Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2018
E T K N R L P
« märts    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Konstantin Pätsi platsile jäi Pätsi ausammas püstitamata

Marko Šorin rääkis eilsel Sindi Ajalooklubi õhtul Konstantin Pätsile püstitatud ja püstitamata jäänud monumentaalsetest mälestusmärkidest.

Foto ajast, kui raudteeveeremid peatusid veel Pärnus Rüütli platsil Foto Marko Šorini kogust

Foto ajast, kui raudteeveeremid peatusid veel Pärnus Rüütli platsil. Foto: Marko Šorini kogust

Esmalt tegi linnavalitsus ettepaneku nimetada lähemas tulevikus raudteejaama kohale planeeritav plats Konstantin Pätsi platsiks

Päris palju teatakse Tahkuranda rajatud mälestusmärgist, aga väga vähe mäletatakse tänapäeval omaaegsest tõsisest kavatsusest püstitada Pätsile mälestusmärk ka Pärnusse Rüütli platsile. „Praegu käib Rüütli platsi uuendamine ja vastavalt Pärnu koalitsioonilepingule võib Rüütli plats saada peatselt ümbernimetatud Iseseisvuse väljakuks,“ teatas Šorin.

Ta rääkis oma huvist sirvida vanu ajalehti ja koguda huvipakkuvamate artiklite väljalõikeid. Innuka ajalooklubi liikmena jagab Šorin heal meelel huvitavamaid leida kiiresti ka oma lähemate ajaloohuvilistega, millest killuke lugejatenigi jõuab.

1936. a võidupüha eel pidas Pärnu linnavolikogu 18. juuni õhtul raekojas pidulikku koosolekut, mille päevakorras oli ainult kolm punkti. Esmalt tegi linnavalitsus ettepaneku nimetada lähemas tulevikus raudteejaama kohale planeeritav plats Konstantin Pätsi platsiks ja püstitada riigivanemale sinna ausammas. Tollel hetkel oli Päts küll peaminister riigivanema ülesannetes. Ausamba püstitamise tarbeks määrati linna tagavarakapitalist esialgseks krediidiks 2000 krooni. Tööde läbiviimiseks moodustati komisjon, mille koosseisu kuulusid linnapea, kaks liiget volikogu määramisel ja kaks liiget seltskondlike organisatsioonide määramisel. Plats loodeti valmis saada 1938. a sügiseks, mil ausamba avamine võinuks toimuda üheaegselt suure silla avamisega.

Teise päevakorra punktina tegi linnavalitsus ettepaneku Vee tänava ümbernimetamiseks Laidoneri tänavaks. Kolmandaks sooviti Rüütli tänav nimetada Kalevi tänavaks, mida see oli ka pika nõukogude aja.

Esimene annetus tehti Pätsi ausambale aga koguni päev enne volikogu otsust, kui Pärnumaa Põllumeeste Ühispanga juhatus määras oma koosolekul 17. juunil 500 krooni ausamba fondi. Seega oli Põllumeeste Ühispank veeretanud esimese „nurgakivi“ Pätsi ausamba püstitamiseks.

Kavatsuste kohaselt pidanuks Pätsi mälestussamba püstitatama praeguse Rüütli ja Ringi tänava ristmiku poolsele platsi osale.

Nimetatud volikogu otsused avaldati „Riigi Teatajas“ juuli lõpus ja nii ei olnud alates 21. juulist 1936 õigust enam vanu tänavate nimesid kasutada. Sildidki olid selleks ajaks tänavanurkadel vahetatud.

1936. a 23. juuli Pärnumaa Teataja kirjutas Pärnu võimalikust uuest raudteejaamast. Raudteevalitsus nõustus linnavalitsuse sooviga ja oli valmis jaama üle viima Brackmanni (Ringi) tänava kaubaaitade esisele. Raudteejaama teisaldamise järel pidanuks linnavalitsus otsekohe Endla teatri esist platsi ümber korraldama asuma. Kavatsuste kohaselt pidanuks Pätsi mälestussamba püstitatama praeguse Rüütli ja Ringi tänava ristmiku poolsele platsi osale.

Jõõpre vallavolikogu otsustas 1937. a juunis mälestusmärgi püstitamist samuti jõudumööda toetada ja määras selleks otstarbeks 5 krooni. Eesti Punaseristi president dr Leesment saatis juunis mälestussamba komiteele 250 krooni. Juuni keskpaigaks oli komitee kasutuses juba 10 000 krooni, millest viimane suurem summa laekus Eesti Pangalt – 2000 krooni. Sama palju otsustas annetada ka Pärnu volikogu ning nii kogunes augustiks juba 12 000 krooni.

Novembris viibisid Pärnus Teedeministeeriumi erikomisjoni liikmed. Nende ülesandeks oli raudteejaama ümberviimise küsimuste ja Endla esisele planeeritava riigihoidja Konstantin Pätsi väljaku projekteerimise probleemide selgitamine. Komisjoni kuulusid raudteevalitsuse direktor Steinmann, raudteevalitsuse arhitekt Otloot, Teedeministeeriumi peaarhitekt Bölau, Eesti Panga esindajana insener Jürisson, arhitekt Jacobi ja arhitekt Bries. Komisjoni tööst võttis osa ka Pärnu linna arhitekt Olev Siinmaa. Komisjon koostas lõplikul kujul Endla esise ümberplaneerimise võistluse tingimused, et võistlus nädala pärast välja kuulutada. Tingimused nägid ette, et raudteejaama alt vabanevale platsile tuleb eraldada krunt Eesti Panga Pärnu osakonnale, valitsusasutuste hoonele (politsei, maksuvalitsus ja postkontor) ning Pätsi ausambale. Võistlustest osavõtjad pidid arvestama Endla hoone ümberehitamisega. Esimeseks auhinnaks määrati 1000, teiseks 750 ja kolmandaks 500 krooni.

Nõnda pidi Pärnu südalinn muutuma täiesti uuenäoliseks.

Nõnda pidi Pärnu südalinn muutuma täiesti uuenäoliseks. Endla esine plats võinuks kujuneda suurepäraseks platsiks, mida ümbritsevad uued ja suured majad, kuna teatavasti ka Pärnumaa Põllumeeste Ühispangal oli selleks ajaks kindel plaan oma Kalevi tänaval asuvale vabale ehituskrundile uus maja ehitada.

Oma ettekandes viitas Šorin Olaf Esna 2012. a märkmetele. Võidutöös oli näidatud Eesti Panga Pärnu osakonna hoone asukoht. Kinnistu ostis Eesti Pank linnalt 1939. a märtsis 24 000 krooni eest. Juba 25. juulil algasid ehituseks ettevalmistustööd. Kõigepealt raiuti maha puud, seejärel hakati kaevama ligi kahe meetri sügavust vundamendiauku, kuhu tuli valada raudbetoonplaat. Tööga oli kiire, sest lepingu kohaselt pidi vundament valmima 25. septembriks ja seinad olema üles laotud 15. novembriks. Hoone valmimistähtaeg oli 1940 sügis.

Detsembri alguseks jõudsid tööd nii kaugele, et 2. detsembril saadi paika panna nurgakivi, mille pühitsesid praostid A. Arumäe ja J. Ümarik. Edasi kõneles Eesti Panka esindav ja kõrgeid pangaülemusi asendav inspektor J. Jürisson, kes tähendas, et uue maja ehitamine läheb edasi, vaatamata ärevale ajale ja sõjale.

1939/1940 erakordselt külm talv pani ehitustööd seisma. Uuesti hakkasid kellud välkuma 1940. a mais. Ehituse valmimise lõpptähtaega pikendati kuue kuu võrra. Siis hakkasid müürid kiiresti kerkima, sest ainuüksi müüriladujaid oli ametis üle 30 mehe. Üldse sai ehitusel tööd üle 70 inimese.

Jaanipäevaks jõuti kolmanda korruse ladumiseni ja nagu näitavad juuli alguse fotod, kui uuest pangahoonest mööduvad miitingule käsutatud tööliste kolonnid, oli kolmanda korruse müüridega lõpule jõutud.

1941. a juulis oli maja veel uste ja akendeta, kuid tellinguis. Sõjale vaatamata Saksa okupatsiooni ajal ehitamine jätkus. 1944. aasta detsembris sai pangahoonesse omale ruumid ka Pärnu Tsentraal Hoiukassa. 1944. aasta sügisel sai palju ruume oma kasutusse Endla teater, mis tegutses uue teatrihoone valmimiseni 1967. aastal.

Hoone fassaadile pandi terrasiitkrohv alles 1957. Nõukogude ajal tegutses panga keldris Pärnu tsiviilkaitsestaap.

Kuna Suursilla avamiseks ei jõutud, siis jäi ausammas paremat aega ootama

Millegipärast rohkem Pätsi ausambast Pärnus enam ajalehe veergudel ei kirjutatud. „Küsisin ka ajaloolase Ago Pajuri käest, kas teab ta ehk põhjust, kuid ei teadnud temagi midagi erilist välja tuua,“ ütles Šorin, kes oli alles mõne päeva eest Pätsist palju kirjutanud mehega juhuslikult sealsamas Rüütli platsi servas kohtunud. 1938. a märtsis sai aga selgeks („Uus Eesti“ 23.03), et raudteejaama kolimise krediit jäeti eelarvest välja, mille tõttu raudteejaama kolimine vähemalt aasta jagu edasi lükkuma pidi. „Võimalik, et kuna Suursilla avamiseks ei jõutud, siis jäi ausammas paremat aega ootama, mida järgnevad aastad aga kindlasti ei pakkunud,“ arvas Šorin.

Siiski on Pärnus Päts koos Päästekomitee kahe teise liikme ja iseseisvusmanifesti ettelugeja Hugo Kuusneriga talletatud mälestusmärki Kuninga tänava kooli ees. Avamine toimus tänavu 23.veebruaril Vabariigi Presidendi ja Pärnu linnapea poolt.

Urmas Saard

Leave a Reply

  

  

  

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>