaja aula lava ja jättis terve ülejäänud saali põranda kümnekonna tantsupaari päralt. Ruumi pidi jätkuma tantsulistele liikumistele ja sama pinna teises otsas korduvateks ümberriietumisteks. Erandkorras võimaldati ühel täiesti kõrvalisel silmapaaril jälgida kogu seda ettevalmistuse korrapärast sagimist ja usalduslikul kokkuleppel lubati mõndagi lugejatega jagada.

Külli Kivioja-Ööpik on oma tantsulembust Tuurit-Tuuritiga jaganud tantsurühma loomisest saadik, olles siis 25-aastane. Seepärast teabki kõigest rääkida. „„Tuurit-Tuurit“ on Lõuna-Eestist pärit hästi toreda tantsuõpetaja Maido Saare üks tantsudest. Tollel hetkel kui asutasime oma rühma ja otsisime paljude nimede hulgast meile meeldivat tantsurühma nime, tundsime, et just see lugu kõnetab meid kõige paremini. Seda tantsu oleme nüüd laagriski harjutanud ja esitame pühapäevasel kontserdil,“ selgitas Külli.

Loe edasi: Tuurit-Tuuriti juubelikava noorim esineja on kolmekuune Leon

Suur kevadine konnade ränne ja konnatalgud

Soojemad ilmad äratasid kahepaiksed, kes on asunud massiliselt oma sigimispaikadesse rändama. Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub konnasid ohutult üle tee abistama sinna, kus rändeteed ristuvad sõiduteedega. Eriti tähelepanelik tasub autojuhtidel olla hilisõhtustel tundidel, kui ränne on massiline ning vabatahtlikud kahepaikseid abistamas.

Konn kivil Foto Urmas Saard — Konn kivil. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vabatahtlike abiga on hukkumisest päästetud aastate jooksul ca 82 000 kahepaikset.[/pullquote]Teelõike, kus liikluse tõttu hukkub sadu ja tuhandeid konni, on palju just linnade lähedal. Suurem liikluskoormus on pannud löögi alla kahepaiksete populatsioonid just tihedama inimasustusega paikades. “Kuna oleme vabatahtlike abiga konni abistamas juba seitsmendat aastat, on väga selgelt välja tulnud, et linnades ja nende lähedal on kahepaiksete asurkonnad suuremas kadumisohus ja seetõttu vajavad meie abi olulistel hetkedel, nagu seda on sigimispaikadesse ränne, ” ütles “Konnad teel(t)” aktsiooni eestvedaja Kristiina Kübarsepp. “Linnades ja nende lähedal on aga ka vabatahtlikel lihtsam konnatalgutel kaasa lüüa. Näiteks on Tartus Ihastes ja Tallinnas Astangul igal aastal konnatalgutel tuhandeid kahepaikseid abistanud tublid vabatahtlikud, kes oma kodukandis selle liigi säilimise eest on hea seisnud,” kiitis Kübarsepp aastast aastasse kaasa löönud vabatahtlikke.

Loe edasi: Suur kevadine konnade ränne ja konnatalgud

Parima toiduaine konkursil saavad sõna tarbijad

Eesti Parima Toiduaine konkursil käivitus rahvahääletus, kus otsustatakse, milline toode 47 toiduaine seast pälvib Rahva Lemmiku tiitli.

[pullquote]Hääletus läheb lukku 20. aprillil kell 12.00 ning siis kuulutame ka kohe välja tänavuse tiitlivõitja[/pullquote]Eesti Parima Toiduaine konkursi Facebook-lehel astuvad Rahva Lemmiku tiitli nimel võistlustulle tooted, mis on juba pälvinud oma kategooria hõbemärgi, aga ka piirkondlikul konkursil ja kuldmärkide kandidaatide seas silma paistnud tooted ning teised toiduained, mida konkursi hindamiskomisjon on kõrgete punktidega pärjanud.

“Rahva Lemmiku tiitel on toidutootjate silmis sama ihaldusväärne kui ekspertkomisjoni hinnangu põhjal antud tunnustus. Sest lõppude lõpuks on ikkagi tarbijad need, kes otsustavad, millised tooted on edukad ning püsivad poelettidel aastaid või isegi aastakümneid,” kinnitas Potisepp.

Loe edasi: Parima toiduaine konkursil saavad sõna tarbijad

Muuseumiööl kutsutakse külastajaid ligi 200 paika üle Eesti

Õige veidi rohkem kui kuu aja pärast – laupäeval, 19. mail – toimub järjekorras kümnes üle-eestiline muuseumiöö, mis sel korral kannab pealkirja “Öös on pidu”.

Eesti Rahva Muuseum Foto Urmas Saard — Eesti Rahva Muuseum. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Millised on meie peorituaalid ja kuidas on pidutsemine ajas muutunud?[/pullquote]Tänasest on avalikud öö eriprogrammid: muuseumides toimub kümneid eriekskursioone, peoteemalisi töötubasid, kontserte, etendusi, mälumänge ja muud. Kokku võtab praeguse seisuga muuseumiööst osa ligi 200 muuseumi, lisaks muuseumidele teevad oma uksed viieks tunniks tasuta lahti mitmed näitusepaigad, arhiivid, kirikud, mõisad ning isegi looduskeskused – üht või teistpidi kultuuri, teadmiste, ajaloo ning mäluga tegelevad paigad ja organisatsioonid. Eelmisel aastal tehti muuseumiööl üle terve Eesti rohkem kui 111 000 muuseumikülastust, mis tähistas ka Muuseumiöö rekordit.

Loe edasi: Muuseumiööl kutsutakse külastajaid ligi 200 paika üle Eesti

Kevin Väljaots ja Laura Maasik võitsid 89. Rabajooksu

Tänasel 89. Rabajooksul oli esimese ühisstardi kiireim mees Kevin Väljaots ja kiireim naine Laura Maasik.

Rabajooksu esimene ühisstart Foto Jukko Nooni — Rabajooksu esimene ühisstart. Foto: Jukko Nooni

Nõmme Rabajooksu esimene rahvaspordisündmus toimus 1974. aasta aprillis. Jooksurada kulgeb Harku raba teedel. 89. Rabajooksul osales 2070 registreerimislehe täitnud inimest. Esimesed 1800 lõpetajat said kingituseks traditsioonilise vimpli. Kaitseliidu Nõmme malevkond ja naiskodukaitse Nõmme jaoskond pakkusid pärast kõikidele lõpetajatele sooja teed.

Meeste esikolmik: 1. Kevin Väljaots (19:33), 2. Mark Abner (19.58) ja 3. Martin Vilismäe (20:27). Naiste esikolmik: 1. Laura Maasik (23:28), 2. Merlyn Lükk (23:48) ja 3. Marika Turb (24:14). Samuti autasustati esimese ühisstardi kiiremaid poisse ja tüdrukuid, kes sündinud 2006. aastal või hiljem. Poiste esikolmik: 1. Risto Kalju (25:17), 2. Kaspar Jaaska (27:21) ja Joonas Salk (27:24). Tüdrukute esikolmik: 1. Meri-Lill Plagnaut (26:33), Helis Heinsaar (29:11) ja 3. Kätlin Talu (30:27).

Loe edasi: Kevin Väljaots ja Laura Maasik võitsid 89. Rabajooksu

Mirtel Metsmaa on „Sindi Ööbik 2018“

Täna toimus Sindi seltsimajas laste lauluvõistlus viies vanuserühmas. Žüriis hindasid laste lauluoskuseid Tõiv Tiits, Deivi Kõiv ja Kristel Reinsalu.

Sindi Ööbik 2018 Mirtel Metsmaa ja tema ema Alla Metsmaa lahkuvad Sindi seltsimajast õnneliku naeratusega Foto Urmas Saard — “Sindi Ööbik 2018” Mirtel Metsmaa ja tema ema Alla Metsmaa lahkuvad Sindi seltsimajast õnneliku naeratusega. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mirteli huvitav ja omapärane hääletämber, küps esitus ja hea karakteriga laul[/pullquote]Lauluvõistlusele lisasid kirevat värvikust Eneli Arusaare näiterühma õpilased, kes kandsid kuninga ja õukonna riietust. Nad lugesid laulude sisuga seotud vahetekste ja kutsusid esinejaid lavale.

Reinsalu ütles, et Mirteli ja ühe teise laulja vahel oli väga tihe rebimine. „Me ikka päris tükk aega vaidlesime. Sõbralikult! Lõpuks jäi peale Mirteli huvitav ja omapärane hääletämber, küps esitus ja hea karakteriga laul, mis tõi Mirteli muusikalised võimed hästi esile,“ selgitas Reinsalu. „Apse tuli paljudel ette, aga oluline on ikkagi suur pilt.“

Mirteli juhendaja on olnud alates neljandast eluaastast Margrit Kits. Mirteli ema Alla Metsmaa meenutas 2010. a Sindi ööbikut, kui pisikest tüdrukut kutsuti esimesena lavale. „Siis ta ei läinud ja peitis enda pingi alla ära. Aga pärast läks siiski lavale ja osutus nelja- ja viieaastaste parimaks.“

Loe edasi: Mirtel Metsmaa on „Sindi Ööbik 2018“

Tervisesportlaseid oodatakse pühapäeval Rabajooksule

Pühapäeval, 15. aprillil leiab aset väga pika traditsiooniga 89. Rabajooks, mis toimub Nõmme spordisündmusena kahel korral aastas.

Rabajooksu rada. Kaardi suurendamiseks kliki pildile

Rabaringi pikkus on 6,3 km. Stardipaik asub Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Start on avatud kella 11.00 kuni kella 12.00, rajale lastakse iga viie minuti tagant. Finišis saab igaüks ise oma aega elektrooniliselt ajatabloolt vaadata, kiipidega ajavõttu Rabajooksul ei ole. Finiš suletakse kell 13.00. Esimeses ühisstardis startinute vahel selgitatakse välja kolm paremat meest, naist, poissi ja tüdrukut. Esimesed 1800 lõpetanut saavad täidetud osavõtjakaardi vastu traditsioonilise vimpli. Osavõtjakaardi saab täita enne starti kohapeal.

Rabajooksu korraldab Nõmme linnaosa valitsus kõigile osavõtjatele tasuta.

Täpse teavituse annab Rabajooksu kohta koduleht.

Jukko Nooni, Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Samal teemal:

Pühapäeval toimub Nõmmel 89. Rabajooks

Kaur Kasemaa ilmutas raamatu „Sindi eile ja täna“

Sindi gümnaasiumi seitsmenda klassi õpilane Kaur Kasemaa otsustas kooli õppekavas toimunud loovtööst teha kingituse Sindi linna 80-ks sünnipäevaks. Nüüdseks on kavatsus teoks saanud ja paar päeva tagasi tõi Kaur 20 esimest raamatut „Sindi eile ja täna“ Pajo trükikojast ära.

Kaur Kasemaa tegi oma kodulinna sünnipäevaks raamatu Sindi eile ja täna Foto Urmas Saard — Kaur Kasemaa tegi oma kodulinna sünnipäevaks raamatu “Sindi eile ja täna”. Foto: Urmas Saard

Neli raamatut võttis Eesti Rahvusraamatukogu igavesteks aegadeks oma hoidlasse ja kümme ostis ära Tori vallavalitsus. Ülejäänud tahab Kaur kinkida lähematele abilistele. „Tellin nüüd trükikojast 40 raamatut juurde,“ ütles Kaur, kes on seni kandnud kõik trükikulud enda taskuraha säästudest ja ema abiga. „Ema töötab Pärnu Keskraamatukogus, lubas ühe raamatu ka sealsetele lugejatele viia.“

Loovtöö koostamist juhendas õpetaja Signe Lensment. Piltidele lisatud selgitavad tekstid aitas sõnastada õpetaja Lembit Roosimäe. Väga olulist abi andis Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend, kes aitas teha ajaloolistest objektidest parima valiku. A4 formaadis raamatus on 40 suurt fotot. „Ühed fotod pärinevad 20. sajandi esimesest poolest ja nende kõrvale paigutasin seitsme viimase kuu kestel enda pildistatud ülesvõtted. Pildistamisel tuli appi Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent, kes andis kasutada fotoringi hea kaamera Canon EOS 1300D,“ selgitas Kaur. Kaantel kasutasin taevapiltniku Andres Tarto fotosid,“ selgitas Kaur.

Loe edasi: Kaur Kasemaa ilmutas raamatu „Sindi eile ja täna“

Nõmme linnaosa lasteaiad said istutuskastid

Tallinna Nõmme linnaosa kinkis oma piirkonna lastaedadele istutuskastid, et õpetajad saaksid lastele tutvustada erinevaid taimi, taimede istutamist ja aianduse põhitõdesid.

Grete Šillis ja Pille Siimpoeg Foto Jukko Nooni — Grete Šillis ja Pille Siimpoeg. Foto: Jukko Nooni

“Idee kasvas välja Rännaku lasteaia direktori Pille Siimpoja palvest toetada nende lasteaeda mulla ja taimedega,” rääkis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. “Otsustasime sellise võimaluse pakkuda välja ka teistele Nõmme lasteaedadele. Nõmme linnaosa heakorraspetsialistide abiga meisterdati kõigile lasteaedadele istutamiskastid ning jagati laiali nii eelistutatud maitsetaimed, sibulad kui taimeseemned. Ikka selleks, et Nõmme lapsed kasvaksid loodusega koos,” lisas linnaosavanem.

Istutamiseks said lasteaiad kolme eri värvi sibulaid, rediseid, porgandeid, lehtsalatit; maitsetaimedest rosmariini, salveid, münti ja põõsastilli. Istutuskastide täitmiseks kasutatakse kompostmulda, mis on valminud Nõmme lehekottide kampaania käigus 2016. aastal kogutud haljastujäätmetest. Kastid ja taimed on lasteaedades juba kohal, muld viiakse järgmisel nädalal.

Jukko Nooni, Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Joosep Ailiste Eesti Looduses

„Sellega oli nii, et Eesti Looduse toimetaja Katre Palo saatis mulle märtsis läbi Facebooki sõnumi ja palus väikest lugu koos fotoga,“ räägib Sindi noorhärra Joosep Ailiste.

Joosep Ailiste foto ja artikkel Eesti Looduse aprilli numbris Foto Urmas Saard — Joosep Ailiste foto ja artikkel Eesti Looduse aprilli numbris. Foto: Urmas Saard

Artiklit illustreerival fotol on pasknäär. Joosep jutustab linnuga kohtumise lugu ja pildistamist. „Kirjutasin selle loo päris ise,“ selgitab Joosep ja lisab usutavuse kinnituseks juurde, et oli saanud maakondlikul eesti keele olümpiaadil esikoha.

Viimases lõigus tutvustab ta ennast Sindi gümnaasiumi 5.d klassi õpilasena. „Fotograafiaga olen tegelenud poolteist aastat.“ Joosep on korduvalt rääkinud sellest kui väga meeldib talle eluslooduse pildistamine. Samuti huvitub ta makro- ja astrofotograafiast. Lisaks poolteist aastat kestnud iseseisvale pildistamisele on Joosep saanud häid teadmisi ning kasulikke kogemusi Helen Parmenilt, kes juhendab käesoleval õppeaastal fotoringi Sindi Avatud Noortekeskuses.

Väga hea kvaliteediga Joosepi fotot on võinud ka Külauudiste portaal avaldada. Külauudiste toimetus soovib Joosepile edaspidiseks jätkuvat indu oma harrastusega tegelemisel ja rõõmustab ühes temaga, et algaja piltnik on jõudnud vaatamata oma noorusele juba nii väärika ajakirja leheküljele. Aga juba unistab Joosep palju enamat. Eilsel kohtumisel rääkis ta oma soovist avaldada mõne foto, mis kataks vähemalt poolteist Eesti Looduse lehekülge.

Urmas Saard

Rannakivile pandi nurgakivi

Täna keskpäeval betoneeriti mitmesuguste meenetega täidetud kapsel ehk sümboolne nurgakivi Pärnu jõe suudme lähedale ehitatavale kortermajale.

Rannakivi residentsile nurgakivi panekul ohutusnõuded ennekõike Foto Urmas Saard — Rannakivi residentsile nurgakivi panekul ohutusnõuded ennekõike. Foto: Urmas Saard

Piduliku toimingu viisid läbi LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing, Eventus Ehitus OÜ projektijuht Kaido Karula, Pärnu abilinnapea Rainer Aavik ja Rannakivi residentsi arendaja Ringi Haldus OÜ-st Margus Kangur.

[pullquote]Margus Kangur: nüüd me tunnemegi, et on avanenud võimalus see objekt ära teha.[/pullquote]Eventus Ehitus alustas Ringi tänava lõpus Pärnu jõest mõnekümne meetri kaugusele jääva hoone ehitusega mullu sügisel. Maja peaks saama tellijale üle antud käesoleva aasta lõpul.

Mitme korpusega liigendatud ja kuni kuuekorruselise hoone pinnale on kavandatud 59 kahe- kuni neljatoalist korterit. Neist seitse suvitajatele mõeldud külaliskorterid. Valge elumaja avarust võimendavad läbimõeldud ruumilahendus ja suured klaaspinnad. Klaaspiiretega rõdudelt ja terrassidelt avanevad vaated jõele või merele. Maja all asuvad kohad autodele. Liftiga saab mugavalt ja kuiva jalaga tõusta autode juurest otse oma korterini.

Loe edasi: Rannakivile pandi nurgakivi

Maria Tormi maalid Nõmme muuseumis

Nõmme muuseumis saab tänasest kuni 12. maini vaadata Maria Tormi natüürmortide näitust “Vaikelud”.

[pullquote]Tormi sõnul inspireerivad teda vaikelud oma värvide, vormide, materjalide, faktuuride ja valgusmänguga.[/pullquote]Maria Torm on õppinud Tallinna muusikakeskkoolis, Eesti muusika- ja teatriakadeemias ning Helsingi Sibeliuse akadeemias. “Huvi joonistamise vastu tekkis mul juba päris pisikesena. Mäletan, kuidas palusin ema, et ta viiks mind kunstikooli. Õppisin seal mõned aastad akvarelli ja guaššiga maalimist ning joonistamist,” meenutab Maria Torm.

Kunsti juurde jõudis ta tagasi aastakümneid hiljem Lootuse maalistuudio kaudu. “Kuigi kunstiõpingutest oli selleks hetkeks möödas aastakümneid, haarasin pintsli kätte ja täitsin oma kunagise unistuse – maalisin esimest korda suurel lõuendil paksu pintsli ja õlivärvidega, taustal Vivaldi hingesoojendav muusika, ning äkitselt tundus kõik nii õige. Nii saingi uuesti maalimispisiku ning mõne aastaga olen jõudnud oma esimese näituseni,” rääkis kunstnik.

Tormi sõnul inspireerivad teda vaikelud oma värvide, vormide, materjalide, faktuuride ja valgusmänguga. “Ma ei püüagi kompositsioone realistlikult kujutada, vaid maalin julgelt nii, nagu ma neid näen, segades värve otse lõuendil.”

Lisaks vaikeludele on Maria Torm nüüdseks proovinud kätt ka akrüülvärvidega ning teinud raamatuillustratsioone.

Nõmme muuseum asub kunagises jaamahoones aadressil Jaama 18. Muuseum on avatud N-L kl 12-16.

Maria Tormi kollane vaas roosidega. Foto: Jukko Nooni →

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus avalike suhete nõunik

Sindis Ojakalda parki rajatav tammik on kingitus riigi suurele juubelile

Tori vallavalitsus ja Sindi gümnaasium kutsuvad kevadpühal rahvast perekonniti, seltskonniti või ka üksikult osalema 100 tamme istutamisele.

Tammelehed Foto Urmas Saard — Tammelehed. Foto: Urmas Saard

Tammede istutamise projekti veavad Tori valla keskkonnanõunik Helen Mihkelson ja registripidaja Janne Soosalu. Kuna 1. mail tähistab Sindi linnaõiguste saamise 80. sünnipäeva, siis on 100 tamme ka kingitus Sindile. Soosalu ütles, et tegelikult hakati Sindis tammiku rajamisele mõtlema juba 2014. aastal. 2015. a sõlmis Sindi linnavalitsus Riigikantseleiga Ühiste kavatsuste lepingu, mille kohaselt sooviti kogukonda ja kooli kaasata tammede istutamisele.

Praeguseks on vajalik kogus tammeistikuid muretsetud. Puude kõrgus on 0,8 kuni 1,5 meetrit. Kõigil, kes soovivad puude istutamisest osa võtta, palutakse koguneda kella kümneks Sindi seltsimaja juurde kevadlaada avamisele. Kell 11 suundutakse ühiselt Ojakalda parki puid istutama. Selleks ajaks on kohapeal kõik vajalikud ettevalmistused tehtud ja abivalmid juhendajad ootamas. Keegi ei pea ka isiklikke tööriistu kaasa võtma. Piisab üksnes rõõmsast tujust, millega asutakse meeldiva tegevuse juurde.

Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi tutipäeval kingiti kolmele parimale meetrine rändnõel

Sindi gümnaasiumi abiturientidele helistab viimast koolikella 12. klassi õpilane ja kooli õpilasomavalitsuse president Eliise Kull. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Sindi gümnaasiumi abiturientidel oli viimane koolipäev, mida tähistati traditsioonilise tutipeoga, kus viimast koolikella helistas 12. klassi õpilane ja kooli õpilasomavalitsuse president Eliise Kull.

Abiturientide lõpukella-päeva ehk tutipeo korraldas oma vanematele kooliõdedele ja -vendadele Sindi gümnaasiumi 11. a klass koos klassiõpetaja Ain Keerupiga. Vastutava peakorraldaja ülesanded võttis enda kanda Chätlyn Parts.

Esimese klassi õpilaste saatel jalutasid lõpetajad läbi pikkade koridoride koolimaja erinevates osades. Kõigi ees sammus Chätlyn, kes juhatas tähtsa päeva protsessiooni kooli aulasse. Lõpetajad istusid lava põrandale asetatud patjadele, pehmed kaisukannid sättisid endid nende kõrvale.

Pidupäeva tervituse ütles Egon Gentalen: „Tänane au ja tähelepanu on teile suunatud. Peagi lahkute siit meile kõigile koduseks saanud koolist ning jätkate oma elurada mõnes teises põnevas paigas. Vaatamata tosinale raskele ja kurnavale kooliaastale olete jõudnud võidukalt gümnaasiumi lõpuni, jäänud on vaid eksamid. Arvan, et olete kõrva taha pannud nii mõnegi eluks vajaliku tarkusetera.“

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi tutipäeval kingiti kolmele parimale meetrine rändnõel

Nõmme kabetreener Heinar Jahu saab Tallinna teenetemärgi

Tallinna linnavalitsus otsustas tänasel istungil teha linnavolikogule ettepaneku tunnustada Tallinna vapi- ja teenetemärgiga silmapaistvaid inimesi. Teiste seas saab ettepaneku kohaselt teenetemärgi ka legendaarne Nõmme kabetreener Heinar Jahu pikaajalise kabe edendamise ja treeneritöö eest Nõmmel ja kogu Tallinnas.

Heinar Jahu Foto Jukko Nooni — Heinar Jahu. Foto: Jukko Nooni

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on Heinar Jahu panust väsimatu kabeelu korraldajana raske alahinnata. “Heinar Jahu õpilased saavutavad rahvusvahelistel võistlustel pidevalt kõrgeid kohti. Äsja lõppes Nõmme kabeklubi korraldatud rahvusvaheline turniir Nõmme Kevad, järgmisel nädalal võtavad pisikesed kabetajad omavahel mõõtu Rabarübliku lasteaias. Tema eestvedamisel nimetati Nõmme linnaosa ju mõned aastad tagasi kabeliidu poolt Eesti kabepealinnaks,” lausus linnaosavanem.

“Ma olen kabehaige, aga mitte eriti tugev mängija. Minust on hulga paremaid mängijaid,” ütles üle kahekümne korra Eesti meistriks tulnud Heinar Jahu ise tagasihoidlikult mõned aastad tagasi Nõmme Sõnumitele antud intervjuus.

1933. aastal sündinud Heinar Jahu on pärit Võrumaalt Põlgastest. Kabega tegi ta tutvust juba enne kooli, kui isa valmistas talle kabelaua ja nupud. Treeneritööd hakkas Heinar Jahu tegema keskkooli ajal, et kooli võistkonnaga võistlustele minna. Hiljem on ta kabet õpetanud Tartus ja Kohtla-Järvel. Viimased aastakümned on ta treeninud aga Nõmme noori. “Mul on väga palju häid õpilasi olnud, kuid kõrgeimaid kohti on poistest saavutanud Raido Värik ja tüdrukutest Kadi Veski,” märgib ta.

Heinar Jahu käe all õpivad lapsed kabet Nõmme noortemajas, Rabarübliku lasteaias ja Pääsküla gümnaasiumis. Oma treenerikreedo võtab ta kokku nii: “Iga laps on erinev, ma tahan, et nad tunneksid kabet mängides rõõmu. Ütlen lastele alati, et tuleb rahulikult mõelda, meele saab kurvaks kiiresti mängides ja seetõttu mitte kõige paremaid käike tehes.”

Heinar Jahu pälvis 2015. aastal ka Nõmme linnaosa valitsuse tunnustusauhinna, eelmisel aastal andis talle tunnustusauhinna “Lastega ja lastele” üle president Kersti Kaljulaid.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus avalike suhete nõunik

Sibulatee tõi Tartu piirkonda maasika

Viiendat korda jagati pealinnas regionaalmaasikaid. Neljast väljaantud maasikast üks jõudis sel aastal Sibulateele. Maasikate jagamine on Rahandusministeeriumi poolt algatatud tunnustusüritus, millega tuuakse esile Eesti parimaid regionaalseid initsiatiive.

[pullquote]Sibulatee liikmetel jagub nii värskeid ideid kui ka tahtmist korraldada uusi sündmuseid[/pullquote]Sibulatee on tegutsenud nüüdseks pea üheksa aastat. Paari kohaliku ettevõtja algatusest midagi ühiselt teha on kasvanud välja üle-eestiliselt tuntud märk Sibulatee. Üheltpoolt on tegemist turistidele meeldiva sihtkohaga Kesk-Peipsimaa piirkonnas, teisalt aga tugeva turismivõrgustikuga, kuhu hetkel kuulub 22 ettevõtmist. Sõnumi “üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri” alt on tegeletud nii tootearenduse kui turundusega, nii liikmete koolituse kui kokkuviimisega.

Sibulatee eestvedaja Liis Lainemäe hindab väga arengut, mis on üheksa aasta jooksul toimunud: “Kui veel viis-kuus aastat tagasi oli piirkonna arengus aktiivsemalt kaasa rääkida soovivaid liikmeid paar inimest, siis nüüdseks on kujunenud liikmeskonnast mõnus ca viie-kuueliikmeline tuumik, kes alati tahab sõna sekka öelda ning kes aitab ühiseid tegevusi planeerida ja ellu viia. Ülejäänud võrgustiku liikmed panustavad samuti, kes oma teadmiste, kes aja, kes finantsidega”.

Loe edasi: Sibulatee tõi Tartu piirkonda maasika

Tori vallavalitsus võtab eesmärgiks renoveerida Sindis asuvad ühiselamud

Tori vallavalitsus asub koostama Sindi linnas Supluse tn 2 ja 4 ning Pärnu mnt 27a asuvate ühiselamute renoveerimisprojekte eesmärgiga taotleda Kredexist elamufondi arendamise investeeringutoetust.

Hoone Sindis, aadressil Pärnu mnt 27a Foto Urmas Saard — Hoone Sindis, aadressil Pärnu mnt 27a. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Lauri Luuri sõnul on minister Palo loodud toetusmeede just see mida Sindi linn oma arengutes hädasti vajab[/pullquote]Arvestades elamute olukorda ja üürnike vajadusi jagab vallavalitsus projekti kaheks osaks kujundades Supluse tn ühiselamutest korterelamud peredele ja liikuvale tööjõule ning Pärnu mnt 27a hoonest valdavalt väiksemat tüüpi sotsiaalkorterid.

Vallavanem, Lauri Luuri sõnul on minister Palo loodud toetusmeede just see mida Sindi linn oma arengutes hädasti vajab. “Sindi on ajalooline tööstuslinn, kus tänagi paiknevad mitmed Pärnumaa edumeelsemad ettevõtted ja suured tööandjad. Lisaks asub Sindi väga lähedal Pärnu teistele tootmisaladele, kuid piirkonna järgnevateks arenguteks vajab elamufond kriitiliselt investeeringuid, et tagada töötajatele normaalsed elamistingimused” selgitas Luur.

Loe edasi: Tori vallavalitsus võtab eesmärgiks renoveerida Sindis asuvad ühiselamud

Saunasõprade kuumad puutalgud Kadrinas Sauna tänaval

Mullu suvel oma kuuekümnendat sünnipäeva tähistanud Kadrina saun kutsub lehekuu kuuendal päeval kuumale puutalgule, et Teeme Ära käigus saagida ja lõhkuda saunapuid ning korrastada teadaolevalt Eesti vanima järjepanu tegutseva külasauna ümbrust.

Kadrina saun Sauna tänava ääres Foto Rein Sikk — Kadrina saun Sauna tänava ääres. Foto: Rein Sikk

„Tuleme kokku selleks, et vanim järjepannu tegutsev külasaun ikka me ihuharimise mekana toimiks,“ teatab talgujuht Rein Sikk Lääne-Virumaal asuva Kadrina valla Kadrina alevikust ja kutsub inimesi Sauna tänavale, et kell 11 asuda töö kallale. Rein palub kaasa võtta ohjeldamatu Kadrina kandi ja sauna-aate. Lisaks aatelisusele läheb tarvis ka mootorsaagi, kirveid, rehasid, töökindaid. Aga siiski rõhutab ta esmavajadusena tublidust, hääd tuju, töötahet ja sõbralikku meelt.

Kõigile talgulistele lubatakse ilma raha küsimata suppi. Ka saun ja saunamuuseum on talgulistele priilt kättesaadav. Naised pääsevad sauna kell 14. Meestel tuleb kannatlikult oodata 18.30-ni. „Sauna ikka vihaga, kuid vihata,“ manitseb Rein, kelle sõnul on tänahommikuse seisuga juba veerandsada inimest lasknud ennast talguliste nimekirja panna. Oodatud on 35 talgulist.

Tasub minna ka Teeme Ära kodulehele ja vaadata Facebooki.

Urmas Saard

Samal teemal:

Teeme Ära talguvanker lükati veerema

Konstantin Pätsi platsile jäi Pätsi ausammas püstitamata

Marko Šorin rääkis eilsel Sindi Ajalooklubi õhtul Konstantin Pätsile püstitatud ja püstitamata jäänud monumentaalsetest mälestusmärkidest.

Foto ajast, kui raudteeveeremid peatusid veel Pärnus Rüütli platsil Foto Marko Šorini kogust — Foto ajast, kui raudteeveeremid peatusid veel Pärnus Rüütli platsil. Foto: Marko Šorini kogust

[pullquote]Esmalt tegi linnavalitsus ettepaneku nimetada lähemas tulevikus raudteejaama kohale planeeritav plats Konstantin Pätsi platsiks[/pullquote]Päris palju teatakse Tahkuranda rajatud mälestusmärgist, aga väga vähe mäletatakse tänapäeval omaaegsest tõsisest kavatsusest püstitada Pätsile mälestusmärk ka Pärnusse Rüütli platsile. „Praegu käib Rüütli platsi uuendamine ja vastavalt Pärnu koalitsioonilepingule võib Rüütli plats saada peatselt ümbernimetatud Iseseisvuse väljakuks,“ teatas Šorin.

Ta rääkis oma huvist sirvida vanu ajalehti ja koguda huvipakkuvamate artiklite väljalõikeid. Innuka ajalooklubi liikmena jagab Šorin heal meelel huvitavamaid leida kiiresti ka oma lähemate ajaloohuvilistega, millest killuke lugejatenigi jõuab.

Loe edasi: Konstantin Pätsi platsile jäi Pätsi ausammas püstitamata

Mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted on alanud

Sel nädalal algasid uue Eesti täispika mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted. Koomiliste elementidega psühholoogiline draama jõuab kinno 2019. aasta kevadel.

Võtete algus Foto Triin Tenso — Võtete algus. Foto: Triin Tenso

[pullquote]Mis jääb inimese identiteedist alles siis, kui ta end enam töö kaudu defineerida ei saa[/pullquote]Filmi keskmes on nutikas, ent pisut nurgeline füüsikadoktor Sandra Mets, keda kehastab Mari Abel. Teadusele pühendunud naine kaotab ootamatult töö, ent uue leidmine ei kujune sugugi nii lihtsaks kui loodetud. Lõputus tööintervjuude karussellis tuleb Sandral seista silmitsi võimumängude, silmakirjalikkuse ja pideva kohanemisvajadusega. Film uurib, mis jääb inimese identiteedist alles siis, kui ta end enam töö kaudu defineerida ei saa.

Mari Abeli kõrval teevad filmis kaasa Kaie Mihkelson, Raimo Pass, Tiina Tauraite, Henrik Kalmet, Hendrik Toompere, Hendrik Toompere juunior, Alo Kõrve, Mait Malmsten, Carmen Mikiver, Riho Kütsar, Jarmo Reha, Erki Laur, Karl-Andreas Kalmet, René Reinumägi, Peeter Tammearu jt.

Loe edasi: Mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted on alanud